Erinevus lehekülje "Barkantiin" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Artikkel Vikipeedas)
1. rida: 1. rida:
'''barkantiin''' (/šooner/kuunarpark) Br ''barquentine'' [baaköntiin], Am ''barkentine'' [barköntiin], holl ''barkentijn'' [barkentejn], pr ''barque'' [bark], it ''barc''+((brig))''antine'' [barkant`iine] - 3- või enamamastiline purjelaev, mille fokkmast on täisraapurjestusega, teised mastid kannavad pikipurjeid. Kliiverpoomi peal on 3...4 eespurje, fokkmasti ja grootmasti vahel paiknevad harilikult ülestikku 3 taakslit. Fokkmast koosneb lühemast alamastist ja 2 eraldi tengist - marss- ja praamtengist. Viimase ülaosa nimetatakse roiltengiks, kui see kannab roilpurje. Ülejäänud pikipurjestusega mastid koosnevad pikemast alamastist ja 1 tengist. 3-mastilisi barkantiine ehitati 19. sajandi algaastaist ja 4-mastilisi 1880ndaist. 5- ja 6-mastilised barkantiinid ilmusid alles pärast 1918.a AÜ-s. Eesti ehitatud barkantiinidest on tuntumad 3-mastilised Estonia ja Jaen Teär (1926.a) ja 4-mastiline Tormilind. 1952-1979 oli Tallinna Merekooli õppelaevaks Soomes 1952.a ehitatud barkantiin Vega [veega].
+
[[Pilt:barkantiin1.gif|thumb|left]]
 +
[[Pilt:barkantiin Vega.jpg|thumb|left|Vega]]
 +
 
 +
'''barkantiin''' (/šooner/kuunarpark) Br ''barquentine'' [baaköntiin], Am ''barkentine'' [barköntiin], holl ''barkentijn'' [barkentejn], pr ''barque'' [bark], it ''barc''+((brig))''antine'' [barkant`iine] -  
 +
 
 +
3- või enamamastiline [[purjelaev]], mille [[fokkmast]] on [[täisraapurjestus]]ega, teised mastid kannavad pikipurjeid. [[Kliiverpoom]]i peal on 3...4 eespurje, fokkmasti ja [[grootmas]]ti vahel paiknevad harilikult ülestikku 3 taakslit. Fokkmast koosneb lühemast alamastist ja 2 eraldi [[teng]]ist - marss- ja praamtengist. Viimase ülaosa nimetatakse [[roilteng]]iks, kui see kannab roilpurje. Ülejäänud pikipurjestusega mastid koosnevad pikemast alamastist ja 1 tengist.  
 +
 
 +
3-mastilisi barkantiine ehitati 19. sajandi algaastaist ja 4-mastilisi 1880ndaist. 5- ja 6-mastilised barkantiinid ilmusid alles pärast 1918.a [[]]-s. Eestis ehitatud barkantiinidest on tuntumad 3-mastilised [[Estonia]] ja [[Jaen Teär]] (1926.a) ja 4-mastiline [[Tormilind]]. 1952-1979 oli [[Tallinna Merekool]]i õppelaevaks Soomes 1952.a ehitatud barkantiin [[Vega]] [veega].
  
 
Autor: Enn Oja
 
Autor: Enn Oja
5. rida: 12. rida:
 
Allikas: Mereleksikon, Tallinn 1996
 
Allikas: Mereleksikon, Tallinn 1996
  
[[Pilt:barkantiin1.gif|thumb|left]]
+
 
[[Pilt:barkantiin Vega.jpg|thumb|left|Vega]]
 
  
 
== Artikkel Vikipeedas ==
 
== Artikkel Vikipeedas ==
 
[http://et.wikipedia.org/wiki/Barkantiin Barkantiin]
 
[http://et.wikipedia.org/wiki/Barkantiin Barkantiin]

Redaktsioon: 26. märts 2010, kell 15:31

barkantiin (/šooner/kuunarpark) Br barquentine [baaköntiin], Am barkentine [barköntiin], holl barkentijn [barkentejn], pr barque [bark], it barc+((brig))antine [barkant`iine] -

3- või enamamastiline purjelaev, mille fokkmast on täisraapurjestusega, teised mastid kannavad pikipurjeid. Kliiverpoomi peal on 3...4 eespurje, fokkmasti ja grootmasti vahel paiknevad harilikult ülestikku 3 taakslit. Fokkmast koosneb lühemast alamastist ja 2 eraldi tengist - marss- ja praamtengist. Viimase ülaosa nimetatakse roiltengiks, kui see kannab roilpurje. Ülejäänud pikipurjestusega mastid koosnevad pikemast alamastist ja 1 tengist.

3-mastilisi barkantiine ehitati 19. sajandi algaastaist ja 4-mastilisi 1880ndaist. 5- ja 6-mastilised barkantiinid ilmusid alles pärast 1918.a -s. Eestis ehitatud barkantiinidest on tuntumad 3-mastilised Estonia ja Jaen Teär (1926.a) ja 4-mastiline Tormilind. 1952-1979 oli Tallinna Merekooli õppelaevaks Soomes 1952.a ehitatud barkantiin Vega [veega].

Autor: Enn Oja

Allikas: Mereleksikon, Tallinn 1996


Artikkel Vikipeedas

Barkantiin