Ahing
ahing (/västar) - kisadega torkeriist, vanimaid kalastusvahendeid. Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul, levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6m pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga püük keelatud.
Autor: Enn Oja
Allikas: Mereleksikon, Tallinn 1996
