Erinevus lehekülje "Ankurdamine" redaktsioonide vahel
(New page: '''ankurdamine''' - laeva peatamine ja ühe või mõlema ankru vettelaskmine avamerel või reidil, harilikult selleks ettenähtud ankrualas või ankrupaigas. Olles ankru vettelaskmiseks et...) |
|||
2. rida: | 2. rida: | ||
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
+ | |||
Allikas: Mereleksikon, Tallinn 1996 | Allikas: Mereleksikon, Tallinn 1996 |
Redaktsioon: 26. veebruar 2010, kell 14:29
ankurdamine - laeva peatamine ja ühe või mõlema ankru vettelaskmine avamerel või reidil, harilikult selleks ettenähtud ankrualas või ankrupaigas. Olles ankru vettelaskmiseks ette valmistanud ankruseadme, läheneb laev ankurduskohale aeglaseima käiguga vastu tuult ja hoovust. Veidi enne ankru vettelaskmist antakse tagasikäik ja kui laev hakkab aeglaselt tagasi liikuma, lastakse ankur vette ning peamasin seisatakse. Vettelastava ankruketi pikkus sõltub sügavusest, laeva mõõtmetest ja purjesusest. Vajadusel lastakse vette ka teine ankur. Seda tehakse, kui laev liigub risti tuule suunaga, esimesest ankrust võimalikult kaugele, mõnikord antakse selleks käik peamasinaga. Üle 40m sügavusega viiratakse ankur merepõhja ankrupeliga. Tavaline ankruseade võimaldab ankurdamist kuni 100m sügavusele. Suuremate sügavuste korral kasutatakse eriseadmeid, kusjuures ankrukett on asendatud trossiga.
Autor: Enn Oja
Allikas: Mereleksikon, Tallinn 1996