Avameri

Avameri, ka ulgumeri, on mere või ookeani osa, mis jääb väljapoole rannikuvööndit ning kus veemasside väljakujunemises ja liikumises otseselt ei kajastu ranniku mõju. Sõltuvalt veekogu iseloomust ja põhjareljeefist võib avamere piir mererannast asuda paarikümne (sisemeredel) kuni paarisaja km kaugusel (ookeanidel). Jur ookeani- ja merealad väljaspool rannariikide territoriaalmere (territoriaalmeri) või arhipelaagiliste vete piire. Avameri kuuleb võrdsetel alustel maailma rahvastele, kus kõigil on õigus vabaks laevasõiduks, lendudeks selle kohal, kalapüügiks (majandusvöönd), allveekaablite ja –torujuhtmete paigaldamiseks ning teadusuuringuteks. Avamerel allub laev ainult lipuriigi seadustele. Erandina võib teise riigi sõjalaev kinni pidada piraatluses või orjakaubanduses kahtlustatavaid laevu, ja lipukontrolliks (jälitamisõigus). Merede vaba kasutamise põhimõtte formuleeris esimesena hollandi õigusteadlane H. Grotius (1583—1645) teoses „Mare liberum“ (1609), nüüdisajal on see reguleeritud Genfi konventsiooniga (1958) ja ÜRO mereõiguse konventsiooniga.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.