Aer

Aer (soome airo) on labidakujuline puidust, metallist või plastist vahend veesõiduki käitamiseks inimjõul. Eristatakse ühe- ja kahelabalisi (süsta-)aere. Tavalised ühelabalised aerud toetuvad sõudmisel tullidesse või aerupesadesse, sõudmise kergendamiseks võib neil varrel käepideme läheduses olla tasakaalustav lisaraskus - tõlv.

Vanim ning lihtsaim ühelabaline aer on mõla. Seda kasutatakse tullideta, mõlemalt pardalt aerutamiseks (nt kanuus), ka prikkamiseks. Mõla vars lõpeb lühikese põikpuuga - karguga. Vanaaegsetel sõudelaevadel oli aer raske ja 10...12m pikk, ühel aerul oli kuni 6 sõudjat, kes hoidsid aeru jämedasse käepidemesse tehtud sangadest. Endisaegsete kalapaatide aerud olid harilikult 3...3,3m pikad. Aerud tehti männi-, seedri- või saarepuust. Tänapäeva spordilaevade aerud võivad olla tehtud mitmest ainest. Vanim aer on leitud Inglismaalt (~ -7600.a). Päästeparvede ja matkasüstade aerud on kokkupandavad.

Autor: Enn Oja