Erinevus lehekülje "Ajujää" redaktsioonide vahel
(New page: '''Ajujää''', tuule ja hoovuste toimel veekogul triiviv jää. Ajujääd iseloomustavad iga, sulamisaste, lumikatte olemasolu, tihedus ja jäävälja horisontaalmõõtmed. Väikeste jä...) |
P (3 redaktsiooni) |
||
| (ei näidata ühe teise kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Ajujää''' | + | '''Ajujää''' on [[tuul]]e ja [[hoovus]]te toimel veekogul triiviv [[jää]]. Ajujääd iseloomustavad iga, sulamisaste, lumikatte olemasolu, tihedus ja jäävälja horisontaalmõõtmed. Väikeste jääväljade horisontaalmõõtmed on 0,5-2 km, suurtel 2-10 km, ulatuslikel 10 km ja rohkem. Ajujää tihedust iseloomustatakse jäätükkide pindala ja nendevahelise vaba vee pindala suhtega; seda väljendatakse pallides (1-10). Ajujää on merede ja ookeanide peamine jääliik, seda nimetatakse ka triivjääks. |
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Jää]] | ||
Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 16:11
Ajujää on tuule ja hoovuste toimel veekogul triiviv jää. Ajujääd iseloomustavad iga, sulamisaste, lumikatte olemasolu, tihedus ja jäävälja horisontaalmõõtmed. Väikeste jääväljade horisontaalmõõtmed on 0,5-2 km, suurtel 2-10 km, ulatuslikel 10 km ja rohkem. Ajujää tihedust iseloomustatakse jäätükkide pindala ja nendevahelise vaba vee pindala suhtega; seda väljendatakse pallides (1-10). Ajujää on merede ja ookeanide peamine jääliik, seda nimetatakse ka triivjääks.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
