Erinevus lehekülje "Aatomijäämurdja" redaktsioonide vahel
| (ei näidata 2 kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | + | <table border=1 align=right> | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | <table border=1> | ||
<caption>Venemaa aatomijäämurdjad</caption> | <caption>Venemaa aatomijäämurdjad</caption> | ||
<tr> | <tr> | ||
| 99. rida: | 53. rida: | ||
<tr> | <tr> | ||
</tr> | </tr> | ||
| − | </table> | + | </table>'''Aatomijäämurdja''' on tuuma[[jõuseade|jõuseadmega]] [[jäämurdja]]. [[Põhja Meretee]] kasutuselevõtt 1935. aastal suurendas jäämurdjate laevastikku. Veomahtude suurenemisega tulid suuremad [[laev]]ad ja tugevamad jäämurdjad. Need kulutasid rongide viisi kütust, mida oli keeruline Arktikasse toimetada ning ka tülikas ekspeditsiooniga kaasa vedada. Väljapääsu nähti tuumaenergeetikas. |
| − | + | 1959. aastal läkski esimesele reisile Leningradis ehitatud esimene aatomijäämurdja LENIN. LENIN töötas kuni 1989. aastani ning on pärast seda [[muuseumlaev]] Murmanskis. | |
| − | + | Tuumareaktor toodab auru ja auruturbiinid toodavad elektrit. Elekter paneb sõumootorid liikuma ning tülikad punkriprobleemid piiritutel jäälagendikel said niiviisi lahenduse. Näiteks seni uusima aatomijäämurdja 50 LET POBEDÕ [[autonoomsus]] on neli aastat. | |
| − | + | 17. augustil 1977 jõudis esimese pealveelaevana põhjapoolusele aatomijäämurdja ARKTIKA. See 1974. aastal valminud laev jõudis põgusalt kanda ka nime LEONID BREŽNEV. | |
| − | + | Tänapäeval on Venemaal kasutuses kuus tuumajäämurdjat. Peale nende on veel kaks kustutatud reaktoritega, mille kohta pole veel otsust ei kapitaalremondi ega mahakandmise kohta. Viimast aatomijäämurdjat 50 LET POBEDY ehitati Peterburi Baltiiski Zavodis vaheaegadega aastail 1993–2007. Ehituse algfaasis oli laeva nimeks plaanitud URAL. Rahapuudus venitas ehitusaja tublisti pikemaks ja vahepeale jäänud Võidupäeva juubeli auks (aastal 1995) otsustati jäämurdjale anda uus nimi. See jäämurdja jõudis Murmanskist põhjapoolusele 4 ööpäevaga, eelmine rekord oli 7 ööpäeva. Laev suudab murda 2,8 m paksust lausjääd. | |
| − | + | Koos globaalse kliima soojenemise ja vulkaanilise tegevuse aktiviseerumisega polaarpiirkondades on jäämass Arktikas tublisti vähenenud ja jäämurdehooajad tunduvalt lühenenud. Alates 1989. aastast osalevad tuumajäämurdjad aktiivselt Arktikaturismis. 24-päevane reis põhjapoolusele maksis turistile tuumajäämurdja YAMAL pardal 2007. aastal 19 000–21 000 USD. Tuumajäämurdja YAMAL on ehitatud 1986–1992 Leningradis. Reise põhjapoolusele alustas see laev juba 1993. aastal. | |
| − | + | Tuumajäämurdjad vajavad reaktorite jahutamiseks väga külma vett. Seega ei saaks valmisolevad tuumajäämurdjad oma praeguste reaktoritega kunagi sõita Antarktikas, sest ei suudaks omal jõul ekvatoriaalpiirkonda läbida. | |
| − | + | 2011. aasta kevadtalvel toodi [[Soome laht|Soome lahele]] aatomijäämurdja VAIGATŠ, sest diiselelektrilistest jäämurdjatest ei piisanud [[Peterburi sadam]]asse sõitvate laevade teenindamiseks. | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| + | Autor: Peedu Kass | ||
| − | + | {{Galerii | |
| + | |title=Venemaa aatomijäämurdjad | ||
| + | |width=200 | ||
| + | |height=150 | ||
| + | |lines=12 | ||
| + | |align=left | ||
| + | |Pilt:RIAN archive 314495 Lenin nuclear ice-breaker on the Neva River.jpg|'''LENIN'''<br>Pikkus: 134 m<br>Laius: 27,6 m<br>Süvis: 10,5 m<br>Parda kõrgus: 16,1 m<br>Veeväljasurve: 16 000 t (ballastita)<br>Kiirus: 18 sõlme<br>Võimsus sõukruvidel: 32,4 MW<br>Laevapere: 243 | ||
| + | |Pilt:Arktika icebr.JPG|'''ARKTIKA'''<br>Pikkus: 147,9 m<br>Laius: 29,9 m<br>Süvis: 11 m <br>Veeväljasurve: 23 460 t<br>Kiirus: 20,8 sõlme<br>Võimsus sõukruvidel: 56 MW<br>Laevapere: 150<br>Autonoomsus: 7,5 kuud | ||
| + | |Pilt:С_вертолета-3.JPG|'''YAMAL'''<br>Pikkus: 150 m<br>Laius: 30 m<br>Süvis: 11,08 m <br>Veeväljasurve: 23 455 t<br>Kiirus: 22 sõlme<br>Võimsus: 55,3 MW<br>Jäävöö: 48 mm<br>Laevapere: 150<br>Reisijakohti: 100<br>Kajuteid: 50 | ||
| + | |Pilt:50letPob_pole.JPG|'''50 LET POBEDY'''<br>Pikkus: 159,6 m<br>Laius: 30 m<br>Süvis: 11,08 m<br>Parda kõrgus: 17,2 m<br>Veeväljasurve: 25 840 t<br>Kiirus: 21,4 sõlme<br>Tuumareaktorite võimsus: 2 × 27,6 MW<br>Võimsus sõukruvidel: 3 × 17,6 MW<br>Jäävöö: 48 mm<br>Laevapere: 140<br>Reisijakohti: 128<br>Kajuteid: 64 | ||
| + | }} | ||
[[Kategooria:Laevatüübid]] | [[Kategooria:Laevatüübid]] | ||
Viimane redaktsioon: 25. veebruar 2015, kell 15:49
| Nimi | Ehitusaasta | Kommentaar |
|---|---|---|
| ARKTIKA | 1975 | Otsuse ootel |
| SIBIR | 1977 | Otsuse ootel |
| ROSSIJA | 1985 | |
| SEVMORPUT | 1988 | Konteinerilaev |
| TAIMYR | 1989 | Jõe-aatomijäämurdja |
| SOVETSKI SOJUZ | 1990 | |
| VAIGACH | 1990 | Jõe-aatomijäämurdja |
| YAMAL | 1993 | Jõe-aatomijäämurdja |
| 50 LET POBEDY | 2007 | |
Aatomijäämurdja on tuumajõuseadmega jäämurdja. Põhja Meretee kasutuselevõtt 1935. aastal suurendas jäämurdjate laevastikku. Veomahtude suurenemisega tulid suuremad laevad ja tugevamad jäämurdjad. Need kulutasid rongide viisi kütust, mida oli keeruline Arktikasse toimetada ning ka tülikas ekspeditsiooniga kaasa vedada. Väljapääsu nähti tuumaenergeetikas.
1959. aastal läkski esimesele reisile Leningradis ehitatud esimene aatomijäämurdja LENIN. LENIN töötas kuni 1989. aastani ning on pärast seda muuseumlaev Murmanskis.
Tuumareaktor toodab auru ja auruturbiinid toodavad elektrit. Elekter paneb sõumootorid liikuma ning tülikad punkriprobleemid piiritutel jäälagendikel said niiviisi lahenduse. Näiteks seni uusima aatomijäämurdja 50 LET POBEDÕ autonoomsus on neli aastat.
17. augustil 1977 jõudis esimese pealveelaevana põhjapoolusele aatomijäämurdja ARKTIKA. See 1974. aastal valminud laev jõudis põgusalt kanda ka nime LEONID BREŽNEV.
Tänapäeval on Venemaal kasutuses kuus tuumajäämurdjat. Peale nende on veel kaks kustutatud reaktoritega, mille kohta pole veel otsust ei kapitaalremondi ega mahakandmise kohta. Viimast aatomijäämurdjat 50 LET POBEDY ehitati Peterburi Baltiiski Zavodis vaheaegadega aastail 1993–2007. Ehituse algfaasis oli laeva nimeks plaanitud URAL. Rahapuudus venitas ehitusaja tublisti pikemaks ja vahepeale jäänud Võidupäeva juubeli auks (aastal 1995) otsustati jäämurdjale anda uus nimi. See jäämurdja jõudis Murmanskist põhjapoolusele 4 ööpäevaga, eelmine rekord oli 7 ööpäeva. Laev suudab murda 2,8 m paksust lausjääd.
Koos globaalse kliima soojenemise ja vulkaanilise tegevuse aktiviseerumisega polaarpiirkondades on jäämass Arktikas tublisti vähenenud ja jäämurdehooajad tunduvalt lühenenud. Alates 1989. aastast osalevad tuumajäämurdjad aktiivselt Arktikaturismis. 24-päevane reis põhjapoolusele maksis turistile tuumajäämurdja YAMAL pardal 2007. aastal 19 000–21 000 USD. Tuumajäämurdja YAMAL on ehitatud 1986–1992 Leningradis. Reise põhjapoolusele alustas see laev juba 1993. aastal.
Tuumajäämurdjad vajavad reaktorite jahutamiseks väga külma vett. Seega ei saaks valmisolevad tuumajäämurdjad oma praeguste reaktoritega kunagi sõita Antarktikas, sest ei suudaks omal jõul ekvatoriaalpiirkonda läbida.
2011. aasta kevadtalvel toodi Soome lahele aatomijäämurdja VAIGATŠ, sest diiselelektrilistest jäämurdjatest ei piisanud Peterburi sadamasse sõitvate laevade teenindamiseks.
Autor: Peedu Kass
| Venemaa aatomijäämurdjad | |||||||||
| |||||||||
