http://mereviki.vta.ee/mediawiki/api.php?action=feedcontributions&user=J%C3%BCri&feedformat=atomMereviki - Kasutaja kaastöö [et]2024-03-28T09:08:32ZKasutaja kaastööMediaWiki 1.31.1http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Rein_Albri&diff=16055Rein Albri2023-09-27T12:47:39Z<p>Jüri: /* Raamatuid */</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Rein Albri.jpg|thumb|right|Rein Albri]]<br />
'''Rein Albri''' (9. veebruar 1946 Järva-Jaani) on [[laev]]a külmutusseadmete insener-mehaanik, [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]] õppejõud, merendustegelane.<br />
<br />
==Haridus==<br />
Rein Albri lõpetas 1966. aastal [[Tallinna Kalatööstuslik Merekool|Tallinna Kalatööstusliku Merekooli]] külmatehnika tehnik-mehaaniku erialal. 1972. aastal läbis ta täienduskursused Kaliningradi Kalamajanduse Juhtivtöötajate Täiendusinstituudis. Aastatel 1993-1996 õppis Rein Albri eksternina Eesti Mereakadeemia külmatehnika insener-mehaaniku erialal, olles samal ajal ka Eesti Mereakadeemia külmatehnika õppetooli lektor. Lisaks õpingutele on ta läbinud mitmed erialased ja pedagoogikaalased täiendkoolitused Eestis, Soomes ja Hollandis.<br />
<br />
==Töö==<br />
Aastail 1966-1981 töötas Rein Albri [[Ookean (tootmiskoondis)|Tootmiskoondise „Ookean“]] [[baaslaev]]adel, tõustes karjääriredelil [[motorist]]ist kuni vanemkülmutusmehaanikuni. Aastail 1981-1993 töötas ta [[Kirovi-nimeline kalurikolhoos|Kirovi-nimelise kalurikolhoosi]] Miiduranna külmhoone juhatajana ja kolhoosi kalatööstuste peainseneri asetäitjana külmamajanduse alal. 1993. aastal asus ta tööle Eesti Mereakadeemiasse, esialgu külmatehnika laboratooriumi juhatajana, siis külmatehnika õppetooli juhatajana ja lektorina. Aastast 2012 on ta Eesti Mereakadeemia külmatehnika õppetooli lektor, alates septembrist 2014 TTÜ Eesti Mereakadeemia külmatehnika lektoraadi assistent.<br />
<br />
==Ühiskondlik tegevus==<br />
Rein Albri osaleb paljudes ühingutes, ta on <br />
*[[Eesti Meremeeste Liit|Eesti Meremeeste Liidu]] asutajaliige<br />
*[[Eesti Laevamehaanikute Liit|Eesti Laevamehaanikute Liidu]] asutajaliige<br />
*Eesti Külmaliidu asutajaliige<br />
*Eesti Soojustehnika Inseneride Liidu liige<br />
*[[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] liige<br />
*Kutsekoja ja Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikomisjoni juures tegutsevate mereerialade kutsestandardite ja koolitusprogrammide koostamise komisjonide liige<br />
*on osalenud [[Eesti Meremuuseum]]i juures tegutsenud allveearheoloogiaklubi "[[Viikar]]" tegevuses.<br />
<br />
==Tunnustus==<br />
*1987 kuldmedal ja Eesti Meremuuseumi eripreemia, dokfilm „Oma laeva otsimas“<br />
*1988 laureaaditiitel, dokfilm „Iidse laeva otsingul“<br />
*1988 kuldmedal ja parim debüütfilm, dokfilm „Oma laeva otsimas“<br />
*1991 aasta parim arheoloogiline leid – Koorküla Valgjärv, vaiad 2.-5. saj. e.Kr, Koorküla Valgjärv – ühepuupaat aastast 1600<br />
*2006 sai haridus- ja teadusministri tänukirja<br />
*2011 valiti Eesti Meremeeste Liidu auliikmeks<br />
*2012 sai Eesti Mereakadeemia teenetemärgi<br />
*2015 [[Aasta mereharija]]<br />
*2017 Rohuneeme (Longenesi) külaseltsi tunnustusmedal<br />
*2017/2018. õppeaastal üliõpilaste valikul Eesti Mereakadeemia Laevanduskeskuse parim õppejõud<br />
*2018 Tallinna Tehnikaülikooli kuldmärk<br />
*2018 Tallinna Tehnikaülikooli teenetemärk ''Mente et manu''.<br />
<br />
==Teoseid==<br />
===Raamatuid===<br />
*Meri, mu meri... Eesti Raamat, Tallinn 1988 (fotoraamatu kaasautor)<br />
*[[MerLe]] (kaasautor)<br />
*Rein Albri. Inglise-eesti külmamehe sõnastik. Tallinn 2002. ISBN/ISSN 9985808169 <br />
*[[Inglise–eesti meresõnaraamat]]. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2008 (kaasautor) <br />
*Juha Ruusuvuori. Läänemere mereröövlid. Piraadilugusid Põhjalast. Tänapäev, Tallinn 2005 (merendustoimetaja)<br />
*Rein Albri. Külmatehnika I. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2011. ISBN 9789985808382<br />
*Rein Albri, Aarne Ruben. Eesti mereröövlid. Paradiis, Tallinn 2018. ISBN 978-9949-7314-2-8.<br />
*Eesti Merenduse ajalugu I. Kirjastus Varrak,Tallinn 2023 (kaasautor)<br />
*Rein Albri. Meri veres. TalTech Eesti Mereakadeemia,Tallinn 2023.ISBN 978-9949-83-993-3.<br />
<br />
===Artikleid===<br />
*Kool, mehed, meri. Eesti Merehariduskeskus, Tallinn 1994<br />
*Mereteedelt. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 1999<br />
*Kaugetel meredel ja ookeanidel. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2004<br />
*Rein Albri. Energiasäästu võimalustest külmatehnikas. Eesti Mereakadeemia Toimetised. Tallinn 2007<br />
*Vanasti olid laevad puust, kuid mehed rauast. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2009<br />
*Eesti Mereakadeemia 95. 150 aastat mereharidust Eestis. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2014<br />
*[[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2003 ja 2014<br />
*Merendusalased artiklid TEA Entsüklopeedias.Tallinn 2008-2015 <br />
*merendusajaloolised artiklid ajakirjades [[Meremees (ajakiri)|Meremees]], [[Paat (ajakiri)|Paat]] ja [[Navigaator]]<br />
*populaarteaduslike loengute sari „Elu purjede all“<br />
<br />
===Filme===<br />
Rein Albri on teinud merendusteemalisi dokumentaal- ja õppefilme, millest „Oma laeva otsimas“ on pälvinud II üleliidulisel allveefilmide festivalil 1987. aastal kuldmedali, 1988. aastal Balti liiduvabariikide ja Leningradi allveefilmide festivalil laureaaditiitli ja Eesti NSV 23. amatöörfilmide ülevaatusel kuldmedali.<br />
<br />
Autor: Jüri Kask<br />
<br />
{{DEFAULTSORT:Albri, Rein}}<br />
<br />
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Rein_Albri&diff=16054Rein Albri2023-09-27T12:37:00Z<p>Jüri: /* Artikleid */</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Rein Albri.jpg|thumb|right|Rein Albri]]<br />
'''Rein Albri''' (9. veebruar 1946 Järva-Jaani) on [[laev]]a külmutusseadmete insener-mehaanik, [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]] õppejõud, merendustegelane.<br />
<br />
==Haridus==<br />
Rein Albri lõpetas 1966. aastal [[Tallinna Kalatööstuslik Merekool|Tallinna Kalatööstusliku Merekooli]] külmatehnika tehnik-mehaaniku erialal. 1972. aastal läbis ta täienduskursused Kaliningradi Kalamajanduse Juhtivtöötajate Täiendusinstituudis. Aastatel 1993-1996 õppis Rein Albri eksternina Eesti Mereakadeemia külmatehnika insener-mehaaniku erialal, olles samal ajal ka Eesti Mereakadeemia külmatehnika õppetooli lektor. Lisaks õpingutele on ta läbinud mitmed erialased ja pedagoogikaalased täiendkoolitused Eestis, Soomes ja Hollandis.<br />
<br />
==Töö==<br />
Aastail 1966-1981 töötas Rein Albri [[Ookean (tootmiskoondis)|Tootmiskoondise „Ookean“]] [[baaslaev]]adel, tõustes karjääriredelil [[motorist]]ist kuni vanemkülmutusmehaanikuni. Aastail 1981-1993 töötas ta [[Kirovi-nimeline kalurikolhoos|Kirovi-nimelise kalurikolhoosi]] Miiduranna külmhoone juhatajana ja kolhoosi kalatööstuste peainseneri asetäitjana külmamajanduse alal. 1993. aastal asus ta tööle Eesti Mereakadeemiasse, esialgu külmatehnika laboratooriumi juhatajana, siis külmatehnika õppetooli juhatajana ja lektorina. Aastast 2012 on ta Eesti Mereakadeemia külmatehnika õppetooli lektor, alates septembrist 2014 TTÜ Eesti Mereakadeemia külmatehnika lektoraadi assistent.<br />
<br />
==Ühiskondlik tegevus==<br />
Rein Albri osaleb paljudes ühingutes, ta on <br />
*[[Eesti Meremeeste Liit|Eesti Meremeeste Liidu]] asutajaliige<br />
*[[Eesti Laevamehaanikute Liit|Eesti Laevamehaanikute Liidu]] asutajaliige<br />
*Eesti Külmaliidu asutajaliige<br />
*Eesti Soojustehnika Inseneride Liidu liige<br />
*[[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] liige<br />
*Kutsekoja ja Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikomisjoni juures tegutsevate mereerialade kutsestandardite ja koolitusprogrammide koostamise komisjonide liige<br />
*on osalenud [[Eesti Meremuuseum]]i juures tegutsenud allveearheoloogiaklubi "[[Viikar]]" tegevuses.<br />
<br />
==Tunnustus==<br />
*1987 kuldmedal ja Eesti Meremuuseumi eripreemia, dokfilm „Oma laeva otsimas“<br />
*1988 laureaaditiitel, dokfilm „Iidse laeva otsingul“<br />
*1988 kuldmedal ja parim debüütfilm, dokfilm „Oma laeva otsimas“<br />
*1991 aasta parim arheoloogiline leid – Koorküla Valgjärv, vaiad 2.-5. saj. e.Kr, Koorküla Valgjärv – ühepuupaat aastast 1600<br />
*2006 sai haridus- ja teadusministri tänukirja<br />
*2011 valiti Eesti Meremeeste Liidu auliikmeks<br />
*2012 sai Eesti Mereakadeemia teenetemärgi<br />
*2015 [[Aasta mereharija]]<br />
*2017 Rohuneeme (Longenesi) külaseltsi tunnustusmedal<br />
*2017/2018. õppeaastal üliõpilaste valikul Eesti Mereakadeemia Laevanduskeskuse parim õppejõud<br />
*2018 Tallinna Tehnikaülikooli kuldmärk<br />
*2018 Tallinna Tehnikaülikooli teenetemärk ''Mente et manu''.<br />
<br />
==Teoseid==<br />
===Raamatuid===<br />
*Meri, mu meri... Eesti Raamat, Tallinn 1988 (fotoraamatu kaasautor)<br />
*[[MerLe]] (kaasautor)<br />
*Rein Albri. Inglise-eesti külmamehe sõnastik. Tallinn 2002. ISBN/ISSN 9985808169 <br />
*[[Inglise–eesti meresõnaraamat]]. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2008 (kaasautor) <br />
*Juha Ruusuvuori. Läänemere mereröövlid. Piraadilugusid Põhjalast. Tänapäev, Tallinn 2005 (merendustoimetaja)<br />
*Rein Albri. Külmatehnika I. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2011. ISBN 9789985808382<br />
*Rein Albri, Aarne Ruben. Eesti mereröövlid. Paradiis, Tallinn 2018. ISBN 978-9949-7314-2-8.<br />
<br />
===Artikleid===<br />
*Kool, mehed, meri. Eesti Merehariduskeskus, Tallinn 1994<br />
*Mereteedelt. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 1999<br />
*Kaugetel meredel ja ookeanidel. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2004<br />
*Rein Albri. Energiasäästu võimalustest külmatehnikas. Eesti Mereakadeemia Toimetised. Tallinn 2007<br />
*Vanasti olid laevad puust, kuid mehed rauast. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2009<br />
*Eesti Mereakadeemia 95. 150 aastat mereharidust Eestis. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2014<br />
*[[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2003 ja 2014<br />
*Merendusalased artiklid TEA Entsüklopeedias.Tallinn 2008-2015 <br />
*merendusajaloolised artiklid ajakirjades [[Meremees (ajakiri)|Meremees]], [[Paat (ajakiri)|Paat]] ja [[Navigaator]]<br />
*populaarteaduslike loengute sari „Elu purjede all“<br />
<br />
===Filme===<br />
Rein Albri on teinud merendusteemalisi dokumentaal- ja õppefilme, millest „Oma laeva otsimas“ on pälvinud II üleliidulisel allveefilmide festivalil 1987. aastal kuldmedali, 1988. aastal Balti liiduvabariikide ja Leningradi allveefilmide festivalil laureaaditiitli ja Eesti NSV 23. amatöörfilmide ülevaatusel kuldmedali.<br />
<br />
Autor: Jüri Kask<br />
<br />
{{DEFAULTSORT:Albri, Rein}}<br />
<br />
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Heino_Tohver&diff=15910Heino Tohver2022-11-01T12:38:31Z<p>Jüri: Uus lehekülg: ''''Heino Tohver''' (7.jaanuar 1944 – 21.detsember 2016) oli kaugsõidutüürimees ja merendustegelane. Heino Tohver ==Haridus== *1951-1956 Viga...'</p>
<hr />
<div>'''Heino Tohver''' (7.jaanuar 1944 – 21.detsember 2016) oli <br />
kaugsõidutüürimees ja merendustegelane.<br />
[[Pilt:HeTo.png|thumb|right|Heino Tohver]]<br />
==Haridus==<br />
*1951-1956 Vigala algkkool; <br />
*1956-1960 Peru kool; <br />
*1961 lõpetas Meremeeste Vabariikliku Kaugõppekeskooli; <br />
*1965 löpetas Tallinna Merekooli laevajuhi eriala ja sai tehniku-laevajuhi kutse. <br />
<br />
==Töö== <br />
Pärast Tallinna Merekooli lõpetamist töötas Heino Tohver [[Eesti Merelaevandus]]es alates 16.12.1965 [[madrus]]ena, siis alates 15.10.1966 [[tüürimees|tüürimehena]] ja alates 28.05.1975 [[vanemtüürimees|vanemtüürimehena]]. <br />
<br />
Jaanuarist 1976 kuni märtsini 1977 töötas ta [[Balti Laevaremonditehas]]e Ekvatoriaal-Guinea filiaalis [[puksiir]]il vanemtüürimehena, seejärel jätkas tööd Eesti Merelaevanduses, kus töötas vanemtüürimehena kuni 02.07.1979. <br />
<br />
Aastatel 2005 kuni 2012 töötas ta [[Eesti Mereakadeemia]] riviteenistuse vahiohvitserina, vahiohvitserina ja [[õppelaev]]a LOSSEN [[vahitüürimees|vahitüürimehena]]. <br />
==Ühiskondlik tegevus== <br />
Heino Tohver oli ja kauaaegne ja ka viimane Eesti Meremeeste Liidu vanem, sest peale tema ooamatut surma 2016.a. ei leidnud organisatsioon endale pikka aega uut juhti ja 5.jaanuaril 2018. otsustati mittetulundusühingu [[Eesti Meremeeste Liit]] üldkoosolekul liidu tegevus lõpetada.<br />
<br />
Heino Tohver oli aastatel 2005 kuni 2013 Tallinna Mustamäe linnaosa halduskogu (praegu linnaosakogu) liige.<br />
<br />
Heino Tohver on on kirjutanud eesti merenduse probleeme puudutavaid aktikleid ja arvamuslugusid väljaannetesse Eesti Päevaleht, Pealinn, Kesknädal.<br />
<br />
[[Kategooria: Isikud]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Fail:HeTo.png&diff=15909Fail:HeTo.png2022-11-01T12:12:25Z<p>Jüri: {{Pildi info
| Kirjeldus = Heino Tohver
| Autor =
| Kuupäev = 01.11.2022
| Allikas = Erakogu
|}}</p>
<hr />
<div>== Lühikirjeldus ==<br />
{{Pildi info<br />
| Kirjeldus = Heino Tohver<br />
| Autor = <br />
| Kuupäev = 01.11.2022<br />
| Allikas = Erakogu<br />
|}}<br />
== Litsents ==<br />
{{AÕ-avalik omand}}</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Meres%C3%B5iduohutuse_komitee&diff=15876Meresõiduohutuse komitee2022-10-25T04:08:05Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>'''Meresõiduohutuse komitee''' (inglise ''Maritime Safety Committee'' (MSC)) on [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon|Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni]] (IMO) tehniline organ, mis tegeleb IMO asutamiskonventsioonist <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/220062012003 Rahvusvaheline Mereorganisatsiooni asutamiskonventsioon]</ref> tulenevate või IMO assamblee või IMO nõukogu poolt määratud meresõiduohutust otseselt mõjutava valdkonnaga, mis on seotud [[navigatsioonivahend]]ite, [[laevaehitus]]e ja -varustuse, [[laev]]ade ohutu mehitamise, laevakokkupõrgete vältimise eeskirjade, ohtliku [[last]]i käitlemise, meresõiduohutuse meetmete ja nõuete, [[hüdrograafiline teave|hüdrograafilise teabe]], [[logiraamat]]ute ja navigatsiooniandmete, [[laevaõnnetus]]te uurimise ja päästetöödega. <br />
<br />
Komitee täidab IMO asutamiskonventsioonist tulenevaid ja IMO assamblee või IMO nõukogu poolt määratud ülesandeid ja esitab IMO nõukogule koostöös alamkomiteedega väljatöötatud ohutuseeskirjad vöi nende muudatuste ettepanekud, soovitused ja juhised. <br />
<br />
Meresõiduohutuse komiteel on järgmised alamkomiteed: <br />
<br />
*Inimelementide, väljaõppe ja vahiteenistuse allkomitee (inglise ''Sub-Committee on Human element, Training and Watchkeeping'' (HTW); <br />
*IMO dokumentide rakendamise allkomitee (inglise ''Sub-Committee on Implementation of IMO Instruments'' (III); <br />
*Navigatsiooni, side ning otsingu- ja päästekomitee allkomitee (inglise ''Sub-Committee on Navigation, Communications and Search and Rescue'' (NCSR);<br />
*Saaste ennetamise ja reageerimise allkomitee (inglise ''Sub-Commitee on Pollution Prevention and Response'' (PPR);<br />
*Laevade projekteerimise ja ehitamise allkomitee (inglise ''Sub-Committee on Ship Design and Construction'' (SDC);<br />
*Laevasüsteemide ja -seadmete allkomitee (inglise ''Sub-Committee on Ship Systems and Equipment'' (SSE);<br />
*Lasti ja konteinerite veo allkomitee (inglise ''Sub-Commitee on Carriage of Cargoes and Containers'' (CCC); <br />
<br />
Organisatsiooni eesmärkide täitmise huvides teeb komitee tihedat koostööd ka kõigi teiste IMO organitega.<br />
<br />
==Viited==<br />
{{viited}}<br />
<br />
[[Kategooria: Rahvusvahelised organisatsioonid]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Meres%C3%B5iduohutuse_komitee&diff=15873Meresõiduohutuse komitee2022-10-24T15:14:51Z<p>Jüri: Uus lehekülg: ''''Meresõiduohutuse komitee''' (inglise ''Maritime Safety Committee'' (MSC)) on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) tehniline organ, m...'</p>
<hr />
<div>'''Meresõiduohutuse komitee''' (inglise ''Maritime Safety Committee'' (MSC)) on [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon|Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni]] (IMO) tehniline organ, mis tegeleb IMO asutamiskonventsioonist <ref>[https:www.riigiteataja.ee/akt/220062012003 Rahvusvaheline Mereorganisatsiooni asutamiskonventsioon]</ref> tulenevate või IMO assamblee või IMO nõukogu poolt määratud meresõiduohutust otseselt mõjutava valdkonnaga, mis on seotud [[navigatsioonivahend]]ite, [[laevaehitus]]e ja -varustuse, [[laev]]ade ohutu mehitamise, laevakokkupõrgete vältimise eeskirjade, ohtliku [[last]]i käitlemise, meresõiduohutuse meetmete ja nõuete, [[hüdrograafiline teave|hüdrograafilise teabe]], [[logiraamat]]ute ja navigatsiooniandmete, [[laevaõnnetus]]te uurimise ja päästetöödega. <br />
<br />
Komitee täidab IMO asutamiskonventsioonist tulenevaid ja IMO assamblee või IMO nõukogu poolt määratud ülesandeid ja esitab IMO nõukogule koostöös alamkomiteedega väljatöötatud ohutuseeskirjad vöi nende muudatuste ettepanekud, soovitused ja juhised. <br />
<br />
Meresõiduohutuse komiteel on järgmised alamkomiteed: <br />
<br />
*Inimelementide, väljaõppe ja vahiteenistuse allkomitee (inglise ''Sub-Committee on Human element, Training and Watchkeeping'' (HTW); <br />
*IMO dokumentide rakendamise allkomitee (inglise ''Sub-Committee on Implementation of IMO Instruments'' (III); <br />
*Navigatsiooni, side ning otsingu- ja päästekomitee allkomitee (inglise ''Sub-Committee on Navigation, Communications and Search and Rescue'' (NCSR);<br />
*Saaste ennetamise ja reageerimise allkomitee (inglise ''Sub-Commitee on Pollution Prevention and Response'' (PPR);<br />
*Laevade projekteerimise ja ehitamise allkomitee (inglise ''Sub-Committee on Ship Design and Construction'' (SDC);<br />
*Laevasüsteemide ja -seadmete allkomitee (inglise ''Sub-Committee on Ship Systems and Equipment'' (SSE);<br />
*Lasti ja konteinerite veo allkomitee (inglise ''Sub-Commitee on Carriage of Cargoes and Containers'' (CCC); <br />
<br />
Organisatsiooni eesmärkide täitmise huvides teeb komitee tihedat koostööd ka kõigi teiste IMO organitega.<br />
<br />
==Viited==<br />
{{viited}}<br />
<br />
[[Kategooria: Rahvusvahelised organisatsioonid]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=IMO_number&diff=15854IMO number2022-10-16T14:24:50Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>'''IMO number on''' [[laev]]ade, [[reeder]]ite ja registreeritud omanike kordumatu tuvastusnumber, mille eesmärk on suurendada meresõiduohutust, tõhustada keskkonnakaitset ja hõlbustada merenduspettuste vältimist.<br />
Laevade IMO numbri skeem võeti kasutusele 1987. aastal Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni [[IMO]] resolutsiooniga A.600(15) sihitusega määrata igale laevale tuvastamise eesmärgil alaline number, mis jääb muutumatuks kogu laeva eluea jooksul ka lipu, nime, omaniku või tüübi muutumisel. <br />
Resolutsiooniga A.600(15) kehtestatud skeemi täiendati hiljem resolutsioonidega A.1078(28) (04.12.2013.) ja A.1117(30) (06.12.2017.) selleks, et laiendada selle kohaldamisala [[väikelaev]]adele ja [[kalalaev]]adele.<br />
<br />
'''Laeva IMO number''' koosneb kolmest tähest "IMO" ja seitsmest numbrist (nt IMO 8814275). <br />
Kohustuslikuks tehti IMO numbri määramine laevadele [[SOLAS]]e reegliga XI-1/3 1994. aastal, mis jõustus 1. jaanuaril 1996. Nimetatud reegel sätestab, millistele laevadele on IMO number kohustuslik, kuhu ja millises vormis peab number olema laeva kerele märgistatud ja millistes dokumentides kajastatud.<br />
[[Pilt:IMO 8814275.jpg|thumb|right|IMO number laeval]] <br />
Reederite ja registreeritud omanike tuvastusnumber võeti kasutusele 2004.a IMO [[Mereohutuse komitee]] resolutsiooniga MSC.160(78) ja tehti kohustuslikuks 2005. aastal resolutsiooniga MSC.194(80) (jõustus 01.01. 2009.) kehtestatud, uue SOLASe reegliga XI-1/3-1 reederitele ja registreeritud omanikele, kelle suhtes kohaldatakse SOLASe peatükki I.<br />
<br />
'''Reederite ja registreeritud omanike IMO number''' koosneb samuti kolmest tähest "IMO", millele järgneb "Reeder" või "Registreeritud omanik" ja seejärel seitse numbrit.<br />
<br />
IMO numbri määrab, kinnitab ja haldab IMO taotlusel USA börsiettevõttega S&P Global 2022. aastal ühinenud ettevõte IHS Markit, mille peakorter on Londonis.<br />
<br />
==Välislingid==<br />
<br />
*https://wwwcdn.imo.org/localresources/en/KnowledgeCentre/IndexofIMOResolutions/AssemblyDocuments/A.600(15).pdf<br />
*https://www.liscr.com/sites/default/files/liscr_imo_resolutions/MSC.194%2880%29.pdf (vt lk 52,53)<br />
==Viited==<br />
<br />
*https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/2221/2202/1007/SOLAS_kons_lisa_01012017.pdf# (vt peatükk XI-1 reegel 3 ja reegel 3-1)<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
[[Kategooria:Laevamallid]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=IMO_number&diff=15853IMO number2022-10-16T14:22:40Z<p>Jüri: Uus lehekülg: ''''IMO number on''' laevade, reederite ja registreeritud omanike kordumatu tuvastusnumber, mille eesmärk on suurendada meresõiduohutust, tõhustada keskkonnakaitset ja...'</p>
<hr />
<div>'''IMO number on''' [[laev]]ade, [[reeder]]ite ja registreeritud omanike kordumatu tuvastusnumber, mille eesmärk on suurendada meresõiduohutust, tõhustada keskkonnakaitset ja hõlbustada merenduspettuste vältimist.<br />
Laevade IMO numbri skeem võeti kasutusele 1987. aastal Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni [[IMO]] resolutsiooniga A.600(15) sihitusega määrata igale laevale tuvastamise eesmärgil alaline number, mis jääb muutumatuks kogu laeva eluea jooksul ka lipu, nime, omaniku või tüübi muutumisel. <br />
Resolutsiooniga A.600(15) kehtestatud skeemi täiendati hiljem resolutsioonidega A.1078(28) (04.12.2013.) ja A.1117(30) (06.12.2017.) selleks, et laiendada selle kohaldamisala [[väikelaev]]adele ja [[kalalaev]]adele.<br />
<br />
Laeva IMO number koosneb kolmest tähest "IMO" ja seitsmest numbrist (nt IMO 8814275). <br />
Kohustuslikuks tehti IMO numbri määramine laevadele [[SOLAS]]e reegliga XI-1/3 1994. aastal, mis jõustus 1. jaanuaril 1996. Nimetatud reegel sätestab, millistele laevadele on IMO number kohustuslik, kuhu ja millises vormis peab number olema laeva kerele märgistatud ja millistes dokumentides kajastatud.<br />
[[Pilt:IMO 8814275.jpg|thumb|right|IMO number laeval]] <br />
Reederite ja registreeritud omanike tuvastusnumber võeti kasutusele 2004.a IMO [[Mereohutuse komitee]] resolutsiooniga MSC.160(78) ja tehti kohustuslikuks 2005. aastal resolutsiooniga MSC.194(80) (jõustus 01.01. 2009.) kehtestatud, uue SOLASe reegliga XI-1/3-1 reederitele ja registreeritud omanikele, kelle suhtes kohaldatakse SOLASe peatükki I.<br />
<br />
Reederite ja registreeritud omanike IMO number koosneb samuti kolmest tähest "IMO", millele järgneb "Reeder" või "Registreeritud omanik" ja seejärel seitse numbrit.<br />
<br />
IMO numbri määrab, kinnitab ja haldab IMO taotlusel USA börsiettevõttega S&P Global 2022. aastal ühinenud ettevõte IHS Markit, mille peakorter on Londonis.<br />
<br />
==Välislingid==<br />
<br />
*https://wwwcdn.imo.org/localresources/en/KnowledgeCentre/IndexofIMOResolutions/AssemblyDocuments/A.600(15).pdf<br />
*https://www.liscr.com/sites/default/files/liscr_imo_resolutions/MSC.194%2880%29.pdf (vt lk 52,53)<br />
==Viited==<br />
<br />
*https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/2221/2202/1007/SOLAS_kons_lisa_01012017.pdf# (vt peatükk XI-1 reegel 3 ja reegel 3-1)<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
[[Kategooria:Laevamallid]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=T%C3%B5stejalgadega_vesiehituslaev&diff=15843Tõstejalgadega vesiehituslaev2022-09-23T09:53:39Z<p>Jüri: Uus lehekülg: 'Tõstejalgadega vesiehituslaev '''Tõstejalgadega vesiehituslaev''' (ingl jack-up ship; jack-up vessel) on iseliikuv pikkade vertikaa...'</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Windpark 3443.jpg|240px|thumb|right|Tõstejalgadega vesiehituslaev]] '''Tõstejalgadega vesiehituslaev''' (ingl jack-up ship; jack-up vessel) on iseliikuv pikkade vertikaalselt läbi [[laev]]a kere liigutatavate tõstejalgadega (3-8 tk) laev avamererajatiste paigaldamiseks, ehitamiseks ja nende hooldamiseks.<br />
<br />
Tõstejalgu liigutatakse nende külge kogu pikkuses kinnitatud hammaslati ja hüdro- või elektrimootoriga käitatavate hammasrataste abil. Vältimaks tõstejalgade vajumist sügavale merepõhja pinnasesse, on nende alumisse otsa kinnitatud tugiplaat.<br />
<br />
Töökohta jõudes surutakse laeva tõstejalad vastu merepõhja, mille järel stabiliseeritakse laev ballastvett lisades või eemaldades ja tõstejalgade pikkust reguleerides nii, et tõstejalad oleksid kindlalt merepõhjas ja laev stabiilses asendis. Seejärel tõstetakse tõstejalgade abil laev veepinna kohale etteantud kõrgusele nii, et lainetus, loodete- ja püsihoovused ei mõjuks laeva kerele.<br />
Tõstejalgadega vesiehituslaevad töötavad tavaliselt kuni 120 meetri sügavuses vees, kuid on ka eriklassi laevu, mis on võimelised töötama 150–190 meetri sügavusega vees.<br />
<br />
Autor:[[Jüri Kask]]<br />
<br />
[[Kategooria:Laevatüübid]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Roomet_Leiger&diff=15793Roomet Leiger2022-06-15T00:05:13Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>[[Pilt:Roomet Leiger.jpeg|thumb|right|Roomet Leiger]]<br />
Roomet Leiger (sündinud 08.04.1977. Tallinnas), laevamehaanik, merendustegelane.<br />
<br />
==Haridus==<br />
*1985–1995 Tallinna 37 keskkool;<br><br />
*1995–2000 [[Eesti Mereakadeemia]], rakenduskõrgharidus, [[laevamehaanik]]a eriala; <br><br />
*2004–2008 Tallinna Ülikool, magistrikraad (teema: Riigi naftatõrjevõimekuse optimeerimine lääne-eesti rannikumeres kavandatud laevade varjumispaikade näitel); <br><br />
*2008–31.05.2016 Tartu Ülikool, doktorantuur (teema: Mere [[naftareostus]]e ökoloogilise riski hindamine), lõpetamata; <br><br />
*2021- Läti Mereakadeemia, alustatud doktorantuur.<br />
<br />
==Töö== <br />
*01.01.1992–31.12.1995 AS Eiffelplaat, abitööline; <br><br />
*01.01.1997–30.06.1997 AS Kalbur F, laevamehaanika [[merepraktika]]; <br><br />
*01.10.1997–31.12.1999 [[AS Estline-Eesti]], [[motorist]];<br><br />
*01.01.2000–31.12.2004 [[AS Tallink Grupp]], [[vahimehaanik]]; <br><br />
*2005–2013 Eesti Mereakadeemia, lektor ja projektijuht; <br><br />
*2006–2015 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli [[Eesti Mereinstituut]], erinevatel ajaperioodidel peaspetsialist, abi projektijuht, EL projektide finantsarvestuse peaspetsialist; <br><br />
*2008–2012 Eesti Mereakadeemia Mehaanikateaduskonna dekaani kt; <br><br />
*2008–2012 Päästeameti projektijuht; *2013–2014 Eesti Mereakadeemia, arendusprorektor, rektori kt; <br><br />
*2013–2014 Tallinna Tehnikaülikool, projektijuht; <br><br />
*2014–30.04.2015 Tallinna Tehnikaülikool, [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]], direktori kt; <br><br />
*01.05.2015–31.12.2016 Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia, direktor; <br><br />
*01.01.2017–... Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia, direktor. <br />
<br />
Erialased diplomid/tunnistused:<br />
*1998 Laevamotoristi tunnistus; <br><br />
*2000 750 kW ja suurema [[peamasin]]ate efektiivse koguvõimsusega [[mootorlaev]]a vahimehaaniku diplom; <br><br />
*2000 Päästevahendite vanema tunnistus; <br><br />
*2011 Rahvusvaheline [[väikelaevajuht|väikelaevajuhi]] tunnistus; <br><br />
*2014 Piirangutega raadiosideoperaatori tunnistus.<br />
<br />
==Ühiskondlik tegevus== <br />
*SA [[Eesti Meremuuseum]] nõukogu esimees; <br><br />
*AS [[Eesti Loots]] nõukogu liige, <br><br />
*[[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu liige; <br><br />
*[[Merendusnõukoda|Merendusnõukoja]] liige; <br><br />
*[[Eesti Laevamehaanikute Liit|Eesti Laevamehaanikute Liidu]] liige. *Tallinna Rotary klubi liige; *Klubi Eesti Karavan liige. <br />
<br />
==Tunnustus== <br />
*2014 Piirivalve teenetemedal. <br />
<br />
==Loometegevus==<br />
===Publikatsioonid===<br />
*2007. R.Aps, J.Kotta, R.Leiger, G.Martin,T.Saat, Ü,Suursaar, E.Tulk. - "Net Environmental Benefit Analysis - linking ecological values in the decision making process on oil spill response in the Gulf of Finland (Baltic Sea)". ICES Annual Science Conference 2007; Helsinki; 17-21 September 2007. , C:10. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/c6e37f22-8b7f-44d5-94c8-00cf1670774e]<br />
<br />
*2009. R.Leiger, R.Aps, M.Fetissov, K.Herkül, M.Kopti, J.Kotta, Ü.Mander, Ü.Suursaar - "Oil accident response simulation: allocation of potential places of refuge". In: C.A. Brebbia, G. Benassai, G.R. Rodriguez (Ed.). Coastal Processes (247−258). . Southampton, Boston: WIT Press. (WIT Transactions on Ecology and the Environment). DOI:10.2495/CP090221. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/394e0711-6f4c-4925-8f4f-9112d61218a4]<br />
<br />
*2009. R.Aps, M.Fetissov, K.Herkül, J.Kotta, R.Leiger, Ü.Mander, Ü.Suursaar - "Bayesian inference for predicting potential oil spill related ecological risk". In: Guarascio, M., Brebbia and Garzia, F. (Eds.) Safety and Security Engineering III. In: M. Guarascio, C.A. Brebbia, F. Garzia (Ed.). WIT Transactions on the Built Environment (149−159). WIT Press. DOI:10.2495/SAFE090151. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/8a0839ef-02aa-4347-b3a6-ec2e09683a00] <br />
<br />
*2009. R.Aps, K.Herkül, J.Kotta, I.Kotta, M.Kopti, R.Leiger, Ü.Mander, Ü.Suursaar. "Bayesian inference for oil spill related Net Environmental Benefit Analysis". In: Coastal Processes. In: Brebbia, C.A.; Benassai, G.; Rodriguez, G.R. (Ed.). WIT Transactions on Ecology and the Environment (235−246). . WIT Press. DOI: 10.2495/CP090211. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/db26f565-d18b-43f8-9e06-d822574bd520]<br />
<br />
*2012. R.Leiger, R.Aps, J.Kotta, Ü.K.Orviku, M.Pärnoja, H.Tõnisson. - "Relationship between shoreline substrate type and sensitivity of seafloor habitats at risk to oil pollution". Ocean & Coastal Management, 66, 12−18. DOI: 10.1016/j.ocecoaman.2012.05.04. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/f0e89754-c97a-4853-847d-3a573d6dfa55]<br />
<br />
*2014 Anatoli Alop, Roomet Leiger. "Merehariduse lipulaev teel ülikooli sadamasse". Eesti laevanduse aastaraamat. Tallinn;<br />
<br />
*2016. M.Kopti, R.Leiger, I.Zaitseva-Pärnaste, J.Kõster. - "Integration of Maritime Spatial Planning into the Waterways Safety Management studies". IAMU AGA 17 Working together: the key way to enhance the quality of maritime education, training and research: 17th Annual General Assembly of the International Association of Maritime Universities, IAMU AGA 2016; Vietnam, 26. - 29.10.2016. Vietnam: Vietnam Maritime University, 205−211. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/eeea22bc-74cd-483d-ad02-13fd7ab0f708] <br />
<br />
*2016. A.Alop, R.Leiger. -" Methodological Approach and Basic Analysis of Maritime Labour Market Needs by Case of Estonia". TransNav the International Journal on Marine Navigation and Safety of Sea Transportation, 10 (4), 655−660. DOI: 10.12716/1001.10.04.16.[https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/e510b02e-d16f-49a2-8064-67abdb4caf99] <br />
<br />
===Osalemine teostatud projektides===<br />
*01.06.2006-31.01.2007. MP1MI07004 "Soome lahe enam ohustatud biotsönooside süstemaatiline klassifitseerimine ning vahendite välja töötamine" (''Soumenlahden vesiluonnon suojelu: riskipohjainen päätöksenteko'') - osa I (EVAGULF)). Vastutav täitja: Robert Aps, Tartu Ülikool. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/5dd11760-bd81-43b0-b79a-d0c374864105] <br />
<br />
*01.07.2005-12.02.2007. MPIMI06018 "INTERREG IIIB Baltic Sea management - Nature conservation and sustainable development in the marine ecosystem through marine spatial planning". Vastutav täitja: Georg Martin, Tartu Ülikool; [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/c725e4c9-6b8f-4630-beac-27c545feafae] <br />
<br />
*25.10.2008-01.05.2009. MLOMI090091 "Merealade ruumilise planeerimise rakendamine Läänemeres". Vastutav täitja: Robert Aps, Georg Martin, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/c854104a-c8d6-41d2-b907-a284dc8ca68b]<br />
<br />
*01.11.2007-30.04.2011. MLOMI08063 "Implementation of Natura 2000 in Estonian Marine Areas: site selections, deisgnation and protection measures ("ESTMAR")". Vastutav täitja: Markus Vetemaa, Tartu Ülikool. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/0d8160db-9483-4f1f-b509-a72aa11fd0f0]<br />
<br />
*01.11.2007-30.04.2011. MLOMI08064 "Implementation of Natura 2000 in Estonian Marine Areas: site selections, deisgnation and protection measures ("ESTMAR")". Vastutav täitja: Georg Martin, Tartu Ülikool. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/06c85320-dc6f-4cf3-8d7b-ed0599ce441e] <br />
<br />
*01.01.2008-31.12.2012. SF0180127s08 "Maastike aineringe muutuvates kliima- ja maakasutuse tingimustes ning selle ökotehnoloogiline reguleerimine". Vastutav täitja: Ülo Mander, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut; [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/6684eacb-8279-4a85-bd11-aa31c10b20cc] <br />
<br />
*1.01.2010−31.12.2012. MLOMI091461 HISPARES - "Madalate vete ruumiline planeerimine suure ruumilise lahutusega kaugseiremeetodite abil". Vastutav täitja: Tiit Kutser, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja [tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/d6cd062d-9320-45e4-b483-4388a110de80]] <br />
<br />
*01.12.2009-31.03.2013. MLOMI091691 #Mere keskkonnainfo kasutamine naftareostuse riski juhtimisel". Vastutav täitja: Robert Aps, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/b79758b4-6109-4b49-9545-33f10d44e2e1] <br />
<br />
*01.01.2008-31.12.2013. SF0180104s08 "Hüdrodünaamiliste protsesside ja nende mõju uurimine põhjaelustikule kõrgtiheda modelleerimise ning eksperimentaalmõõtmiste baasil". Vastutav täitja: Ülo Suursaar, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/88202f3f-1f14-46a7-a836-16dba71ea144] <br />
<br />
*01.05.2011-31.12.22013. MLOMI11136I "Terviklike ohutusstrateegiate rakendamine nafta meretranspordi riskide minimeerimisel (MIMIC)". Vastutav täitja: Robert Aps, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/98f98c87-5322-4cfc-874c-f72a31502d31] <br />
<br />
* 01.01.2012-31.12.2014. SLOMI12055T "Eesti merekeskkonna elurikkuse seisund ja selle võimalik tulevik". Vastutav teostaja Jonne Kotta, Tartu Ülikool. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/26d30dfc-6619-45d6-8a82-f795ea77a8e6]<br />
<br />
*01.01.2011-31.03.2015. MLOMI11018 MARMONI - "Mere bioloogilise mitmekesisuse kaitsestaatuse ja loodusväärtuste seireja hindamise uuenduslikud lahendused Läänemeres". Vastutav täitja: Georg Martin, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/f69710a5-b4ff-4148-9516-a0b08b93182a]<br />
<br />
*01.04.2014-30.09.2015. PRIA14111 "Kalanduse praktikaruumide renoveerimine, labori seadmete soetamine". Vastutav täitja: Roomet Leiger, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia, Teadus- ja arenduskeskus. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/131a1e5a-8db2-433b-9eab-e86cb96cae36] <br />
<br />
*01.04.2014-30.09.2015. PRIA14110 "Kalapüüniste ehituse ja remontimise/arendamise õppe- ja praktikalabori renoveerimine, seadmed ja õppevahendid ning riist- ja tarkvara soetamine". Vastutav täitja; Roomet Leiger, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia, Teadus- ja arenduskeskus. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/4b096a93-4bf2-4404-a351-49e84463d129]<br />
<br />
*01.04.2014-30.09.2015. AR14108 " EMERA peahoone õppekeskkonna renoveerimine". Vastutav täitja; Roomet Leiger, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/3aa81575-d624-47b4-b0d1-5cd8e8d99c58]<br />
<br />
*01.04.2014-30.09.2015. AR14109 "EMERA keldrikorruse õppelaborite sisseseade uuendamine". Vastutav täitja: Roomet Leiger, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/e74fd667-fcd8-4af7-9ec5-3fb735910cb7]<br />
<br />
*01.01.2013−31.12.2018. IUT2-16 "Globaalne soojenemine ja maastike aineringe. Maastike struktuuri ja funktsioonide muutused seoses globaalse kliima soojenemise ja inimtegevusega ning aineringe modelleerimine ja ökotehnoloogiline reguleerimine". Vastutav täitja: Ülo Mander, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/081e842f-bca2-4cec-b1d8-5e74b12aa7da]<br />
<br />
*09.03.2021−1.04.2021. LVEE21036 "Navigatsiooniriski analüüs seoses kavandatava Paljassaare sadama akvatooriumi piiride muutmisega ja uue eraldiseisva akvatooriumi määramisega". Vastutav täitja: Inga Zaitseva-Pärnaste, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/07e4474f-bbfb-48b3-b3c9-280b81128cf3]<br />
<br />
*01.01.2019−31.12.2021. VIR19010 " Õlireostustõrje võimekuse suurendamine Läänemere regioonis". Vastutav täitja: Kadi Kasepõld, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/db1fe855-1655-4bd4-b9ce-7e0588d2d1e5]<br />
<br />
==Juhendamised==<br />
Priit Paakspuu lõputöö teemal Riigi naftatõrje reageerimisvõimekuse analüüs Soome lahe Eesti mereala näitel, 2013. Sisekaitseakadeemia, Politsei- ja Piirivalvekolledž, piirivalveteenistuse rakenduskõrgharidusõppe õppekava. <br />
<br />
===Isklikku===<br />
Roomet Leigeri isa Lembit Leiger oli parvlaev Estonia vanemmehhanik, kes hukkus või õigemini kadus seoses katastroofiga. Täpsemalt Lembit Leigeri kadumisega kaasnenud tollastest sündmustest, emotsioonidest ja traagikast saab lugeda raamatust: Einar Ellermaa. Inge Pitsner. “Estonia inimesed. 20 aastat pärast laevahukku.” (Pilgrim Grupp 2015 ISBN 9879949529513) ptk “Roomet Leiger. Mind aitas elada usk, et isa on kusagil olemas ja tuleb tagasi.” <br />
<br />
==Hobid==<br />
Purjetamine, pikamaasuusatamine, matkamine, jooksmine, kalastamine. <br />
<br />
Autor:[[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Allikad==<br />
[http://www.etis.ee/CV/Roomet_Leiger/est] CV Roomet Leiger<br />
<br />
<br />
[[Kategooria: Isikud]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Mootorlaev&diff=15789Mootorlaev2022-06-08T14:23:57Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>'''Mootorlaev''' on [[laev]], mille pea[[jõuseade]] on [[sisepõlemismootor]], harilikult [[diiselmootor]].<br />
<br />
Esimesed mootorlaevad olid 1903. aastal Sormovos ehitatud 3×120 hj võimsusega diiselmootoriga õli[[tanker]] VANDAL ja Prantsusmaal ehitatud 25-hobujõuline PETIT PIERRE, [[parras|pardal]] ka diiselmootori leiutanud Rudolf Diesel. Esimene ookeanimootorlaev oli 22. veebruaril 1912 Kopenhaagenist Bangkokki suundunud Burmeister & Waini 4-taktilise diiselmootoriga SELANDIA, mis töötas 1942. aastani. Tänapäeval on mootorlaev levinuim laevatüüp. <br />
<br />
{{mereleksikon}}<br />
<br />
[[Kategooria:Laevatüübid]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Roomet_Leiger&diff=15788Roomet Leiger2022-06-07T06:53:00Z<p>Jüri: /* Allikad */</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Roomet Leiger.jpeg|thumb|right|Roomet Leiger]]<br />
Roomet Leiger (sündinud 08.04.1977. Tallinnas), laevamehaanik, merendustegelane.<br />
<br />
==Haridus==<br />
*1985–1995 Tallinna 37 keskkool;<br><br />
*1995–2000 [[Eesti Mereakadeemia]], rakenduskõrgharidus, [[laevamehaanik]]a eriala; <br><br />
*2004–2008 Tallinna Ülikool, magistrikraad (teema: Riigi naftatõrjevõimekuse optimeerimine lääne-eesti rannikumeres kavandatud laevade varjumispaikade näitel); <br><br />
*2008–31.05.2016 Tartu Ülikool, doktorantuur (teema: Mere [[naftareostus]]e ökoloogilise riski hindamine), lõpetamata; <br><br />
*2021- Läti Mereakadeemia, alustatud doktorantuur.<br />
<br />
==Töö== <br />
*01.01.1992–31.12.1995 AS Eiffelplaat, abitööline; <br><br />
*01.01.1997–30.06.1997 AS Kalbur F, laevamehaanika [[merepraktika]]; <br><br />
*01.10.1997–31.12.1999 [[AS Estline-Eesti]], [[motorist]];<br><br />
*01.01.2000–31.12.2004 [[AS Tallink Grupp]], [[vahimehaanik]]; <br><br />
*2005–2013 Eesti Mereakadeemia, lektor ja projektijuht; <br><br />
*2006–2015 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli [[Eesti Mereinstituut]], erinevatel ajaperioodidel peaspetsialist, abi projektijuht, EL projektide finantsarvestuse peaspetsialist; <br><br />
*2008–2012 Eesti Mereakadeemia Mehaanikateaduskonna dekaani kt; <br><br />
*2008–2012 Päästeameti projektijuht; *2013–2014 Eesti Mereakadeemia, arendusprorektor, rektori kt; <br><br />
*2013–2014 Tallinna Tehnikaülikool, projektijuht; <br><br />
*2014–30.04.2015 Tallinna Tehnikaülikool, [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]], direktori kt; <br><br />
*01.05.2015–31.12.2016 Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia, direktor; <br><br />
*01.01.2017–... Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia, direktor. <br />
<br />
Erialased diplomid/tunnistused:<br />
*1998 Laevamotoristi tunnistus; <br><br />
*2000 750 kW ja suurema [[peamasin]]ate efektiivse koguvõimsusega [[mootorlaev]]a vahimehaaniku diplom; <br><br />
*2000 Päästevahendite vanema tunnistus; <br><br />
*2011 Rahvusvaheline [[väikelaevajuht|väikelaevajuhi]] tunnistus; <br><br />
*2014 Piirangutega raadiosideoperaatori tunnistus.<br />
<br />
==Ühiskondlik tegevus== <br />
*SA [[Eesti Meremuuseum]] nõukogu esimees; <br><br />
*AS [[Eesti Loots]] nõukogu liige, <br><br />
*[[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu liige; <br><br />
*[[Merendusnõukoda|Merendusnõukoja]] liige; <br><br />
*[[Eesti Laevamehaanikute Liit|Eesti Laevamehaanikute Liidu]] liige. *Tallinna Rotary klubi liige; *Klubi Eesti Karavan liige. <br />
<br />
==Tunnustus== <br />
*2014 Piirivalve teenetemedal. <br />
<br />
==Loometegevus==<br />
===Publikatsioonid===<br />
*2007. R.Aps, J.Kotta, R.Leiger, G.Martin,T.Saat, Ü,Suursaar, E.Tulk. - "Net Environmental Benefit Analysis - linking ecological values in the decision making process on oil spill response in the Gulf of Finland (Baltic Sea)". ICES Annual Science Conference 2007; Helsinki; 17-21 September 2007. , C:10. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/c6e37f22-8b7f-44d5-94c8-00cf1670774e]<br />
<br />
*2009. R.Leiger, R.Aps, M.Fetissov, K.Herkül, M.Kopti, J.Kotta, Ü.Mander, Ü.Suursaar - "Oil accident response simulation: allocation of potential places of refuge". In: C.A. Brebbia, G. Benassai, G.R. Rodriguez (Ed.). Coastal Processes (247−258). . Southampton, Boston: WIT Press. (WIT Transactions on Ecology and the Environment). DOI:10.2495/CP090221. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/394e0711-6f4c-4925-8f4f-9112d61218a4]<br />
<br />
*2009. R.Aps, M.Fetissov, K.Herkül, J.Kotta, R.Leiger, Ü.Mander, Ü.Suursaar - "Bayesian inference for predicting potential oil spill related ecological risk". In: Guarascio, M., Brebbia and Garzia, F. (Eds.) Safety and Security Engineering III. In: M. Guarascio, C.A. Brebbia, F. Garzia (Ed.). WIT Transactions on the Built Environment (149−159). WIT Press. DOI:10.2495/SAFE090151. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/8a0839ef-02aa-4347-b3a6-ec2e09683a00] <br />
<br />
*2009. R.Aps, K.Herkül, J.Kotta, I.Kotta, M.Kopti, R.Leiger, Ü.Mander, Ü.Suursaar. "Bayesian inference for oil spill related Net Environmental Benefit Analysis". In: Coastal Processes. In: Brebbia, C.A.; Benassai, G.; Rodriguez, G.R. (Ed.). WIT Transactions on Ecology and the Environment (235−246). . WIT Press. DOI: 10.2495/CP090211. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/db26f565-d18b-43f8-9e06-d822574bd520]<br />
<br />
*2012. R.Leiger, R.Aps, J.Kotta, Ü.K.Orviku, M.Pärnoja, H.Tõnisson. - "Relationship between shoreline substrate type and sensitivity of seafloor habitats at risk to oil pollution". Ocean & Coastal Management, 66, 12−18. DOI: 10.1016/j.ocecoaman.2012.05.04. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/f0e89754-c97a-4853-847d-3a573d6dfa55]<br />
<br />
*2014 Anatoli Alop, Roomet Leiger. "Merehariduse lipulaev teel ülikooli sadamasse". Eesti laevanduse aastaraamat. Tallinn;<br />
<br />
*2016. M.Kopti, R.Leiger, I.Zaitseva-Pärnaste, J.Kõster. - "Integration of Maritime Spatial Planning into the Waterways Safety Management studies". IAMU AGA 17 Working together: the key way to enhance the quality of maritime education, training and research: 17th Annual General Assembly of the International Association of Maritime Universities, IAMU AGA 2016; Vietnam, 26. - 29.10.2016. Vietnam: Vietnam Maritime University, 205−211. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/eeea22bc-74cd-483d-ad02-13fd7ab0f708] <br />
<br />
*2016. A.Alop, R.Leiger. -" Methodological Approach and Basic Analysis of Maritime Labour Market Needs by Case of Estonia". TransNav the International Journal on Marine Navigation and Safety of Sea Transportation, 10 (4), 655−660. DOI: 10.12716/1001.10.04.16.[https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/e510b02e-d16f-49a2-8064-67abdb4caf99] <br />
<br />
===Osalemine teostatud projektides===<br />
*01.06.2006-31.01.2007. MP1MI07004 "Soome lahe enam ohustatud biotsönooside süstemaatiline klassifitseerimine ning vahendite välja töötamine" (''Soumenlahden vesiluonnon suojelu: riskipohjainen päätöksenteko'') - osa I (EVAGULF)). Vastutav täitja: Robert Aps, Tartu Ülikool. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/5dd11760-bd81-43b0-b79a-d0c374864105] <br />
<br />
*01.07.2005-12.02.2007. MPIMI06018 "INTERREG IIIB Baltic Sea management - Nature conservation and sustainable development in the marine ecosystem through marine spatial planning". Vastutav täitja: Georg Martin, Tartu Ülikool; [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/c725e4c9-6b8f-4630-beac-27c545feafae] <br />
<br />
*25.10.2008-01.05.2009. MLOMI090091 "Merealade ruumilise planeerimise rakendamine Läänemeres". Vastutav täitja: Robert Aps, Georg Martin, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/c854104a-c8d6-41d2-b907-a284dc8ca68b]<br />
<br />
*01.11.2007-30.04.2011. MLOMI08063 "Implementation of Natura 2000 in Estonian Marine Areas: site selections, deisgnation and protection measures ("ESTMAR")". Vastutav täitja: Markus Vetemaa, Tartu Ülikool. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/0d8160db-9483-4f1f-b509-a72aa11fd0f0]<br />
<br />
*01.11.2007-30.04.2011. MLOMI08064 "Implementation of Natura 2000 in Estonian Marine Areas: site selections, deisgnation and protection measures ("ESTMAR")". Vastutav täitja: Georg Martin, Tartu Ülikool. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/06c85320-dc6f-4cf3-8d7b-ed0599ce441e] <br />
<br />
*01.01.2008-31.12.2012. SF0180127s08 "Maastike aineringe muutuvates kliima- ja maakasutuse tingimustes ning selle ökotehnoloogiline reguleerimine". Vastutav täitja: Ülo Mander, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut; [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/6684eacb-8279-4a85-bd11-aa31c10b20cc] <br />
<br />
*1.01.2010−31.12.2012. MLOMI091461 HISPARES - "Madalate vete ruumiline planeerimine suure ruumilise lahutusega kaugseiremeetodite abil". Vastutav täitja: Tiit Kutser, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja [tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/d6cd062d-9320-45e4-b483-4388a110de80]] <br />
<br />
*01.12.2009-31.03.2013. MLOMI091691 #Mere keskkonnainfo kasutamine naftareostuse riski juhtimisel". Vastutav täitja: Robert Aps, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/b79758b4-6109-4b49-9545-33f10d44e2e1] <br />
<br />
*01.01.2008-31.12.2013. SF0180104s08 "Hüdrodünaamiliste protsesside ja nende mõju uurimine põhjaelustikule kõrgtiheda modelleerimise ning eksperimentaalmõõtmiste baasil". Vastutav täitja: Ülo Suursaar, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/88202f3f-1f14-46a7-a836-16dba71ea144] <br />
<br />
*01.05.2011-31.12.22013. MLOMI11136I "Terviklike ohutusstrateegiate rakendamine nafta meretranspordi riskide minimeerimisel (MIMIC)". Vastutav täitja: Robert Aps, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/98f98c87-5322-4cfc-874c-f72a31502d31] <br />
<br />
* 01.01.2012-31.12.2014. SLOMI12055T "Eesti merekeskkonna elurikkuse seisund ja selle võimalik tulevik". Vastutav teostaja Jonne Kotta, Tartu Ülikool. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/26d30dfc-6619-45d6-8a82-f795ea77a8e6]<br />
<br />
*01.01.2011-31.03.2015. MLOMI11018 MARMONI - "Mere bioloogilise mitmekesisuse kaitsestaatuse ja loodusväärtuste seireja hindamise uuenduslikud lahendused Läänemeres". Vastutav täitja: Georg Martin, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/f69710a5-b4ff-4148-9516-a0b08b93182a]<br />
<br />
*01.04.2014-30.09.2015. PRIA14111 "Kalanduse praktikaruumide renoveerimine, labori seadmete soetamine". Vastutav täitja: Roomet Leiger, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia, Teadus- ja arenduskeskus. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/131a1e5a-8db2-433b-9eab-e86cb96cae36] <br />
<br />
*01.04.2014-30.09.2015. PRIA14110 "Kalapüüniste ehituse ja remontimise/arendamise õppe- ja praktikalabori renoveerimine, seadmed ja õppevahendid ning riist- ja tarkvara soetamine". Vastutav täitja; Roomet Leiger, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia, Teadus- ja arenduskeskus. {https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/4b096a93-4bf2-4404-a351-49e84463d129]<br />
<br />
*01.04.2014-30.09.2015. AR14108 " EMERA peahoone õppekeskkonna renoveerimine". Vastutav täitja; Roomet Leiger, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/3aa81575-d624-47b4-b0d1-5cd8e8d99c58]<br />
<br />
*01.04.2014-30.09.2015. AR14109 "EMERA keldrikorruse õppelaborite sisseseade uuendamine". Vastutav täitja: Roomet Leiger, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/e74fd667-fcd8-4af7-9ec5-3fb735910cb7]<br />
<br />
*01.01.2013−31.12.2018. IUT2-16 "Globaalne soojenemine ja maastike aineringe. Maastike struktuuri ja funktsioonide muutused seoses globaalse kliima soojenemise ja inimtegevusega ning aineringe modelleerimine ja ökotehnoloogiline reguleerimine". Vastutav täitja: Ülo Mander, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/081e842f-bca2-4cec-b1d8-5e74b12aa7da]<br />
<br />
*09.03.2021−1.04.2021. LVEE21036 "Navigatsiooniriski analüüs seoses kavandatava Paljassaare sadama akvatooriumi piiride muutmisega ja uue eraldiseisva akvatooriumi määramisega". Vastutav täitja: Inga Zaitseva-Pärnaste, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/07e4474f-bbfb-48b3-b3c9-280b81128cf3]<br />
<br />
*01.01.2019−31.12.2021. VIR19010 " Õlireostustõrje võimekuse suurendamine Läänemere regioonis". Vastutav täitja: Kadi Kasepõld, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/db1fe855-1655-4bd4-b9ce-7e0588d2d1e5]<br />
<br />
==Juhendamised==<br />
Priit Paakspuu lõputöö teemal Riigi naftatõrje reageerimisvõimekuse analüüs Soome lahe Eesti mereala näitel, 2013. Sisekaitseakadeemia, Politsei- ja Piirivalvekolledž, piirivalveteenistuse rakenduskõrgharidusõppe õppekava. <br />
<br />
===Isklikku===<br />
Roomet Leigeri isa Lembit Leiger oli parvlaev Estonia vanemmehhanik, kes hukkus või õigemini kadus seoses katastroofiga. Täpsemalt Lembit Leigeri kadumisega kaasnenud tollastest sündmustest, emotsioonidest ja traagikast saab lugeda raamatust: Einar Ellermaa. Inge Pitsner. “Estonia inimesed. 20 aastat pärast laevahukku.” (Pilgrim Grupp 2015 ISBN 9879949529513) ptk “Roomet Leiger. Mind aitas elada usk, et isa on kusagil olemas ja tuleb tagasi.” <br />
<br />
==Hobid==<br />
Purjetamine, pikamaasuusatamine, matkamine, jooksmine, kalastamine. <br />
<br />
Autor:[[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Allikad==<br />
[http://www.etis.ee/CV/Roomet_Leiger/est] CV Roomet Leiger<br />
<br />
<br />
[[Kategooria: Isikud]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Roomet_Leiger&diff=15787Roomet Leiger2022-06-07T06:51:37Z<p>Jüri: Uus lehekülg: 'Roomet Leiger Roomet Leiger (sündinud 08.04.1977. Tallinnas), laevamehaanik, merendustegelane. ==Haridus== *1985–1995 Tallinna 37 kes...'</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Roomet Leiger.jpeg|thumb|right|Roomet Leiger]]<br />
Roomet Leiger (sündinud 08.04.1977. Tallinnas), laevamehaanik, merendustegelane.<br />
<br />
==Haridus==<br />
*1985–1995 Tallinna 37 keskkool;<br><br />
*1995–2000 [[Eesti Mereakadeemia]], rakenduskõrgharidus, [[laevamehaanik]]a eriala; <br><br />
*2004–2008 Tallinna Ülikool, magistrikraad (teema: Riigi naftatõrjevõimekuse optimeerimine lääne-eesti rannikumeres kavandatud laevade varjumispaikade näitel); <br><br />
*2008–31.05.2016 Tartu Ülikool, doktorantuur (teema: Mere [[naftareostus]]e ökoloogilise riski hindamine), lõpetamata; <br><br />
*2021- Läti Mereakadeemia, alustatud doktorantuur.<br />
<br />
==Töö== <br />
*01.01.1992–31.12.1995 AS Eiffelplaat, abitööline; <br><br />
*01.01.1997–30.06.1997 AS Kalbur F, laevamehaanika [[merepraktika]]; <br><br />
*01.10.1997–31.12.1999 [[AS Estline-Eesti]], [[motorist]];<br><br />
*01.01.2000–31.12.2004 [[AS Tallink Grupp]], [[vahimehaanik]]; <br><br />
*2005–2013 Eesti Mereakadeemia, lektor ja projektijuht; <br><br />
*2006–2015 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli [[Eesti Mereinstituut]], erinevatel ajaperioodidel peaspetsialist, abi projektijuht, EL projektide finantsarvestuse peaspetsialist; <br><br />
*2008–2012 Eesti Mereakadeemia Mehaanikateaduskonna dekaani kt; <br><br />
*2008–2012 Päästeameti projektijuht; *2013–2014 Eesti Mereakadeemia, arendusprorektor, rektori kt; <br><br />
*2013–2014 Tallinna Tehnikaülikool, projektijuht; <br><br />
*2014–30.04.2015 Tallinna Tehnikaülikool, [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]], direktori kt; <br><br />
*01.05.2015–31.12.2016 Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia, direktor; <br><br />
*01.01.2017–... Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia, direktor. <br />
<br />
Erialased diplomid/tunnistused:<br />
*1998 Laevamotoristi tunnistus; <br><br />
*2000 750 kW ja suurema [[peamasin]]ate efektiivse koguvõimsusega [[mootorlaev]]a vahimehaaniku diplom; <br><br />
*2000 Päästevahendite vanema tunnistus; <br><br />
*2011 Rahvusvaheline [[väikelaevajuht|väikelaevajuhi]] tunnistus; <br><br />
*2014 Piirangutega raadiosideoperaatori tunnistus.<br />
<br />
==Ühiskondlik tegevus== <br />
*SA [[Eesti Meremuuseum]] nõukogu esimees; <br><br />
*AS [[Eesti Loots]] nõukogu liige, <br><br />
*[[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu liige; <br><br />
*[[Merendusnõukoda|Merendusnõukoja]] liige; <br><br />
*[[Eesti Laevamehaanikute Liit|Eesti Laevamehaanikute Liidu]] liige. *Tallinna Rotary klubi liige; *Klubi Eesti Karavan liige. <br />
<br />
==Tunnustus== <br />
*2014 Piirivalve teenetemedal. <br />
<br />
==Loometegevus==<br />
===Publikatsioonid===<br />
*2007. R.Aps, J.Kotta, R.Leiger, G.Martin,T.Saat, Ü,Suursaar, E.Tulk. - "Net Environmental Benefit Analysis - linking ecological values in the decision making process on oil spill response in the Gulf of Finland (Baltic Sea)". ICES Annual Science Conference 2007; Helsinki; 17-21 September 2007. , C:10. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/c6e37f22-8b7f-44d5-94c8-00cf1670774e]<br />
<br />
*2009. R.Leiger, R.Aps, M.Fetissov, K.Herkül, M.Kopti, J.Kotta, Ü.Mander, Ü.Suursaar - "Oil accident response simulation: allocation of potential places of refuge". In: C.A. Brebbia, G. Benassai, G.R. Rodriguez (Ed.). Coastal Processes (247−258). . Southampton, Boston: WIT Press. (WIT Transactions on Ecology and the Environment). DOI:10.2495/CP090221. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/394e0711-6f4c-4925-8f4f-9112d61218a4]<br />
<br />
*2009. R.Aps, M.Fetissov, K.Herkül, J.Kotta, R.Leiger, Ü.Mander, Ü.Suursaar - "Bayesian inference for predicting potential oil spill related ecological risk". In: Guarascio, M., Brebbia and Garzia, F. (Eds.) Safety and Security Engineering III. In: M. Guarascio, C.A. Brebbia, F. Garzia (Ed.). WIT Transactions on the Built Environment (149−159). WIT Press. DOI:10.2495/SAFE090151. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/8a0839ef-02aa-4347-b3a6-ec2e09683a00] <br />
<br />
*2009. R.Aps, K.Herkül, J.Kotta, I.Kotta, M.Kopti, R.Leiger, Ü.Mander, Ü.Suursaar. "Bayesian inference for oil spill related Net Environmental Benefit Analysis". In: Coastal Processes. In: Brebbia, C.A.; Benassai, G.; Rodriguez, G.R. (Ed.). WIT Transactions on Ecology and the Environment (235−246). . WIT Press. DOI: 10.2495/CP090211. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/db26f565-d18b-43f8-9e06-d822574bd520]<br />
<br />
*2012. R.Leiger, R.Aps, J.Kotta, Ü.K.Orviku, M.Pärnoja, H.Tõnisson. - "Relationship between shoreline substrate type and sensitivity of seafloor habitats at risk to oil pollution". Ocean & Coastal Management, 66, 12−18. DOI: 10.1016/j.ocecoaman.2012.05.04. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/f0e89754-c97a-4853-847d-3a573d6dfa55]<br />
<br />
*2014 Anatoli Alop, Roomet Leiger. "Merehariduse lipulaev teel ülikooli sadamasse". Eesti laevanduse aastaraamat. Tallinn;<br />
<br />
*2016. M.Kopti, R.Leiger, I.Zaitseva-Pärnaste, J.Kõster. - "Integration of Maritime Spatial Planning into the Waterways Safety Management studies". IAMU AGA 17 Working together: the key way to enhance the quality of maritime education, training and research: 17th Annual General Assembly of the International Association of Maritime Universities, IAMU AGA 2016; Vietnam, 26. - 29.10.2016. Vietnam: Vietnam Maritime University, 205−211. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/eeea22bc-74cd-483d-ad02-13fd7ab0f708] <br />
<br />
*2016. A.Alop, R.Leiger. -" Methodological Approach and Basic Analysis of Maritime Labour Market Needs by Case of Estonia". TransNav the International Journal on Marine Navigation and Safety of Sea Transportation, 10 (4), 655−660. DOI: 10.12716/1001.10.04.16.[https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/e510b02e-d16f-49a2-8064-67abdb4caf99] <br />
<br />
===Osalemine teostatud projektides===<br />
*01.06.2006-31.01.2007. MP1MI07004 "Soome lahe enam ohustatud biotsönooside süstemaatiline klassifitseerimine ning vahendite välja töötamine" (''Soumenlahden vesiluonnon suojelu: riskipohjainen päätöksenteko'') - osa I (EVAGULF)). Vastutav täitja: Robert Aps, Tartu Ülikool. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/5dd11760-bd81-43b0-b79a-d0c374864105] <br />
<br />
*01.07.2005-12.02.2007. MPIMI06018 "INTERREG IIIB Baltic Sea management - Nature conservation and sustainable development in the marine ecosystem through marine spatial planning". Vastutav täitja: Georg Martin, Tartu Ülikool; [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/c725e4c9-6b8f-4630-beac-27c545feafae] <br />
<br />
*25.10.2008-01.05.2009. MLOMI090091 "Merealade ruumilise planeerimise rakendamine Läänemeres". Vastutav täitja: Robert Aps, Georg Martin, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/c854104a-c8d6-41d2-b907-a284dc8ca68b]<br />
<br />
*01.11.2007-30.04.2011. MLOMI08063 "Implementation of Natura 2000 in Estonian Marine Areas: site selections, deisgnation and protection measures ("ESTMAR")". Vastutav täitja: Markus Vetemaa, Tartu Ülikool. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/0d8160db-9483-4f1f-b509-a72aa11fd0f0]<br />
<br />
*01.11.2007-30.04.2011. MLOMI08064 "Implementation of Natura 2000 in Estonian Marine Areas: site selections, deisgnation and protection measures ("ESTMAR")". Vastutav täitja: Georg Martin, Tartu Ülikool. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/06c85320-dc6f-4cf3-8d7b-ed0599ce441e] <br />
<br />
*01.01.2008-31.12.2012. SF0180127s08 "Maastike aineringe muutuvates kliima- ja maakasutuse tingimustes ning selle ökotehnoloogiline reguleerimine". Vastutav täitja: Ülo Mander, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut; [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/6684eacb-8279-4a85-bd11-aa31c10b20cc] <br />
<br />
*1.01.2010−31.12.2012. MLOMI091461 HISPARES - "Madalate vete ruumiline planeerimine suure ruumilise lahutusega kaugseiremeetodite abil". Vastutav täitja: Tiit Kutser, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja [tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/d6cd062d-9320-45e4-b483-4388a110de80]] <br />
<br />
*01.12.2009-31.03.2013. MLOMI091691 #Mere keskkonnainfo kasutamine naftareostuse riski juhtimisel". Vastutav täitja: Robert Aps, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/b79758b4-6109-4b49-9545-33f10d44e2e1] <br />
<br />
*01.01.2008-31.12.2013. SF0180104s08 "Hüdrodünaamiliste protsesside ja nende mõju uurimine põhjaelustikule kõrgtiheda modelleerimise ning eksperimentaalmõõtmiste baasil". Vastutav täitja: Ülo Suursaar, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/88202f3f-1f14-46a7-a836-16dba71ea144] <br />
<br />
*01.05.2011-31.12.22013. MLOMI11136I "Terviklike ohutusstrateegiate rakendamine nafta meretranspordi riskide minimeerimisel (MIMIC)". Vastutav täitja: Robert Aps, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/98f98c87-5322-4cfc-874c-f72a31502d31] <br />
<br />
* 01.01.2012-31.12.2014. SLOMI12055T "Eesti merekeskkonna elurikkuse seisund ja selle võimalik tulevik". Vastutav teostaja Jonne Kotta, Tartu Ülikool. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/26d30dfc-6619-45d6-8a82-f795ea77a8e6]<br />
<br />
*01.01.2011-31.03.2015. MLOMI11018 MARMONI - "Mere bioloogilise mitmekesisuse kaitsestaatuse ja loodusväärtuste seireja hindamise uuenduslikud lahendused Läänemeres". Vastutav täitja: Georg Martin, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/f69710a5-b4ff-4148-9516-a0b08b93182a]<br />
<br />
*01.04.2014-30.09.2015. PRIA14111 "Kalanduse praktikaruumide renoveerimine, labori seadmete soetamine". Vastutav täitja: Roomet Leiger, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia, Teadus- ja arenduskeskus. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/131a1e5a-8db2-433b-9eab-e86cb96cae36] <br />
<br />
*01.04.2014-30.09.2015. PRIA14110 "Kalapüüniste ehituse ja remontimise/arendamise õppe- ja praktikalabori renoveerimine, seadmed ja õppevahendid ning riist- ja tarkvara soetamine". Vastutav täitja; Roomet Leiger, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia, Teadus- ja arenduskeskus. {https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/4b096a93-4bf2-4404-a351-49e84463d129]<br />
<br />
*01.04.2014-30.09.2015. AR14108 " EMERA peahoone õppekeskkonna renoveerimine". Vastutav täitja; Roomet Leiger, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/3aa81575-d624-47b4-b0d1-5cd8e8d99c58]<br />
<br />
*01.04.2014-30.09.2015. AR14109 "EMERA keldrikorruse õppelaborite sisseseade uuendamine". Vastutav täitja: Roomet Leiger, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/e74fd667-fcd8-4af7-9ec5-3fb735910cb7]<br />
<br />
*01.01.2013−31.12.2018. IUT2-16 "Globaalne soojenemine ja maastike aineringe. Maastike struktuuri ja funktsioonide muutused seoses globaalse kliima soojenemise ja inimtegevusega ning aineringe modelleerimine ja ökotehnoloogiline reguleerimine". Vastutav täitja: Ülo Mander, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/081e842f-bca2-4cec-b1d8-5e74b12aa7da]<br />
<br />
*09.03.2021−1.04.2021. LVEE21036 "Navigatsiooniriski analüüs seoses kavandatava Paljassaare sadama akvatooriumi piiride muutmisega ja uue eraldiseisva akvatooriumi määramisega". Vastutav täitja: Inga Zaitseva-Pärnaste, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/07e4474f-bbfb-48b3-b3c9-280b81128cf3]<br />
<br />
*01.01.2019−31.12.2021. VIR19010 " Õlireostustõrje võimekuse suurendamine Läänemere regioonis". Vastutav täitja: Kadi Kasepõld, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia. [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/db1fe855-1655-4bd4-b9ce-7e0588d2d1e5]<br />
<br />
==Juhendamised==<br />
Priit Paakspuu lõputöö teemal Riigi naftatõrje reageerimisvõimekuse analüüs Soome lahe Eesti mereala näitel, 2013. Sisekaitseakadeemia, Politsei- ja Piirivalvekolledž, piirivalveteenistuse rakenduskõrgharidusõppe õppekava. <br />
<br />
===Isklikku===<br />
Roomet Leigeri isa Lembit Leiger oli parvlaev Estonia vanemmehhanik, kes hukkus või õigemini kadus seoses katastroofiga. Täpsemalt Lembit Leigeri kadumisega kaasnenud tollastest sündmustest, emotsioonidest ja traagikast saab lugeda raamatust: Einar Ellermaa. Inge Pitsner. “Estonia inimesed. 20 aastat pärast laevahukku.” (Pilgrim Grupp 2015 ISBN 9879949529513) ptk “Roomet Leiger. Mind aitas elada usk, et isa on kusagil olemas ja tuleb tagasi.” <br />
<br />
==Hobid==<br />
Purjetamine, pikamaasuusatamine, matkamine, jooksmine, kalastamine. <br />
<br />
Autor:[[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Allikad==<br />
[http://www.etis.ee/CV/Roomet_Leiger/est] <br />
<br />
<br />
[[Kategooria: Isikud]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Fail:Roomet_Leiger.jpeg&diff=15786Fail:Roomet Leiger.jpeg2022-06-06T23:13:17Z<p>Jüri: {{Pildi info
| Kirjeldus = Roomet Leiger
| Autor =
| Kuupäev = 07.06.2022
| Allikas = Eesti Mereakadeemia
|}}</p>
<hr />
<div>== Lühikirjeldus ==<br />
{{Pildi info<br />
| Kirjeldus = Roomet Leiger<br />
| Autor = <br />
| Kuupäev = 07.06.2022<br />
| Allikas = Eesti Mereakadeemia<br />
|}}<br />
== Litsents ==<br />
{{AÕ-avalik omand}}</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tiivikliugur&diff=15784Tiivikliugur2022-05-31T13:25:41Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>[[Pilt:Tiivikliugur.jpg|thumb|right|Liigendiga tiivikliugur 2020. aasta meremessil]]<br />
'''Tiivikliugur''' on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele [[pontoon]]idele toetuv [[veesõiduk]], mille liikumisviis on libisemine veepinnal, jääl, lumel ja väidetavalt ka märjal maapinnal (rohul). Tiivikliuguri [[käitur]]iks on tugirõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga tiivik, mille käitab [[sisepõlemismootor]], lamedapõhjalise tiivikliuguri juhtimiseks on tugirõnga külge tiiviku taha paigaldatud püstrool(id).<br><br />
Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel. Sellisele sõidukile on Patendiamet 2000. aastal väljastanud patendi, mille kehtivus on lõppenud.<ref>[https://www1.epa.ee/patent/andmed.asp?NroParam=9600166&ID=96000166&NID=&offset=&HKR= Dokumendid Patendiameti kodulehel]</ref><br><br />
Praegu laialdaselt levinud nimetus 'hüdrokopter' kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin 'kopter' tähistab õhusõidukit, kuid tiivikliuguri liikumisviis on tiiviku moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal. Puuduvad tõstejõu komponendid, mis on samalaadsetel liugurlaevadel – [[hõljuk]]il ja [[glisser]]il.<br><br />
Tiivikliugur on [[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] soovitatud nimetus kirjeldatud sõidukile 2015. aastast. Nõukoda arutas sõidukile sobivat nimetust pärast seda, kui Politsei- ja Piirivalveamet paiskas Eesti Rahvusringhäälingu abil avalikku ruumi sõna 'hüdrokopter'. See sõna oli tõenäoliselt ajendatud oletusest, et nii vee- kui ka õhusõidukit edasiviiva propelleri ehk [[õhkkruvi]] tõttu sarnaneb veesõiduk kopteriga, ning et kopter on lühendus sõnast 'heli+kopter'. Ent liitumiskoht on selles sõnas teisal: kreeka ''helix'' (keere) + ''pteron'' (tiib).<ref>[http://www.eki.ee/dict/vsl/ Võõrsõnade leksikon]</ref> Eri keeltes on õhkkruviga veesõidukile püütud leida nii omakeelseid kui ka võõrkeelsete osistega nimetusi.<br />
<br />
Autor:[[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Viited==<br />
{{viited}}<br />
<br />
==Välislingid== <br />
*[https://www.err.ee/530508/politsei-sai-parnu-lahel-paastetoodeks-hudrokopteri Politsei sai Pärnu lahel päästetöödeks hüdrokopteri] ERR, 26. veebruar 2015<br />
*[https://www.err.ee/1119090/raio-piiroja-on-talvel-kalal-kaimiseks-ehitanud-neli-hudrokopterit Raio Piiroja on talvel kalal käimiseks ehitanud neli hüdrokopterit] ERR, 30. juuli 2020<br />
*[https://www.err.ee/1608122416/narva-kordoni-piirivalvurid-said-uue-hudrokopteri Narva kordoni piirivalvurid said uue hüdrokopteri] ERR, 25. veebruar 2021<br />
<br />
==Vaata ka== <br />
*[[Glisser]]<br><br />
*[[Hõljuk]]<br><br />
*[[Laugur]]<br><br />
*[[Tiibur]]<br><br />
<br />
==Teistes keeltes==<br />
<br />
[Kategooria :Laevatüübid]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tiivikliugur&diff=15779Tiivikliugur2022-05-29T09:22:45Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>[[Pilt:Tiivikliugur.jpg|thumb|right|Liigendiga tiivikliugur 2020. aasta meremessil]]<br />
'''Tiivikliugur''' on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele [[pontoon]]idele toetuv [[veesõiduk]], mille liikumisviis on libisemine veepinnal, jääl, lumel ja väidetavalt ka märjal maapinnal (rohul). Tiivikliuguri [[käitur]]iks on tugirõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga tiivik, mille käitab [[sisepõlemismootor]], lamedapõhjalise tiivikliuguri juhtimiseks on tugirõnga külge tiiviku taha paigaldatud püstrool(id).<br><br />
Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel. Sellisele sõidukile on Patendiamet 2000. aastal väljastanud patendi, mille kehtivus on lõppenud.<ref>[https://www1.epa.ee/patent/andmed.asp?NroParam=9600166&ID=96000166&NID=&offset=&HKR= Dokumendid Patendiameti kodulehel]</ref><br><br />
Praegu laialdaselt levinud nimetus 'hüdrokopter' kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin 'kopter' tähistab õhusõidukit, kuid tiivikliuguri liikumisviis on tiiviku moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal. Puuduvad tõstejõu komponendid, mis on samaladsetel liugurlaevadel – [[hõljuk]]il ja [[glisser]]il.<br />
<br />
Autor:[[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Viited==<br />
{{viited}}<br />
<br />
==Välislingid== <br />
*[https://www.err.ee/530508/politsei-sai-parnu-lahel-paastetoodeks-hudrokopteri Politsei sai Pärnu lahel päästetöödeks hüdrokopteri] ERR, 26. veebruar 2015<br />
*[https://www.err.ee/1119090/raio-piiroja-on-talvel-kalal-kaimiseks-ehitanud-neli-hudrokopterit Raio Piiroja on talvel kalal käimiseks ehitanud neli hüdrokopterit] ERR, 30. juuli 2020<br />
*[https://www.err.ee/1608122416/narva-kordoni-piirivalvurid-said-uue-hudrokopteri Narva kordoni piirivalvurid said uue hüdrokopteri] ERR, 25. veebruar 2021<br />
<br />
==Vaata ka== <br />
*[[Glisser]]<br><br />
*[[Hõljuk]]<br><br />
*[[Laugur]]<br><br />
*[[Tiibur]]<br><br />
<br />
==Teistes keeltes==<br />
<br />
[Kategooria :Laevatüübid]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tiivikliugur&diff=15761Tiivikliugur2022-05-23T23:13:44Z<p>Jüri: Uus lehekülg: ''''Tiivikliugur''' on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele pontoonidele toetuv veesõiduk, mille liikumisviis on libisemine veepinna...'</p>
<hr />
<div>'''Tiivikliugur''' on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele [[pontoon]]idele toetuv [[veesõiduk]], mille liikumisviis on libisemine veepinnal, jääl, lumel ja väidetavalt ka märjal maapinnal (rohul). Tiivikliuguri [[käitur]]iks on tugirõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga tiivik, mille käitab [[sisepõlemismootor]], lamedapõhjalise tiivikliuguri juhtimiseks on tugirõnga külge tiiviku taha paigaldatud püstrool(id).<br><br />
Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel.<br><br />
Praegu laialdaselt levinud nimetus hüdrokopter kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin kopter vihjab lennule või lennukile, kuid tiivikliuguri liikumusviis on tiiviku poolt moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal, tõstejõu komponendid, mis on sarnastel liugurlaevadel – [[hõljuk]] ja [[glisser]], puuduvad.<br />
<br />
Autor:[[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Välislingid== <br />
<br />
*[https://www.err.ee/530508/politsei-sai-parnu-lahel-paastetoodeks-hudrokopteri<br><br />
*[https://www.err.ee/1608122416/narva-kordoni-piirivalvurid-said-uue-hudrokopteri]<br><br />
*[//www.err.ee/1119090/]<br><br />
*]]https://www1.epa.ee/patent/andmed.asp?]<br />
<br />
==Vaata ka== <br />
<br />
*[[Glisser]]<br><br />
<br />
*[[Hõljuk]]<br><br />
*[[Laugur]]<br><br />
<br />
*[[Tiibur]]<br><br />
<br />
[Kategooria :Laevatüübid]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Inglise-eesti_meres%C3%B5naraamat&diff=15726Inglise-eesti meresõnaraamat2022-05-02T00:23:37Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>[[Pilt:Meresonaraamat.jpeg|right|thumb|Meresõnaraamatu kaas]]<br />
'''[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]''' on 2008. aastal [[merekeele nõukoda|Merekeele nõukoja]] koostatud ja Eesti Keele Sihtasutuse kirjastatud sõnaraamat, mis sisaldab üle 30 000 märksõna, lisaks sama mahuka eesti-inglise terminiloendi ning arvukalt merenduses kasutatavaid lühendeid.<br />
<br />
Sõnaraamatusse on koondatud võimalikult palju merendusega seotud tegevusvaldkondi hõlmavaid termineid. Peale merenduslike tavaterminite on haaratud ka [[purjelaev]]u, puulaevu, merekaubandust, [[mereõigus]]t, merekindlustust, [[konteinervedu]]sid, kalandust, sõjalaevastikku, raadiolokatsiooni, hüdromehaanikat, okeanograafiat, purjesporti ja palju muudki merd ning merendust puutuvaid sõnu. Samas peab märkima, et nüüdisajal on tihti raske eristada puhast mereterminoloogiat tavasõnadest, mida kasutatakse nii maal kui ka merel.<br />
<br />
Meresõnaraamatu elektrooniline variant on saadaval 2013. aastast ning seda kaasajastab ja parandab Merekeele nõukoda vastavalt vajadusele.<br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[http://www.eki.ee/dict/meri/ Inglise-eesti meresõnaraamat]<br />
<br />
[[Kategooria:Raamat]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=T%C3%A4ispuhutav_p%C3%A4%C3%A4stevest&diff=15725Täispuhutav päästevest2022-05-01T16:13:15Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>[[Pilt:Amsterdam RAI METS 2011 (039).JPG|thumb|150px|right|Gaasiga täituv paukvest]]<br />
'''Täispuhutav [[päästevest]]''' on õhu- ja veekindlast materjalist õhukambritega individuaalne päästevahend, mille ujuvus (kandejõud) tagatakse kambrite manuaalse täispuhumisega suruõhuallikast, C0<small>2</small> gaasiballonist või suuga puhudes.<br><br />
Püsivalt täispuhutuna on vest turvaline ja töökindel, kuid võtab hoiustamisel palju ruumi ja on seljas kantavana suur ja kohmakas, ning juhul, kui [[veesõiduk]]il viibija peab päästevesti pidevalt kandma on tema liikumis- ja tegevusvabadus oluliselt piiratud.<br><br />
Nimetatud ebamugavuste vältimiseks on kaasajal kasutusel automaatselt täispuhutavad nn '''[[paukvest]]id''', mille sisse on paigutatud väike suruõhu- või CO<small>2</small> gaasiballoon koos hüdrostaatilise või tablett-täitesüsteemiga.<br><br />
Paukveste valmistatakse kolme liiki täitesüsteemiga:<br><br />
*manuaalsed (täitesüsteem aktiveerub nöörist tõmmates);<br><br />
*automaatsed (täitesüsteem aktiveerub veega kokkupuutel);<br><br />
*hübriidsed (võimalik kasutada mõlemat varianti).<br><br />
Selga pannes meenutab paukvest rakmeid, kuid täitesüsteemi rakendumisei täituvad õhukambrid sekunditega ja hakkab tööle päästevestina.<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
[[Kategooria: Individuaalsed päästevahendid]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Paukvest&diff=15724Paukvest2022-05-01T12:03:49Z<p>Jüri: Ümbersuunamine lehele Täispuhutav päästevest</p>
<hr />
<div>#suuna [[Täispuhutav päästevest]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=T%C3%A4ispuhutav_p%C3%A4%C3%A4stevest&diff=15723Täispuhutav päästevest2022-05-01T12:00:29Z<p>Jüri: Uus lehekülg: 'Gaasiga täituv paukvest '''Täispuhutav päästevest''' on õhu- ja veekindlast materjalist õhukambritega indi...'</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Amsterdam RAI METS 2011 (039).JPG|thumb|150px|right|Gaasiga täituv paukvest]]<br />
'''Täispuhutav [[päästevest]]''' on õhu- ja veekindlast materjalist õhukambritega individuaalne päästevahend, mille ujuvus (kandejõud) tagatakse kambrite manuaalse täispuhumisega suruõhuallikast, C0<small>2</small> gaasiballonist või suuga puhudes.<br><br />
Püsivalt täispuhutuna on vest turvaline ja töökindel, kuid võtab hoiustamisel palju ruumi ja on seljas kantavana suur ja kohmakas, ning juhul, kui [[veesõiduk]]il viibija peab päästevesti pidevalt kandma on tema liikumis- ja tegevusvabadus oluliselt piiratud.<br><br />
Nimetatud ebamugavuste vältimiseks on kaasajal kasutusel automaatselt täispuhutavad nn [[paukvest]]id, mille sisse on paigutatud väike suruõhu- või CO<small>2</small> gaasiballoon koos hüdrostaatilise või tablett-täitesüsteemiga.<br><br />
Paukveste valmistatakse kolme liiki täitesüsteemiga:<br><br />
*manuaalsed (täitesüsteem aktiveerub nöörist tõmmates);<br><br />
*automaatsed (täitesüsteem aktiveerub veega kokkupuutel);<br><br />
*hübriidsed (võimalik kasutada mõlemat varianti).<br><br />
Selga pannes meenutab paukvest rakmeid, kuid täitesüsteemi rakendumisei täituvad õhukambrid sekunditega ja hakkab tööle päästevestina.<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
[[Kategooria: Individuaalsed päästevahendid]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Ujuvvest&diff=15722Ujuvvest2022-04-21T19:03:51Z<p>Jüri: Ümbersuunamine lehele Ohutusvest</p>
<hr />
<div>#suuna [[Ohutusvest]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Ohutusvest&diff=15718Ohutusvest2022-04-16T10:23:14Z<p>Jüri: Uus lehekülg: 'Ohutusvest '''Ohutusvest''' ehk '''ujuvvest''' on pehmest ja elastsest materjalist valmistatud kerge abivahend lühiajaliseks veepinnal...'</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Red life jacket.jpg|thumb|right|Ohutusvest]]<br />
'''Ohutusvest''' ehk '''ujuvvest''' on pehmest ja elastsest materjalist valmistatud kerge abivahend lühiajaliseks veepinnal püsimiseks hea ujumisoskusega inimesele, kes on vette läinud teadlikult mingil eesmärgil või sinna kukkunud. Kuna ohutusvestil puudub krae, mis toetaks vettekukkunu pead, peab selle vesti kandja vette kukkumisel olema teadvusel ja võimeline end ise veepinnal hoidma arvestusega, et vajadusel saab või aidatakse inimene kiiresti veesõidukile või kaldale.<br><br />
Ohutusvesti eeliseks on suurema liikumisvabaduse võimaldamine, mistõttu sobib hästi veespordi harrastamiseks ja hobitegevuseks veel. Vastavalt kasutuseesmärgile varustatakse ohutusvest erinevate lisaseadmetega (reguleeritav vöö ja turvarakmed, helkurribad, vile, paadimootori [[suretusliin]]i kinnitusaas, välimised taskud jm).<br><br />
Vastavalt eurostandardile on ohutusvesti ehk ujuvvesti markeering '''EN393 – 50+ N''';<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
<br />
[[Kategooria: Individuaalsed päästevahendid]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=P%C3%A4%C3%A4stevest&diff=15716Päästevest2022-04-06T21:01:16Z<p>Jüri: Uus lehekülg: ''''Päästevest''' on ujuvusvahend selle kandja veepinnal hoidmiseks.<br> Päästevestid jagunevad materjalilt ja rakendumispõhimõttelt järgmiselt:<br> *ohutusvest ehk u...'</p>
<hr />
<div>'''Päästevest''' on ujuvusvahend selle kandja veepinnal hoidmiseks.<br><br />
Päästevestid jagunevad materjalilt ja rakendumispõhimõttelt järgmiselt:<br> *[[ohutusvest]] ehk [[ujuvvest]];<br>*[[korkvest]];<br>*[[täispuhutav päästevest]];<br>*[[paukvest]];<br>Päästevestide klassifitseerimisel kasutatakse mõistet kandejõud njuutonites (N) ja markeeritakse vastavalt eurostandarditele, kandejõule ja kasutustingimustele järgmiselt:<br> *EN393 – 50+ N ohutusvest ehk ujuvvest;<br>*EN395 – 100+ N päästevest kasutamiseks [[rannik]]u veealas;<br>*EN396 – 150+ N [[avameri|avamere]] päästevest;<br>*EN399 – 275+ N avamere päästevest ekstreemtingimuses.<br>Päästevest tõstab vette kukkunu selili asendis kiirelt veepinnale, hoiab vee peal ka ujumisoskuseta ja teadvusetu inimese ning tagab pinnalpüsimise vähemalt 24 tundi. Abivajaja märgatavaks tegemiseks on päästevestil helkurribad ja vile ning avamerel kasutatavatel ka autonoomne vilkuv tuli. Päästevestide klass, nende arv ja paigutus laevas peab vastama konventsiooni [[SOLAS]] ja [[Rahvusvaheline päästevahendite koodeks| Rahvusvahelise päästevahendite koodeksi]] (Lifesaving Appliances Code – LSA) nõuetele.<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Allikad==<br />
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/78500 Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel. Riigi Teataja][[SOLAS]] <br />
*[https://et.wikipedia.org/wiki/Päästevest].Wikipedia.<br />
<br />
[[Kategooria: Individuaalsed päästevahendid]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Mayday&diff=15704Mayday2022-03-26T15:18:06Z<p>Jüri: Uus lehekülg: ''''Mayday''' on rahvusvaheline merenduses hädasignaalina kasutatav sõna, mida edastatakse raadiotelefoni teel avariisagedusel 2182kHz hädaolukorra ja abivaj...'</p>
<hr />
<div>'''Mayday''' on rahvusvaheline merenduses [[hädasignaalid|hädasignaalina]] kasutatav sõna, mida edastatakse raadiotelefoni teel avariisagedusel 2182kHz hädaolukorra ja abivajaduse teavitamiseks vastavalt Rahvusvahelisele laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioonile (COLREG 1972). Tagamaks hädasignaali selgust ja üheseltmõistetavust edastatakse seda reeglina kolm korda järjest: ''mayday mayday mayday'', millele peab järgnema kogu asjakohane teave, mida potentsiaalsed päästjad peaksid vajama. <br><br />
Hädasignaal ''mayday'' sai alguse rahvusvahelise hädakõnena 1923. aastal Londoni Croydoni lennujaama vanemraadioohvitseri Frederick Stanley Mockfordi pakkumisel, kes põhjendas sõna ''mayday'' kasutuselevõttu sellega, et see kõlab nagu prantsusekeelne ''m'aidez'' - aidake mind. <br />
Konventsiooni kohaselt on hädasignaali ''mayday'' kasutamine keelatud muul otstarbel, kui hädaolukorrast ja abivajadusest teadaandmiseks.<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Allikad==<br />
*[https://ewikiet.top/wiki/mayday] Mayday-Vikipedia.<br />
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/917361] Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon (COLREG 1972).<br />
<br />
[[Kategooria: Signaalid]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Fjord&diff=15702Fjord2022-03-22T12:10:07Z<p>Jüri: Uus lehekülg: 'Sognefjord Norras '''Fjord''' ehk '''lõhang''' on liustikutekkeline pikk kitsas järskude kallastega sügav U-kujulise ristlõikega s...'</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Sognefjord, Norway.jpg|thumb|right|Sognefjord Norras]]<br />
'''Fjord''' ehk '''lõhang''' on liustikutekkeline pikk kitsas järskude kallastega sügav U-kujulise ristlõikega sügavale sisemaale ulatuv mere[[laht]] või väin. <br><br />
Fjordid on tekkinud liustikukündega moodustunud ruhiorgude üleujutuse tagajärjel. Üleujutuse põhjuseks oli merevee taseme tõus seoses liustike sulamisega jääaja taandumisel. <br><br />
Fjorde on rühmiti Norras, Alaskal, Islandil, Gröönimaal, Venemaal (nt Koola poolsaarel) ja mujal. Norra (ja Euroopa ) pikima fjordi ''Sognefjord'' pikkus on 183 km, laius 1,5-6 km, suurim sügavus 1379 m. <br><br />
Sügava vee ja tuulevaiksuse tõttu on fjordid head [[sadam]]apaigad, kuigi sageli on häirivaks asjaoluks tugevad [[looded|loodete]] hoovused. <br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Allikad==<br />
<br />
*[[MerLe]]<br />
*ENE 3 Kirjastus "Valgus" Tallinn 1988.<br />
<br />
[[Kategooria: Veekogud]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tuukrihaigused&diff=15701Tuukrihaigused2022-03-21T04:38:14Z<p>Jüri: Uus lehekülg: ''''Tuukrihaigused''' on kutsehaigused, mis tekivad tuukrit ümbritseva keskkonna rõhu kiirel mutumisel (kopsu ja kõrva barotrauma, kessoontõbi, hüdrostaatiline sur...'</p>
<hr />
<div>'''Tuukrihaigused''' on kutsehaigused, mis tekivad [[tuuker|tuukrit]] ümbritseva keskkonna rõhu kiirel mutumisel (kopsu ja kõrva barotrauma, kessoontõbi, hüdrostaatiline surutis) või gaaside partsiaalrõhu muutumise tõttu hingamissegus (lämmastikunarkoos ehk sügavusjoobumus, süsihappegaasimürgistus, hapnikumürgistus, hapnikunälg). <br><br />
Tavalisimad on kõrva ja kopsu barotauma ning kessoontõbi.<br><br />
'''Barotrauma''' puhul venib välja või puruneb kuulmekile või kopsukude.<br><br />
'''Kessoontõbi''' tekib tuukri kiirel tõusul veepinnale pärast pikaajalist sügavuses (üle 10-12,5 meetri) viibimist, sest kõrge rõhu all organismi kogunenud lämmastik ummistab mullikestena eraldudes veresooned. <br><br />
'''Hüdrostaatiline surutis''' tekib enamasti rasketuukrivarustuses sukeldujal juhul, kui vee surve sukeldumisel kasvab kiiremini kui sissehingatava õhu rõhk. <br><br />
'''Lämmastikunarkoosi''', '''hapniku-''' ja '''süsihappegaasimürgistuse''' kutsub esile nende gaaside toime, kui sukelduja hingab neid kõrge rõhu all. Lämmastiknarkoos sarnaneb alkoholijoobega. <br><br />
'''Hapnikunälg''' tekib suletud süsteemiga hingamisaparaadist hingates juhul, kui hapniku juurdevool hingamissegusse märkamatult katkeb. <br><br />
Enamik tuukrihaigusi on eluohtlikud.<br />
<br />
<br />
{{mereleksikon}}<br />
<br />
[[Kategooria: Okeanograafia]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Barokamber&diff=15700Barokamber2022-03-20T12:32:59Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>[[Pilt:Barokomora_Nis_hyperbaric_center.JPG|thumb|right|Barokamber]]<br />
'''Barokamber''' on hermeetiline isoleeritud ruum, milles saab õhu rõhku vastavalt vajadusele kõrgendada (kompressioonibarokamber) või madaldada (vaakumbarokamber). Muudetava temperatuuriga barokambrit nimetatakse termobarokambriks. Barokambrite ruumala võib olla väga erineva suurusega - mõnikümmend dm<sup>3</sup> kuni mitusada m<sup>3</sup>. Suurtel barokambritel on tavaliselt eelkamber, et oleks võimalik siseneda ja sellest väljuda ilma rõhu muutuseta põhikambris ja väike lüüsikamber toidu, ravimite jm vajaliku edastamiseks.<br />
<br><br />
Barokambri abil uuritakse üle- ja alarõhu toimet inimorganismile, treenitakse lendureid ja kosmonaute ja rakendatakse erinevate haiguste profülaktikaks ja raviks (baroteraapia). Vastavuses kasutuseesmärgiga varustatakse barokamber tehniliste vahendite ja seadmetega.<br><br />
[[Merendus]]es kasutatakse barokambrit erinevate [[tuukrihaigus]]te vältimiseks ja raviks, eelkõige võitluseks kessoontõvega. Eestis peab tuukritööde varustuses olema barokamber juhul, kui [[tuuker|tuukri]] sukeldumisvajadus on sügavamale kui 12 m.<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Allikad==<br />
*[[MerLe]]<br />
<br />
*Tehnikaleksikon. "Valgus" Tallinn 1981.<br />
<br />
<br />
[[Kategooria: Okeanograafia]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Barokamber&diff=15699Barokamber2022-03-20T12:17:54Z<p>Jüri: Uus lehekülg: 'Barokamber '''Barokamber''' on hermeetiline isoleeritud ruum, milles saab õhu rõhku vastavalt vajadusele kõrgendada (...'</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Barokomora_Nis_hyperbaric_center.JPG|thumb|right|Barokamber]]<br />
'''Barokamber''' on hermeetiline isoleeritud ruum, milles saab õhu rõhku vastavalt vajadusele kõrgendada (kompressioonibarokamber) või madaldada (vaakumbarokamber). Muudetava temperatuuriga barokambrit nimetatakse termobarokambriks. Barokambrite ruumala võib olla väga erineva suurusega - mõnikümmend dm<sup>3</sup> kuni mitusada m<sup>3</sup>. Suurtel barokambritel on tavaliselt eelkamber, et oleks võimalik siseneda ja sellest väljuda ilma rõhu muutuseta põhikambris ja väike lüüsikamber toidu, ravimite jm vajaliku edastamiseks.<br />
<br><br />
Barokambri abil uuritakse üle- ja alarõhu toimet inimorganismile, treenitakse lendureid ja kosmonaute ja rakendatakse erinevate haiguste profülaktikaks ja raviks (baroteraapia). Vastavuses kasutuseesmärgiga varustatakse barokamber tehniliste vahendite ja seadmetega.<br><br />
[[Merendus]]es kasutatakse barokambrit erinevate [[tuukrihaigus]]te vältimiseks ja raviks, eelkõige võitluseks kessoontõvega. Eestis peab tuukritööde varustuses olema barokamber juhul, kui [[tuuker|tuukri]] sukeldumisvajadus on sügavamale kui 12 m.<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
{{mereleksikon}}<br />
<br />
==Allikad==<br />
<br />
*Tehnikaleksikon. Tallinn."Valgus" 1981.<br />
<br />
[[Kategooria: Okeanograafia]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Lootsitrepp&diff=15694Lootsitrepp2022-03-15T18:04:19Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>'''Lootsitrepp''', ka [[lootsiredel]] on [[SOLAS]]-74 nõuetele vastav [[valltrepp]] ja selle juurde kuuluvad vahendid, tagamaks [[loots]]i ohutut [[parras|pardalevõttu]] või lahkumist lootsitavalt laevalt. Lootsitrepil peavad olema karedad astmed, osa neist trepi keerdumise vältimiseks pikendatud, mõlemal pool tross kätega kinnihoidmiseks, [[reeling]]utrepp ja valgustus ning [[liin]]iga [[päästerõngas]].<br />
<br />
Autor: Enn Oja<br />
<br />
{{mereleksikon}}<br />
<br />
[[Kategooria:Lootsimine]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Lootsitrepp&diff=15693Lootsitrepp2022-03-15T18:02:59Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>'''Lootsitrepp''', ka [[lootsiredel]] on [[SOLAS]]-74 nõuetele vastav valltrepp ja selle juurde kuuluvad vahendid, tagamaks [[loots]]i ohutut [[parras|pardalevõttu]] või lahkumist lootsitavalt laevalt. Lootsitrepil peavad olema karedad astmed, osa neist trepi keerdumise vältimiseks pikendatud, mõlemal pool tross kätega kinnihoidmiseks, [[reeling]]utrepp ja valgustus ning [[liin]]iga [[päästerõngas]].<br />
<br />
Autor: Enn Oja<br />
<br />
{{mereleksikon}}<br />
<br />
[[Kategooria:Lootsimine]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Varbtrepp&diff=15691Varbtrepp2022-03-14T13:27:40Z<p>Jüri: Uus lehekülg: ''''Varbtrepp''' on vertikaalne terasvarbadesst redel või vertikaaltasapinna külge kinnitatud terasvarbadest painutatud astmed. Varbtreppi kasutatakse masti ronimisel, laa...'</p>
<hr />
<div>'''Varbtrepp''' on vertikaalne terasvarbadesst redel või vertikaaltasapinna külge kinnitatud terasvarbadest painutatud astmed. Varbtreppi kasutatakse [[mast]]i ronimisel, [[laadruum]]i ja [[süvatank]]i laskumiseks, [[avariiväljapääs]]udes jm vähem käidavates kohtades.<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
{{mereleksikon}}<br />
<br />
[[Kategooria: Laevade ehitus]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Laevatrepp&diff=15690Laevatrepp2022-03-14T10:50:40Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>'''Laevatrepp''' on standardse konstruktsiooni ja standardsete mõõtmetega trepp või redel ühenduste loomiseks erinevate laevaruumide, sise- ja välis[[tekk]]ide vahel ning [[laev]]ale minekuks ja laevalt lahkumiseks. Laevatreppe eristatakse asukoha (sise- ja välistrepid), laiuse (ühe- ja kahesuunalised), kinnitusviisi (statsionaalsed, eemaldatavad, ümberpaigaldatavad) ning kalde (vertikaalsed ja erineva kaldega) järgi. Otstarbe järgi eristatakse [[pardatrepp]]i (ka [[landgang]] ja [[paraadtrepp]]), [[lootsitrepp]]i (ka [[lootsiredel]]), [[varbredel]]it (ka [[varbtrepp]]), [[valltrepp]]i, [[reelingutrepp]]i, [[mastiredel]]it ja [[tormiredel]]it. Pardatrepp ning lootsitrepp peavad vastama SOLAS 1974 nõuetele.<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
{{mereleksikon}}<br />
<br />
[[Kategooria: laevade ehitus]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tormiredel&diff=15689Tormiredel2022-03-14T10:45:17Z<p>Jüri: Ümbersuunamine lehele Valltrepp</p>
<hr />
<div>#suuna [[Valltrepp]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Valltrepp&diff=15688Valltrepp2022-03-13T16:08:29Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>[[Pilt:valltrepp.jpg|thumb|100px|right|valltrepp]]<br />
'''Valltrepp''', [[falrep]], ka [[tormiredel]], [[lootsiredel]] on [[laev]]a [[parras|pardalt]] allalastav puit- või plastmassastmetega trossredel, mida kasutatakse [[lootsikaater|lootsikaatrist]], [[paat|paadist]] jms laevale minekuks või sellelt lahkumiseks.<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
{{mereleksikon}}<br />
<br />
[[Kategooria: Laevade ehitus]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Fail:Valltrepp.jpg&diff=15687Fail:Valltrepp.jpg2022-03-13T15:59:33Z<p>Jüri: {{Pildi info
| Kirjeldus = Valltrepp/lootsitrepp/tormitrepp
| Autor =
| Kuupäev = 13.03.2022
| Allikas = WSK EY.RU
|}}</p>
<hr />
<div>== Lühikirjeldus ==<br />
{{Pildi info<br />
| Kirjeldus = Valltrepp/lootsitrepp/tormitrepp<br />
| Autor = <br />
| Kuupäev = 13.03.2022<br />
| Allikas = WSK EY.RU<br />
|}}<br />
== Litsents ==<br />
{{AÕ-piiranguta}}</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Valltrepp&diff=15686Valltrepp2022-03-13T14:31:03Z<p>Jüri: Uus lehekülg: ''''Valltrepp''', falrep, ka tormiredel, lootsiredel on laeva pardalt allalastav puit- või plastmassastmetega trossredel, mida kasutatakse lootsikaat...'</p>
<hr />
<div>'''Valltrepp''', [[falrep]], ka [[tormiredel]], [[lootsiredel]] on [[laev]]a [[parras|pardalt]] allalastav puit- või plastmassastmetega trossredel, mida kasutatakse [[lootsikaater|lootsikaatrist]], [[paat|paadist]] jms laevale minekuks või sellelt lahkumiseks.<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
{{mereleksikon}}<br />
<br />
[[Kategooria: Laevade ehitus]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Lootsiredel&diff=15685Lootsiredel2022-03-12T16:12:24Z<p>Jüri: Ümbersuunamine lehele Lootsitrepp</p>
<hr />
<div>#suuna [[Lootsitrepp]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Laevatrepp&diff=15684Laevatrepp2022-03-12T10:11:07Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>'''Laevatrepp''' on standardse konstruktsiooni ja standardsete mõõtmetega trepp või redel ühenduste loomiseks erinevate laevaruumide, sise- ja välis[[tekk]]ide vahel ning [[laev]]ale minekuks ja laevalt lahkumiseks. Laevatreppe eristatakse asukoha (sise- ja välistrepid), laiuse (ühe- ja kahesuunalised), kinnitusviisi (statsionaalsed, eemaldatavad, ümberpaigaldatavad) ning kalde (vertikaalsed ja erineva kaldega) järgi. Otstarbe järgi eristatakse [[pardatrepp]]i (ka [[landgang]] ja [[paraadtrepp]]), [[lootsitrepp]]i (ka [[lootsiredel]]), [[varbredel]]it (ka [[varbtrepp]]), [[valltreppi]], [[reelingutrepp]]i, [[mastiredel]]it ja [[tormiredel]]it. Pardatrepp ning lootsitrepp peavad vastama SOLAS 1974 nõuetele.<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
{{mereleksikon}}<br />
<br />
[[Kategooria: laevade ehitus]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=INTERTANKO&diff=15683INTERTANKO2022-03-01T20:51:44Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>'''INTERTANKO''' (''The International Association of Independent Tanker Owners'') on '''Rahvusvaheline Sõltumatute Tankerite Omanike Assotsiatsioon''', mis on sõltumatute, st mitte naftaettevõtete ja riigi kontrolli all olevate [[tanker]]ite omanike ühendus. <br><br />
Assotsiatsioon loodi 1970. aastal Oslos sihitusega tegeleda operatiivsete, tehniliste, juriidiliste ja kaubanduslike küsimustega, mis tagavad nafta ja kemikaalide ohutu transpordi üle kogu maailma ning esindada oma liikmete huve riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil.<br><br />
Organisatsioonil on 190 täisliiget, mille laevastik hõlmab 4162 tankerit [[kogumahutavus]]ega 371 miljonit ja 240 assotsieerunud liiget, kes on huvitatud nafta ja kemikaalide transpordist, kuid ei oma ega opereeri tankereid.<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Välislink==<br />
*[https://www.intertanko.com INTERTANKO koduleht]<br />
<br />
[[Kategooria: Rahvusvahelised organisatsioonid]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=RINA&diff=15682RINA2022-03-01T20:48:14Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>[[Pilt:Logo Registro Italiano Navale.png|thumb|150px|right|RINA logo]] '''RINA''' on 1857. a Genovos asutatud Itaalia [[klassifikatsiooniühing]] '''Registro Italiano Navale'''. <br><br />
RINA äritegevuse keskmes on [[laev]]ade klassifitseerimine, millele lisaks osutab ühing riiklike ja rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt hindamis-, kontrolli-, sertifitseerimis- ja uurimisteenuseid, mis on seotud materjalide, disaini, tehnoloogia, toodete ja tehastega, samuti täidab valitsusasutuste ja muude ametiasutuste poolt usaldatud ülesandeid. <br><br />
RINA on 1968. aastal asutatud [[Rahvusvaheline Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsioon|Rahvusvahelise Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni]] (''International Association of Classifikation Societies – [[IACS]]'') üks asutajaliikmetest.<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Välislink==<br />
*[https://www.rina.org/en Registro Italiano Navale koduleht]<br />
<br />
[[Kategooria:Klassifikatsiooniühingud]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=ABS&diff=15681ABS2022-03-01T20:41:19Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div> '''ABS''' (American Bureau of Shipping) on 1862. aastal loodud '''Ameerika Ühendriikide [[klassifikatsiooniühing]]''', mis kuni 1896. aastani kandis nime ''American Shipping Association''.<br />
Ühing töötab välja laevade ehituse ja hooldusega seotud standardeid ning teostab nenda alusel [[laev]]ade klassifitseerimist, teostab laevade ehituse ja remondi tehnilist järelevalvet, tegeleb laevade tehnilise seisukorra ja meresõiduohutuse kontrollimisega. ABS on [[rahvusvaheline Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsioon|Rahvusvahelise Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni]] liige.<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Välislink==<br />
*[https://ww2.eagle.org/en.html American Bureau of Shipping koduleht]<br />
<br />
<br />
[[Kategooria: Klassifikatsiooniühingud]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=INTERCARGO&diff=15680INTERCARGO2022-03-01T20:36:41Z<p>Jüri: /* Välislink */</p>
<hr />
<div>'''INTERCARGO''' ([[International Association of Dry Cargo Shipowners]]) on 1980.aastal Londonis asutatud '''Rahvusvaheline Kuivlasti Laevaomanike Assotsiatsioon''', mis esindab [[kuivlastilaev]]ade [[laevandus]]te omanike, operaatorite ja juhtide huve. <br><br />
INTERCARGO tegevus on suunatud kuivlastilaevade ekspluatasiooni tõhususele, ohutusele ja merekeskkonna kaitsele.<br><br />
Alates 1993. aastast osaleb INTERCARGO nõuandva staatusega [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon|Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis]] ([[IMO]]).<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Välislink==<br />
*[https://www.intercargo.org INTERCARGO koduleht]]<br />
[[Kategooria: Rahvusvahelised organisatsioonid]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Lloyd%27s_Register_Group_Limited&diff=15679Lloyd's Register Group Limited2022-03-01T14:48:28Z<p>Jüri: Ümbersuunamine lehele LR</p>
<hr />
<div>#suuna [[LR]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=LR&diff=15678LR2022-03-01T11:22:48Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>'''LR''' on 1760. aastsal loodud Suurbritannia klassifikatsiooniühing '''Lloyd's Register Group Limited'''. <br />
<br />
Ajalooliselt oli LR spetsiifiline merendusorganisatsioon '''Lloyd's Register of Shipping''', mille tegevus 20. sajandi lõpus laienes ka muudele tööstusharudele, sealhulgas nafta- ja gaasitööstusele, töötlemistööstusele, tuumaenergiale ja raudteele ja muudeti 2012. aastal aktsiaseltsiks ''Lloyd's Register Group Limited''. LR on 1968. aastal asutatud [[Rahvusvaheline Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsioon| Rahvusvahelise Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni]] (''International Association of Classifikation Societies – IACS'').<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[https://www.lr.org/en/who-we-are/ Lloyd's Register]<br />
<br />
[[Kategooria: Klassifikatsiooniühingud]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=%27Lloyd%27s_Register_Group_Limited&diff=15677'Lloyd's Register Group Limited2022-03-01T11:18:49Z<p>Jüri: Ümbersuunamine lehele LR</p>
<hr />
<div>#suuna [[LR]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=LR&diff=15676LR2022-03-01T11:17:15Z<p>Jüri: Uus lehekülg: ''''LR''' on 1760. aastsal loodud Suurbritannia klassifikatsiooniühing '''Lloyd's Register Group Limited'''. Ajalooliselt oli LR...'</p>
<hr />
<div>'''LR''' on 1760. aastsal loodud Suurbritannia klassifikatsiooniühing [['''Lloyd's Register Group Limited''']]. <br />
<br />
Ajalooliselt oli LR spetsiifiline merendusorganisatsioon [[''Lloyd's Register of Shipping'']], mille tegevus 20. sajandi lõpus laienes ka muudele tööstusharudele, sealhulgas nafta- ja gaasitööstusele, töötlemistööstusele, tuumaenergiale ja raudteele ja muudeti 2012. aastal aktsiaseltsiks ''Lloyd's Register Group Limited''. LR on 1968. aastal asutatud [[Rahvusvaheline Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsioon| Rahvusvahelise Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni]] (''International Association of Classifikation Societies – IACS'').<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[https://www.lr.org/en/who-we-are/ Lloyd's Register]<br />
<br />
[[Kategooria: Klassifikatsiooniühingud]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Klassifikatsiooni%C3%BChing&diff=15675Klassifikatsiooniühing2022-03-01T10:50:23Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>[[Pilt:Klassifikats.png|thumb|right|300px]]<br />
'''Klassifikatsiooniühing''' on rahvusvaheline laevandusorganisatsioon, mis merenduse valdkonnas kontrollib tehnilistest normidest kinnipidamist kogu [[laev]]a kasutusaja jooksul, alates laeva projekteerimisest kuni valmimiseni ja kasutusest kõrvaldamiseni.<br />
<br />
Rahvusvaheliselt kinnitatud klassifikatsioonireeglitele vastav laev klassifitseeritakse ja sellele omistatakse klassisümbol, määratakse sõidupiirkond ja kitsendused, kui neid on, ning väljastatakse sellekohane sertifikaat. Kasutuses olevale laevale teeb klassifikatsiooniühing vastavuses rahvusvahelistele klassifikatsioonireeglitele ja laeva lipuriigi seadusaktidega kehtestatud korrale ja mahus regulaarseid ülevaatusi. Klassifitseerimise eesmärk on tagada laeva toimimine vastavuses merenduses rahvusvaheliselt kehtestatud rangetele kvaliteedi-, tervishoiu- ja ohutus- ning keskkonnanõuetele, et kaitsta inimelusid, vara ja keskkonda.<br />
<br />
Eesti Vabariigi riigilipu all sõitvate laevade sertifitseerimiseks ja vastavate tunnistuste väljastamiseks on Eesti Vabariigi Valitsuse volitusel [[Veeteede Amet]] sõlminud kokkulepped järgmiste klassifikatsiooniühingutega:<br />
*[[Lloyd's Register Group Limited]], ([[ LR]])<br />
*[[Det Norske Veritas]] ([[DNV]])<br />
*[[Bureau Veritas]] ([[BV]])<br />
*[[American Bureau of Shipping]] ([[ABS]])<br />
*[[Registro Navale Italiano]] ([[RINA]])<br />
*[[Vene Mereregister]] (Russian Maritime Register of Shipping, ([[RS]])<br />
<br />
Lisaks merendusele pakuvad klassifikatsiooniühingud klassifitseerimis-, sertifitseerimis-, kontrolli-, ekspertiisi-, auditeerimis-, kindlustus- jm. teenuseid koos koolituse ja vajalike dokumentide väljastamisega ka teistele erinevatele majandusvaldkondadele,nt. lennundusele, autotööstusele, ehitusele, toiduainetööstusele, valitsustele ja avalikule sektorile, energeetikale, transpordi- ja taristukorraldusele ning muudele valdkondadele.<br />
<br />
==Vaata ka==<br />
*[[Rahvusvaheline Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsioon]] <br />
<br />
Autor: Jüri Kask<br />
<br />
[[Kategooria:Klassifikatsiooniühingud]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=INTERCARGO&diff=15674INTERCARGO2022-02-28T20:18:53Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div>'''INTERCARGO''' ([[International Association of Dry Cargo Shipowners]]) on 1980.aastal Londonis asutatud '''Rahvusvaheline Kuivlasti Laevaomanike Assotsiatsioon''', mis esindab [[kuivlastilaev]]ade [[laevandus]]te omanike, operaatorite ja juhtide huve. <br><br />
INTERCARGO tegevus on suunatud kuivlastilaevade ekspluatasiooni tõhususele, ohutusele ja merekeskkonna kaitsele.<br><br />
Alates 1993. aastast osaleb INTERCARGO nõuandva staatusega [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon|Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis]] ([[IMO]]).<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
==Välislink==<br />
*[https://www.intercargo.org/]]<br />
[[Kategooria: Rahvusvahelised organisatsioonid]]</div>Jürihttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=ABS&diff=15673ABS2022-02-27T19:47:40Z<p>Jüri: </p>
<hr />
<div> '''ABS''' (American Bureau of Shipping) on 1862. aastal loodud '''Ameerika Ühendriikide [[klassifikatsiooniühing]]''', mis kuni 1896. aastani kandis nime ''American Shipping Association''.<br />
Ühing töötab välja laevade ehituse ja hooldusega seotud standardeid ning teostab nenda alusel [[laev]]ade klassifitseerimist, teostab laevade ehituse ja remondi tehnilist järelevalvet, tegeleb laevade tehnilise seisukorra ja meresõiduohutuse kontrollimisega. ABS on [[rahvusvaheline Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsioon|Rahvusvahelise Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni]] liige.<br />
<br />
Autor: [[Jüri Kask]]<br />
<br />
<br />
<br />
[[Kategooria: Klassifikatsiooniühingud]]</div>Jüri