Aurik

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 29. juuli 2010, kell 16:53 kasutajalt Malle (arutelu) (New page: '''Aurik''', ka aurulaev, auru jõul liikuv laev, mille peajõuseade on aurumasin või –turbiin. Pärast mitmeid katseid aurumasinatega suudeti laeval rakendada J. Watti (1736—1819) lo...)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Aurik, ka aurulaev, auru jõul liikuv laev, mille peajõuseade on aurumasin või –turbiin. Pärast mitmeid katseid aurumasinatega suudeti laeval rakendada J. Watti (1736—1819) loodud aurumasinat, W. Symingtoni (1763—1831) ehit 10-hj-line aurupuksiir CHARLOTTE DUNDAS (1782) oli juba täiesti töövõimeline. R. FultoniCLERMONT (1807) jt aurikud andsid kasumit. Üle Atlandi sõitis aurumasina jõul esimesena SIRIUS 1838. Esimene auruturbiinlaev TURBINIA ehitati 1894. Väljunud ookeanile, hõlvasid aurikud 20. saj algul aastakümneiks põhiosa mereveost. Nüüdisaja aurikud on enamasti võimsad laevad, mille aurujõuseadme (pms turbiinide) võimsus on kuni 40 MW. – 1987 sõitis meredel 2200 aurikut (alla 3% kõigist laevadest) kogumahutavusega üle 17 mln brt (ligi 18%). – Esimene Venemaal ehitatud aurik JELIZAVETA (1815, võimsus 4 hj) liikus Peterburi ja Kroonlinna vahel. Eestisse ilmusid aurikud 1830. aastail. Esimene kohapeal ehitatud aurik oli JULIANE CLEMENTINE (1842). Eesti viimane aurik VERHOJANSK (ehit 1942 Taanis) lõpetas tegevuse 1971, lammutati 1987.

Allikas: Mereleksikon, 1996