VANEMUINE (suurtükipaat)

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 30. detsember 2022, kell 15:38 kasutajalt Malle (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt = VANEMUINE (suurtykipaat).jpg | Pildiallkiri = Suurtükipaat VANEMUINE Võõpsu sadamas | Nimi = IMPERATOR (1914-1917)<br> PRESIDENT (1917-1919) <br> '''...')
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Laeva andmed
Suurtükipaat VANEMUINE Võõpsu sadamas
Suurtükipaat VANEMUINE Võõpsu sadamas
Nimi: IMPERATOR (1914-1917)
PRESIDENT (1917-1919)
VANEMUINE (1919-1941)
ISSA (1941- ?)
Ehitusaasta: 1914
Ehituskoht: Soome
Ehitaja: Warkhausi tehas
Staatus: Lammutatud
Maksimaalne pikkus: 36,1 m
Maksimaalne laius: 6,6 m
Süvis: 1,9 m
Mass-veeväljasurve: 175 t
Kiirus: 9 sõlme
Sõidukaugus: 220 meremiili
Peamasin: 2 kahesilindrilist kompaundaurumasinat, 300 hj
Käiturid: 2 sõukruvi
Kütusetankid: 50 ruumimeetrit puid

Ajalugu

  • Laev ehitati 1914. aastal Warkhausi tehases Soomes. Esimeseks nimeks sai laev IMPERATOR. Enne I maailmasõda kuulus laev Liivimaa Aurulaeva Seltsile, kust 1915. aastal võeti ta Vene Peipsi flotilli. IMPERATORi veeväljasurve oli 175 tonni, laev oli 36,1 m pikk, 6,6 m lai ja süvis oli 1,9 meetrit. Laeva kaks kahesilindrilist kompaundaurumasinat koguvõimsusega 300 hobujõudu andsid talle kahe sõukruvi abil kiiruseks 9 sõlme. Kütteks võttis laev pardale 50 ruumimeetrit küttepuid, millest jätkus 220 miili (veidi üle 400 km) läbisõiduks. Laeva sõjaaegne meeskond oli 30-liikmeline, neist 4 ohvitseri. Relvastuseks sai laev kaks 75 mm kahurit ja 2 kuulipildujat.
  • Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni sai IMPERATOR 23. aprillil uueks nimeks PRESIDENT. Koos NARODNIKu ja DELPHINiga tuli PRESIDENTil novembri lõpus punaväe eest pageda Tartusse. Järgnenud detsembrikuus langes PRESIDENT punaste kätte, kuni 14. jaanuaril 1919 Tartus said Eesti väed laeva enda kätesse. 27. jaanuarist sai ta uueks nimeks VANEMUINE. 1919. aasta kevadel algas uus navigatsioonihooaeg, mille VANEMUINE võttis vastu kui Peipsi laevastiku divisjoni lipulaev. Laeva komandöriks oli 29. jaanuarit kuni 13. juunini 1919 mitšman A. Vunk. Seejärel mitšman Jaan Riis.
  • Pärast Vabadussõda anti VANEMUINE Kaubandus-Tööstusministeeriumi Laevasõidu Ametile, kus töötas reisilaevana ja oli 1933. aastast Peipsi laevastiku divisjoni reservis.
  • 1941. aasta talvel võeti laev Dzeržinski-nimelise Kõrgema Mereväeinseneride kooli õppelaevaks. 22. märtsil 1941 sai ta uueks nimeks ISSA. Saksa-Vene sõjas läks ISSA Peipsi flotilli ja osales sõjategevuses Peipsil. Juuli lõpul triivis ISSA ühel tormisel ööl ankrupaigalt Rannapungerja randa, kust ta tõsteti lahti saksa okupatsiooni ajal.
  • 1944. aasta septembris uputas Vene lennuvägi ISSA Rannapungerjal. Laev tõsteti II maailmasõja lõppedes üles ja lammutati Tartus vanarauaks.

Viited

  • 1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn.
  • 2. Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918–1940. Tammiskilp 1998 Tallinn.