Tallinn-Helsingi laevaliin

Laevaliin Tallinn-Helsingi toimis aastail ........ ja avati uuesti 1965. aastal.

Liini ajalugu

1900-1940

Enne II maailmasõda olid sellel liinil reisilaevad WASA ja AEGNA (kauba-reisiaurik). Samuti on sel liinil sõitnud WELLAMO, ARIADNE, VIOLA, EBBA MUNCK jt.

1965-1989

Teise maailmasõja järel taastunud Helsingi laevaliini seostatakse eeskätt Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni visiidiga Eestisse 1964. aastal ja tema ettepanekuga NSV Liidu võimudele. Otsus samal suvel laevaliin avada avalikustati Soomes 17. märtsil 1965.

7. juulil 1965 alustas Eesti Merelaevanduse reisilaev VANEMUINE liiklust Tallinn-Helsingi liinil. See laev oli uus, ehitatud Bulgaarias ja saanud nime ARTEK, see nimi aga Helsingi-liinile ei sobinud. 9. juulil alustas sõite Helsingi-Tallinna liinil Suomen Höyrylaiva Oy aurulaev, Soome lipuga WELLAMO. See laev oli samal liinil sõitnud ka enne sõda, kuid liiklus lõppes aasta hiljem.

Soomlastele muutsid reisimise ebamugavaks kõigepealt viisaregulatsioonid ning ranged piiri- ja tollieeskirjad. Soomlased liikusid tollal peamiselt rühmas ning neid ei lastud Tallinna vanalinnast kaugemale Eestisse. Eesti poolelt oli reisijaid kõigest 1% reisijate koguarvust.

VANEMUINE asendati järgmisel aastal TALLINNAGA, kuid alles 1980. aastal alustanud GEORG OTS sarnanes kuigipalju soomlastele palju tuttavamate Rootsi vahet sõitvate laevadega. Huvi „uue” sihtkoha vastu piisas. Reisijate arvu kasv tõi Tallinna kesklinna uusehitise: 1972. aastal valmis hotell Viru. Eestlased pääsesid pikka aega Soome vaid ametlike delegatsioonide liikmetena.

1988. aasta lõpupoole ja 1989. aastal hakati Nõukogude Liidu välispassi kergemini väljastama, kuigi Soome viisat tuli taotleda veel tolleaegsest Leningradis asuvast Soome konsulaadist. Ent siis osutus võimalikuks GEORG OTSAGA Soome reisida juba ka neil eestlastel, kel oli Soomes küllakutsuja ja seetõttu võimalik viisa saada. Rublaaja lõpupoole, aastail 1990-1992 kasutasid eestlased rühmareisideks ka tolle ajajärgu sünnitatud valuutavaba vahetusturismi, mis võimaldas laevareise Helsingisse nii kooliklassidele ja spordirühmadele kui ka näiteks õpetajate ja muuseumitöötajate rühmadele. Viisasid väljastas 1990. aastal Tallinnas avatud Soome konsulaat, mis tuli vaevu toime kasvanud nõudlusega.

1990-2001

Kui kuni 1989. aastani sõitsid Tallinn-Helsingi liinil Eesti Merelaevandusele kuulunud reisilaevad, siis juba 1990. aasta algusest algas sel liinil konkurentide võistlus.

Uued laevafirmad

1989. aastal moodustatud Eesti Merelaevanduse ja Soome laevakompanii Palkkiyhtymä Oy ühisfirma Tallink tõi 8. jaanuaril 1990 liinile Soome lipuga parvlaeva TALLINK, mis sõitis Vanasadama A-terminalist Helsingi Lõunasadama Olümpiaterminali. Esmakordselt muutus võimalikuks laevareis autoga. Aprillis 1990 järgnes Tallinki N. Liidu lipuga ro-ro-laev TRANSESTONIA, mis sõitis Muuga sadamast Helsingi Läänesadamasse.

1. novembril 1991 alustas liiniliiklust AS Inreko parvlaev CORBIERE ning sõitis sel liinil 23. detsembrini 1994.

Kiirlaevad

Esimesed kiirlaevad Tallinna-Helsingi liinil olid juunis 1990 alustanud Helta tiiburid SINILIND ja LUIK.

Järgmisel aastal alustas liiniliiklust Festa kahetekiline tiibur TSIKLON.

Aastail 1993-1994 pidas suveliini Piritalt Helsingisse Estonian New Line hõljukkatamaraanidega SAN PIETRO ja ULSTEIN SURFER.

Allikad

• Meremees
• Eesti Meremuuseumi ja Soome Forum Marinumi ühisnäituse „Tallinna laevad” materjalid