Erinevus lehekülje "Aatomijäämurdja" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
1. rida: 1. rida:
−
'''Aatomijäämurdja''' on tuumajõuseadmega [[jäämurdja]].
+
'''Aatomijäämurdja''' on tuuma[[jõuseade|jõuseadmega]] [[jäämurdja]]. [[Põhja Meretee]] kasutuselevõtt 1935. aastal suurendas jäämurdjate laevastikku. Veomahtude suurenemisega tulid suuremad [[laev]]ad ja tugevamad jäämurdjad. Need kulutasid rongide viisi kütust, mida oli keeruline Arktikasse toimetada ning ka tülikas ekspeditsiooniga kaasa vedada. Väljapääsu nähti tuumaenergeetikas.  
  
−
[[Põhja Meretee]] kasutuselevõtt 1935. aastal suurendas jäämurdjate laevastikku. Veomahtude suurenemisega tulid suuremad laevad ja tugevamad jäämurdjad. Need kulutasid rongide viisi kütust, mida oli keeruline Arktikasse toimetada ning ka tülikas ekspeditsiooniga kaasa vedada. Väljapääsu nähti tuumaenergeetikas.  
+
1959. aastal läkski esimesele reisile Leningradis ehitatud esimene aatomijäämurdja LENIN. LENIN töötas kuni 1989. aastani ning on pärast seda [[muuseumlaev]] Murmanskis.
  
−
1959. aastal läkski esimesele reisile Leningradis ehitatud esimene aatomijäämurdja LENIN. [[Pilt:Lenin.jpg|thumb|right|Tuumajõul liikuv jäämurdja LENIN]]
+
Tuumareaktor toodab auru ja auruturbiinid toodavad elektrit. Elekter paneb sõumootorid liikuma ning tülikad punkriprobleemid piiritutel jäälagendikel said niiviisi lahenduse. Näiteks seni uusima aatomijäämurdja 50 LET POBEDÕ [[autonoomsus]] on neli aastat.
  
 +
17. augustil 1977 jõudis esimese pealveelaevana põhjapoolusele aatomijäämurdja ARKTIKA. See 1974. aastal valminud laev jõudis põgusalt kanda ka nime LEONID BREŽNEV.
 +
 +
Tänapäeval on Venemaal kasutuses kuus tuumajäämurdjat. Peale nende on veel kaks kustutatud reaktoritega, mille kohta pole veel otsust ei kapitaalremondi ega mahakandmise kohta. Viimast aatomijäämurdjat 50 LET POBEDY ehitati Peterburi Baltiiski Zavodis vaheaegadega aastail 1993–2007. Ehituse algfaasis oli laeva nimeks plaanitud URAL. Rahapuudus venitas ehitusaja tublisti pikemaks ja vahepeale jäänud Võidupäeva juubeli auks (aastal 1995) otsustati jäämurdjale anda uus nimi. See jäämurdja jõudis Murmanskist põhjapoolusele 4 ööpäevaga, eelmine rekord oli 7 ööpäeva. Laev suudab murda 2,8 m paksust lausjääd.
 +
 +
Koos globaalse kliima soojenemise ja vulkaanilise tegevuse aktiviseerumisega polaarpiirkondades on jäämass Arktikas tublisti vähenenud ja jäämurdehooajad tunduvalt lühenenud. Alates 1989. aastast osalevad tuumajäämurdjad aktiivselt Arktikaturismis. 24-päevane reis põhjapoolusele maksis turistile tuumajäämurdja YAMAL pardal 2007. aastal 19 000–21 000 USD. Tuumajäämurdja YAMAL on ehitatud 1986–1992 Leningradis. Reise põhjapoolusele alustas see laev juba 1993. aastal.
 +
 +
Tuumajäämurdjad vajavad reaktorite jahutamiseks väga külma vett. Seega ei saaks valmisolevad tuumajäämurdjad oma praeguste reaktoritega kunagi sõita Antarktikas, sest ei suudaks omal jõul ekvatoriaalpiirkonda läbida.
 +
 +
2011. aasta kevadtalvel toodi [[Soome laht|Soome lahele]] aatomijäämurdja VAIGATŠ, sest diiselelektrilistest jäämurdjatest ei piisanud [[Peterburi sadam]]asse sõitvate laevade teenindamiseks.
 +
 +
 +
Lenin
 
Pikkus - 134 m
 
Pikkus - 134 m
  
17. rida: 29. rida:
 
Võimsus sõukruvidel - 32,4 MW
 
Võimsus sõukruvidel - 32,4 MW
 
   
 
   
−
Töötas kuni 1989. aastani ning on pärast seda [[muuseumlaev]] Murmanskis.
 
  
−
Tuumareaktor toodab auru ja auruturbiinid toodavad elektrit. Elekter paneb sõumootorid liikuma ning tülikad punkriprobleemid piiritutel jäälagendikel said niiviisi lahenduse. Näiteks seni uusima aatomijäämurdja 50 LET POBEDÕ [[autonoomsus]] on 4 aastat.
 
  
−
17. augustil 1977 jõudis esimese pealveelaevana põhjapoolusele aatomijäämurdja ARKTIKA. [[Pilt:Arktika.jpg|thumb|right|ARKTIKA põhjapoolusel]]
+
Arktika
  
 
Pikkus - 159 m
 
Pikkus - 159 m
34. rida: 44. rida:
  
 
Autonoomsus - 7,5 kuud
 
Autonoomsus - 7,5 kuud
−
 
−
See 1974. aastal valminud laev jõudis põgusalt kanda ka nime LEONID BREŽNEV.
 
−
 
−
Tänapäeval on Venemaal kasutuses 6 tuumajäämurdjat. Peale nende on veel kaks kustutatud reaktoritega, mille kohta pole veel otsust ei kapitaalremondi ega mahakandmise kohta. YAMAL on kasutusel Arktikaturismi laevana.
 
  
 
<table border=1>
 
<table border=1>
95. rida: 101. rida:
 
</table>
 
</table>
  
−
Viimast aatomijäämurdjat 50 LET POBEDY ehitati  Peterburi Baltiiski Zavodis vaheaegadega aastail 1993–2007. Ehituse algfaasis oli laeva nimeks plaanitud URAL. Rahapuudus venitas ehitusaja tublisti pikemaks ja vahepeale jäänud Võidupäeva juubeli auks (aastal 1995) otsustati jäämurdjale anda uus nimi. See jäämurdja jõudis Murmanskist põhjapoolusele 4 ööpäevaga, eelmine rekord oli 7 ööpäeva. Suudab murda 2,8 m paksust lausjääd. [[Pilt:50 let pobedy.jpg|thumb|right|50 LET POBEDY põhjapoolusel 25. juulil 2008]]
+
50 let  
  
 
Pikkus - 159,6 m
 
Pikkus - 159,6 m
113. rida: 119. rida:
 
Reisijakohti - 128 kohta 64 kajutis
 
Reisijakohti - 128 kohta 64 kajutis
  
−
Koos globaalse kliima soojenemise ja vulkaanilise tegevuse aktiviseerumisega polaarpiirkondades on jäämass Arktikas tublisti vähenenud ja jäämurdehooajad tunduvalt lühenenud. Alates 1989. aastast osalevad tuumajäämurdjad aktiivselt Arktikaturismis. 24-päevane reis põhjapoolusele maksis turistile tuumajäämurdja YAMAL pardal 2007. aastal 19 000–21 000 USD. [[Pilt:Yamal.jpg|thumb|right|Tuumajäämurdja YAMAL teel põhjapoolusele]]
+
yamal
−
 
 
−
Tuumajäämurdja YAMAL on ehitatud 1986–1992 Leningradis. Reise põhjapoolusele alustas see laev juba 1993. aastal.
 
  
 
Pikkus - 150 m
 
Pikkus - 150 m
137. rida: 141. rida:
 
Laevapere - 150
 
Laevapere - 150
  
−
Tuumajäämurdjad vajavad reaktorite jahutamiseks väga külma vett. Seega ei saaks valmisolevad tuumajäämurdjad oma praeguste reaktoritega kunagi sõita Antarktikas, sest ei suudaks omal jõul ekvatoriaalpiirkonda läbida.
 
  
 
Autor:Peedu Kass
 
Autor:Peedu Kass
−
 
−
2011. aasta kevadtalvel toodi [[Soome laht|Soome lahele]] aatomijäämurdja VAIGATŠ, sest diiselelektrilistest jäämurdjatest ei piisanud [[Peterburi sadam]]asse sõitvate laevade teenindamiseks.
 
  
 
[[Kategooria:Laevatüübid]]
 
[[Kategooria:Laevatüübid]]

Redaktsioon: 31. mai 2013, kell 17:29

Aatomijäämurdja on tuumajõuseadmega jäämurdja. Põhja Meretee kasutuselevõtt 1935. aastal suurendas jäämurdjate laevastikku. Veomahtude suurenemisega tulid suuremad laevad ja tugevamad jäämurdjad. Need kulutasid rongide viisi kütust, mida oli keeruline Arktikasse toimetada ning ka tülikas ekspeditsiooniga kaasa vedada. Väljapääsu nähti tuumaenergeetikas.

1959. aastal läkski esimesele reisile Leningradis ehitatud esimene aatomijäämurdja LENIN. LENIN töötas kuni 1989. aastani ning on pärast seda muuseumlaev Murmanskis.

Tuumareaktor toodab auru ja auruturbiinid toodavad elektrit. Elekter paneb sõumootorid liikuma ning tülikad punkriprobleemid piiritutel jäälagendikel said niiviisi lahenduse. Näiteks seni uusima aatomijäämurdja 50 LET POBEDÕ autonoomsus on neli aastat.

17. augustil 1977 jõudis esimese pealveelaevana põhjapoolusele aatomijäämurdja ARKTIKA. See 1974. aastal valminud laev jõudis põgusalt kanda ka nime LEONID BREŽNEV.

Tänapäeval on Venemaal kasutuses kuus tuumajäämurdjat. Peale nende on veel kaks kustutatud reaktoritega, mille kohta pole veel otsust ei kapitaalremondi ega mahakandmise kohta. Viimast aatomijäämurdjat 50 LET POBEDY ehitati Peterburi Baltiiski Zavodis vaheaegadega aastail 1993–2007. Ehituse algfaasis oli laeva nimeks plaanitud URAL. Rahapuudus venitas ehitusaja tublisti pikemaks ja vahepeale jäänud Võidupäeva juubeli auks (aastal 1995) otsustati jäämurdjale anda uus nimi. See jäämurdja jõudis Murmanskist põhjapoolusele 4 ööpäevaga, eelmine rekord oli 7 ööpäeva. Laev suudab murda 2,8 m paksust lausjääd.

Koos globaalse kliima soojenemise ja vulkaanilise tegevuse aktiviseerumisega polaarpiirkondades on jäämass Arktikas tublisti vähenenud ja jäämurdehooajad tunduvalt lühenenud. Alates 1989. aastast osalevad tuumajäämurdjad aktiivselt Arktikaturismis. 24-päevane reis põhjapoolusele maksis turistile tuumajäämurdja YAMAL pardal 2007. aastal 19 000–21 000 USD. Tuumajäämurdja YAMAL on ehitatud 1986–1992 Leningradis. Reise põhjapoolusele alustas see laev juba 1993. aastal.

Tuumajäämurdjad vajavad reaktorite jahutamiseks väga külma vett. Seega ei saaks valmisolevad tuumajäämurdjad oma praeguste reaktoritega kunagi sõita Antarktikas, sest ei suudaks omal jõul ekvatoriaalpiirkonda läbida.

2011. aasta kevadtalvel toodi Soome lahele aatomijäämurdja VAIGATŠ, sest diiselelektrilistest jäämurdjatest ei piisanud Peterburi sadamasse sõitvate laevade teenindamiseks.


Lenin Pikkus - 134 m

Laius - 27,6 m

Parda kõrgus - 16 m

Veeväljasurve - 16 000 t (ballastita)

Kiirus - 18 sõlme

Võimsus sõukruvidel - 32,4 MW


Arktika

Pikkus - 159 m

Laius - 39 m

Veeväljasurve - 23 000 t

Kiirus - 20,6 sõlme

Võimsus sõukruvidel - 52 MW

Autonoomsus - 7,5 kuud

Venemaa aatomijäämurdjad
Nimi Ehitusaasta Kommentaar
ARKTIKA 1975 Otsuse ootel
SIBIR 1977 Otsuse ootel
ROSSIJA 1985
SEVMORPUT 1988 Konteinerilaev
TAIMYR 1989 Jõe-aatomijäämurdja
SOVETSKI SOJUZ 1990
VAIGACH 1990 Jõe-aatomijäämurdja
YAMAL 1993 Jõe-aatomijäämurdja
50 LET POBEDY 2007

50 let

Pikkus - 159,6 m

Laius - 30 m

Süvis - 11,08 m

Veeväljasurve - 25 840 t

Kiirus - 21,4 sõlme

Tuumareaktorid - 2 x 27,6 MW

Propulsioon - 3 x 17,6 MW

Reisijakohti - 128 kohta 64 kajutis

yamal

Pikkus - 150 m

Laius - 30 m

Süvis - 11,08 m

Veeväljasurve - 23 455 tonni

Jõuseade - 2 reaktorit massiga 160 t, 75 000 HJ

Kolm 4-labalist sõukruvi, laba kaal 7 t

Jäävöö - 48 mm, mujal kere paksus 25 mm

Reisijakohti - 100

kajuteid - 50

Laevapere - 150


Autor:Peedu Kass

Pärit leheküljelt "http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Aatomijäämurdja&oldid=718"