Randla
Randla, rannavöönd on suure veekogu (mere, suure järve, veehoidla) põhjavöönd ja veekoguäärne maismaavöönd, mida kujundab lainetus.
Randla moodustanud tegurite (setete, pinnamoe, arenemisviisi) järgi eristatakse nt murrutus- (sh. pank-) ja kuhjerandlat (sh. liiva- ja kruusarandlat). Randla maismaaosa nimetatakse rannaks; see asub keskmise rannajoone ja aju- ehk ründeveeaegsete tugevaimate tormilainete mõjupiiri vahel.
Randla veealust osa nimetatakse rannakuks ehk veealuseks rannanõlvaks; see ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus lainete mõju veekogu põhjale lakkab. Erinevail hinnanguil on see sügavus ½ – ⅓ tugevate lainete pikkusest. Ookeani rannikul võib rannaku (ka randla) alumine piir olla enam kui 100 m sügavusel, Läänemeres ulatub kohati 50 m sügavusele.[1]
Viited
- ↑ Eesti Entsüklopeedia 8. kd, lk 24, Tallinn 1995
