Erinevus lehekülje "SANKT ERIK" redaktsioonide vahel
112. rida: | 112. rida: | ||
}} | }} | ||
− | '''SANKT ERIK''' oli Rootsi [[jäämurdja]] ja on Stockholmi | + | '''SANKT ERIK''' oli Rootsi [[jäämurdja]] ja on [[Stockholmi meremuuseum]]i muuseumlaev. |
+ | |||
+ | ==Jäämurdja== | ||
+ | Jäämurdja '''ISBRYTAREN II''' ehitati 1915. aastal Finnboda laevatehases Stockholmi linna tellimusel, et hoida lahti laevateed [[Stockholmi saarestik]]us. Riigi panus jäämurdja ligi miljonikroonisesse maksumusse oli 350 000 SEK ning linn laenas karmidel talvedel jäämurdjat riigile, et abistada laeva [[Botnia laht|Botnia lahes]] ja Öresundis. Kuid jäämurdja osutus Botnia lahes liiga nõrgaks ning lepiti kokku, et see ei sõida Gävlest põhja poole. | ||
+ | |||
+ | Laeval on vöörikruvi, mis suunab vee ja purustatud jää piki [[laevakere]]t tahapoole ning [[kreen]]imissüsteem, mis võimaldab vett pardast pardasse pumbata. Kahe kolmesilindrilise [[aurumasin]]a koguvõimsus on 4000 hj, ahtrimasin - 2800 hj - on Rootsi suurim töötav aurumasin.<ref>[https://www.sjohistoriska.se/besok/galarvarvet2/sankt-erik SANKT ERIK Stockholmi meremuuseumi kodulehel]</ref> | ||
+ | |||
+ | ==Viited== | ||
+ | {{viited}} |
Redaktsioon: 5. aprill 2020, kell 01:28
Laeva andmed | |
---|---|
Nimi: | ISBRYTAREN II SANKT ERIK |
Lipp: | Rootsi |
Kodusadam: | Stockholm |
Reeder: | Stockholmi meremuuseum |
Ehitusaasta: | 1915 |
Ehituskoht: | Stockholm |
Ehitaja: | Finnboda Varf |
Tüüp: | jäämurdja |
Vette lastud: | 1914 |
Maksumus: | 1 miljon SEK |
Ümber ehitatud: | 1958 |
Teenistuses alates: | 1915 |
Teenistuse lõpp: | 1977 |
Staatus: | muuseumlaev |
Maksimaalne pikkus: | 60 m |
Maksimaalne laius: | 17 m |
Süvis: | 6,5 m |
Peamasin: | 2, 4000 hj |
Laevapere: | 30 |
SANKT ERIK oli Rootsi jäämurdja ja on Stockholmi meremuuseumi muuseumlaev.
Jäämurdja
Jäämurdja ISBRYTAREN II ehitati 1915. aastal Finnboda laevatehases Stockholmi linna tellimusel, et hoida lahti laevateed Stockholmi saarestikus. Riigi panus jäämurdja ligi miljonikroonisesse maksumusse oli 350 000 SEK ning linn laenas karmidel talvedel jäämurdjat riigile, et abistada laeva Botnia lahes ja Öresundis. Kuid jäämurdja osutus Botnia lahes liiga nõrgaks ning lepiti kokku, et see ei sõida Gävlest põhja poole.
Laeval on vöörikruvi, mis suunab vee ja purustatud jää piki laevakeret tahapoole ning kreenimissüsteem, mis võimaldab vett pardast pardasse pumbata. Kahe kolmesilindrilise aurumasina koguvõimsus on 4000 hj, ahtrimasin - 2800 hj - on Rootsi suurim töötav aurumasin.[1]