Erinevus lehekülje "SANKT ERIK" redaktsioonide vahel
P (→Muuseumlaev) |
|||
(ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
53. rida: | 53. rida: | ||
| Vabaparda kõrgus = | | Vabaparda kõrgus = | ||
| Mahuline veeväljasurve = | | Mahuline veeväljasurve = | ||
− | | Mass-veeväljasurve = | + | | Mass-veeväljasurve = 2 300 t |
| Puhas kandevõime = | | Puhas kandevõime = | ||
| Täielik kandevõime = | | Täielik kandevõime = | ||
78. rida: | 78. rida: | ||
| Tekkide arv = | | Tekkide arv = | ||
| Rambid = | | Rambid = | ||
− | | Peamasin = 2 | + | | Peamasin = 2 800 hj ahtris<br>1 200 hj vööris |
| Abimasinad = | | Abimasinad = | ||
| Ankrud = | | Ankrud = | ||
117. rida: | 117. rida: | ||
Jäämurdja '''ISBRYTAREN II''' ehitati 1915. aastal Finnboda laevatehases Stockholmi linna tellimusel, et hoida lahti laevateed [[Stockholmi saarestik]]us. Riigi panus jäämurdja ligi miljonikroonisesse maksumusse oli 350 000 SEK ning linn laenas karmidel talvedel jäämurdjat riigile, et abistada laeva [[Botnia laht|Botnia lahes]] ja Öresundis. Kuid jäämurdja osutus Botnia lahes liiga nõrgaks ning lepiti kokku, et see ei sõida Gävlest põhja poole. | Jäämurdja '''ISBRYTAREN II''' ehitati 1915. aastal Finnboda laevatehases Stockholmi linna tellimusel, et hoida lahti laevateed [[Stockholmi saarestik]]us. Riigi panus jäämurdja ligi miljonikroonisesse maksumusse oli 350 000 SEK ning linn laenas karmidel talvedel jäämurdjat riigile, et abistada laeva [[Botnia laht|Botnia lahes]] ja Öresundis. Kuid jäämurdja osutus Botnia lahes liiga nõrgaks ning lepiti kokku, et see ei sõida Gävlest põhja poole. | ||
− | Laeval on vöörikruvi, mis suunab vee ja purustatud jää piki [[laevakere]]t tahapoole ning [[kreen]]imissüsteem, mis võimaldab vett pardast pardasse pumbata. Kahe kolmesilindrilise [[aurumasin]]a koguvõimsus on 4000 hj, ahtrimasin - 2800 hj - on Rootsi suurim töötav aurumasin.<ref>[https://www.sjohistoriska.se/besok/galarvarvet2/sankt-erik SANKT ERIK Stockholmi meremuuseumi kodulehel]</ref> | + | Laeval on vöörikruvi, mis suunab vee ja purustatud jää piki [[laevakere]]t tahapoole ning [[kreen]]imissüsteem, mis võimaldab vett [[Parras|pardast]] pardasse pumbata. Kahe kolmesilindrilise [[aurumasin]]a koguvõimsus on 4000 hj, ahtrimasin - 2800 hj - on Rootsi suurim töötav aurumasin.<ref>[https://www.sjohistoriska.se/besok/galarvarvet2/sankt-erik SANKT ERIK Stockholmi meremuuseumi kodulehel]</ref> |
1958. aastal ehitati laev kivisöelt ümber õliküttele ning sai uue nime '''SANKT ERIK'''.<ref>Arne Spångberg. Sankt Erik - en gammal dam. [[Sjöbefälen]] nr 8, 2015</ref> 1977. aastal lõpetas SANKT ERIK jäämurdmise. | 1958. aastal ehitati laev kivisöelt ümber õliküttele ning sai uue nime '''SANKT ERIK'''.<ref>Arne Spångberg. Sankt Erik - en gammal dam. [[Sjöbefälen]] nr 8, 2015</ref> 1977. aastal lõpetas SANKT ERIK jäämurdmise. | ||
125. rida: | 125. rida: | ||
2007. aastal oli SANKT ERIK [[Tall Ships Race]]'i stardilaev. | 2007. aastal oli SANKT ERIK [[Tall Ships Race]]'i stardilaev. | ||
+ | |||
+ | 2018. aasta [[dokk]]imise ajal Stockholmis selgus, et üks kereplaat oli läbi roostetanud. See asendati ajutise plaadiga ja laev läks oma kaikohale tagasi. Muuseum ja laeva sõprade selts suutsid remondiraha kokku saada ning sügisel 1919 pandi laev uuesti dokki. Selgus vajadus vahetada 130 m² kereplaate, samuti neete, mis olid hakanud vett läbi laskma. Kevadel 2020 pukseeriti SANKT ERIK oma kaikohale tagasi.<ref>Marianne Ovesen. Isbrytaren St Erik är räddad - igen. [https://www.sjofartstidningen.se/ Sjöfartstidningen] 2020, nr 3</ref> | ||
==Viited== | ==Viited== |
Viimane redaktsioon: 14. august 2020, kell 01:06
Laeva andmed | |
---|---|
Nimi: | ISBRYTAREN II SANKT ERIK |
Lipp: | Rootsi |
Kodusadam: | Stockholm |
Reeder: | Stockholmi meremuuseum |
Ehitusaasta: | 1915 |
Ehituskoht: | Stockholm |
Ehitaja: | Finnboda Varf |
Tehasenumber: | 361 |
Tüüp: | jäämurdja |
Vette lastud: | 1914 |
Maksumus: | 1 miljon SEK |
Ümber ehitatud: | 1958 |
Teenistuses alates: | 1915 |
Teenistuse lõpp: | 1977 |
Staatus: | muuseumlaev |
Maksimaalne pikkus: | 60,97 m |
Maksimaalne laius: | 17,02 m |
Süvis: | 6,5 m |
Mass-veeväljasurve: | 2 300 t |
Kiirus: | 13,2 sõlme |
Peamasin: | 2 800 hj ahtris 1 200 hj vööris |
Laevapere: | 30 |
SANKT ERIK oli Rootsi jäämurdja ja on Stockholmi meremuuseumi muuseumlaev.
Jäämurdja
Jäämurdja ISBRYTAREN II ehitati 1915. aastal Finnboda laevatehases Stockholmi linna tellimusel, et hoida lahti laevateed Stockholmi saarestikus. Riigi panus jäämurdja ligi miljonikroonisesse maksumusse oli 350 000 SEK ning linn laenas karmidel talvedel jäämurdjat riigile, et abistada laeva Botnia lahes ja Öresundis. Kuid jäämurdja osutus Botnia lahes liiga nõrgaks ning lepiti kokku, et see ei sõida Gävlest põhja poole.
Laeval on vöörikruvi, mis suunab vee ja purustatud jää piki laevakeret tahapoole ning kreenimissüsteem, mis võimaldab vett pardast pardasse pumbata. Kahe kolmesilindrilise aurumasina koguvõimsus on 4000 hj, ahtrimasin - 2800 hj - on Rootsi suurim töötav aurumasin.[1]
1958. aastal ehitati laev kivisöelt ümber õliküttele ning sai uue nime SANKT ERIK.[2] 1977. aastal lõpetas SANKT ERIK jäämurdmise.
Muuseumlaev
Alates 1980. aastast on SANKT ERIK muusemlaev, mis on suviti külastajaile avatud. Laev teeb ka saarestikureise ja vahel käivitatakse aurumasin kai ääres. Reise korraldab ja külastajaid võõrustab laeva sõprade selts Isbrytaren Sankt Eriks vänner, mille esimees on SANKT ERIKu kapten.[3]
2007. aastal oli SANKT ERIK Tall Ships Race'i stardilaev.
2018. aasta dokkimise ajal Stockholmis selgus, et üks kereplaat oli läbi roostetanud. See asendati ajutise plaadiga ja laev läks oma kaikohale tagasi. Muuseum ja laeva sõprade selts suutsid remondiraha kokku saada ning sügisel 1919 pandi laev uuesti dokki. Selgus vajadus vahetada 130 m² kereplaate, samuti neete, mis olid hakanud vett läbi laskma. Kevadel 2020 pukseeriti SANKT ERIK oma kaikohale tagasi.[4]
Viited
- ↑ SANKT ERIK Stockholmi meremuuseumi kodulehel
- ↑ Arne Spångberg. Sankt Erik - en gammal dam. Sjöbefälen nr 8, 2015
- ↑ Seltsi Isbrytaren Sankt Eriks vänner koduleht
- ↑ Marianne Ovesen. Isbrytaren St Erik är räddad - igen. Sjöfartstidningen 2020, nr 3