Erinevus lehekülje "Ahtritraalimine" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:ahtritaalimine copy.jpg|thumb|right]]
+
'''Ahtritraalimine''' on [[traalpüük|traalpüügi]] viis, kui [[traalnoot]] lastakse vette ning hiivatakse [[parras|pardale]] [[ahter|ahtrist]].
[[Pilt:ahtritraalimine2.jpg|thumb|right]]
 
[[Pilt:ahtritraalimine3.jpg|thumb|right]]
 
'''Ahtritraalimine''' on traalpüügi viis, kui [[traalnoot]] lastakse vette ning hiivatakse [[parras|pardale]] [[ahter|ahtrist]].
 
  
 
Ahtritraaleritel on selleks ahtri [[tekk|töötekilt]] vette ulatuv kaldtee - [[slipp]]. Ahtritraalimine hakkas arenema 1950ndail aastail. Nüüdisajal on ahtritraalimine suurtel [[traaler]]itel valdav püügiviis; kasutatakse sügavus- ja põhjatraalnoote. Nüüdisaegseid traalimisseadmed käsitsetakse juhtpuldi abil.
 
Ahtritraaleritel on selleks ahtri [[tekk|töötekilt]] vette ulatuv kaldtee - [[slipp]]. Ahtritraalimine hakkas arenema 1950ndail aastail. Nüüdisajal on ahtritraalimine suurtel [[traaler]]itel valdav püügiviis; kasutatakse sügavus- ja põhjatraalnoote. Nüüdisaegseid traalimisseadmed käsitsetakse juhtpuldi abil.

Redaktsioon: 23. märts 2013, kell 17:03

Ahtritraalimine on traalpüügi viis, kui traalnoot lastakse vette ning hiivatakse pardale ahtrist.

Ahtritraaleritel on selleks ahtri töötekilt vette ulatuv kaldtee - slipp. Ahtritraalimine hakkas arenema 1950ndail aastail. Nüüdisajal on ahtritraalimine suurtel traaleritel valdav püügiviis; kasutatakse sügavus- ja põhjatraalnoote. Nüüdisaegseid traalimisseadmed käsitsetakse juhtpuldi abil.

Võrreldes pardatraalimisega võimaldab ahtritraalimine kasutada suuremaid traalnootasid. Ahtritraalimine on ilmast vähem sõltuv kui pardatraalimine. Püüda saab ka kuni 10 palliga, traalnoota hiivata soovitatakse kuni 8 palliga. Et kala täis mitmekümnetonnine traalnoot tormis laeva kõikudes traalivaiereid katki ei rebiks, peab laev traalnooda hiivamisel seisma emma-kumma pardaga vastu lainet.

Autor: Enn Oja

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.