Erinevus lehekülje "Aurik" redaktsioonide vahel
P (3 redaktsiooni) |
|||
| (ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Aurik''', ka aurulaev | + | '''Aurik''', ka '''aurulaev''' on auru jõul liikuv laev, mille peajõuseade on aurumasin või –turbiin. |
| − | + | Pärast mitmeid katseid aurumasinatega suudeti laeval rakendada J. Watti (1736—1819) loodud aurumasinat, W. Symingtoni (1763—1831) ehitatud 10-hj-line aurupuksiir [[CHARLOTTE DUNDAS]] (1782) oli juba täiesti töövõimeline. R. Fultoni [[CLERMONT]] (1807) jt aurikud andsid kasumit. | |
| + | |||
| + | Üle Atlandi sõitis aurumasina jõul esimesena SIRIUS 1838. Esimene auruturbiinlaev [[TURBINIA]] ehitati 1894. Väljunud ookeanile, hõlvasid aurikud 20. sajandi algul aastakümneiks põhiosa mereveost. Nüüdisaja aurikud on enamasti võimsad laevad, mille aurujõuseadme (peamiselt turbiinide) võimsus on kuni 40 MW. | ||
| + | |||
| + | 1987. aastal sõitis meredel 2200 aurikut (alla 3% kõigist laevadest) kogumahutavusega üle 17 miljoni brt (ligi 18%). | ||
| + | |||
| + | Esimene Venemaal ehitatud aurik [[JELIZAVETA]] (1815, võimsus 4 hj) liikus Peterburi ja Kroonlinna vahel. | ||
| + | |||
| + | Eestisse ilmusid aurikud 1830. aastail. Esimene kohapeal ehitatud aurik oli [[JULIANE CLEMENTINE]] (1842). Eesti viimane aurik VERHOJANSK, mis oli ehitatud 1942. aastal Taanis, lõpetas tegevuse 1971. aastal ja lammutati 1987. aastal. | ||
| + | |||
| + | {{mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Laevatüübid]] | ||
Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 16:11
Aurik, ka aurulaev on auru jõul liikuv laev, mille peajõuseade on aurumasin või –turbiin.
Pärast mitmeid katseid aurumasinatega suudeti laeval rakendada J. Watti (1736—1819) loodud aurumasinat, W. Symingtoni (1763—1831) ehitatud 10-hj-line aurupuksiir CHARLOTTE DUNDAS (1782) oli juba täiesti töövõimeline. R. Fultoni CLERMONT (1807) jt aurikud andsid kasumit.
Üle Atlandi sõitis aurumasina jõul esimesena SIRIUS 1838. Esimene auruturbiinlaev TURBINIA ehitati 1894. Väljunud ookeanile, hõlvasid aurikud 20. sajandi algul aastakümneiks põhiosa mereveost. Nüüdisaja aurikud on enamasti võimsad laevad, mille aurujõuseadme (peamiselt turbiinide) võimsus on kuni 40 MW.
1987. aastal sõitis meredel 2200 aurikut (alla 3% kõigist laevadest) kogumahutavusega üle 17 miljoni brt (ligi 18%).
Esimene Venemaal ehitatud aurik JELIZAVETA (1815, võimsus 4 hj) liikus Peterburi ja Kroonlinna vahel.
Eestisse ilmusid aurikud 1830. aastail. Esimene kohapeal ehitatud aurik oli JULIANE CLEMENTINE (1842). Eesti viimane aurik VERHOJANSK, mis oli ehitatud 1942. aastal Taanis, lõpetas tegevuse 1971. aastal ja lammutati 1987. aastal.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
