Erinevus lehekülje "Ahing" redaktsioonide vahel
(New page: '''ahing''' (/västar) - kisadega torkeriist, vanimaid kalastusvahendeid. Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul, levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli a...) |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
− | ''' | + | [[Pilt:ahing1.jpg|thumb|right]] |
+ | [[Pilt:ahing2.jpg|thumb|right]] | ||
+ | '''Ahing''' ehk '''västar''' on kisadega torkeriist, see on vanimaid kalastusvahendeid. | ||
+ | |||
+ | Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 m pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga [[kalapüük]] keelatud. | ||
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
− | + | {{mereleksikon}} | |
− | [[ | + | [[Kategooria:Kalapüük]] |
− |
Redaktsioon: 26. veebruar 2011, kell 01:03
Ahing ehk västar on kisadega torkeriist, see on vanimaid kalastusvahendeid.
Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 m pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga kalapüük keelatud.
Autor: Enn Oja
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |