Boontõke

Boontõke (holl boom ’puu, palk’), ujuvtõke sadama, reidi, silla, jõesuu vms. kaitseks vaenlase ujuvmiinide, torpeedokaatrite ja allveelaevade vastu, nüüdisajal pms. õli levimise vastu veepinnal. Boontõke tehti varem palkidest või metallujukeist, mis ühendati kettidega ning võidi varustada esileulatuvate metallteravikega; allveelaevade boontõke varustati rippuva metallvõrguga. Eestis kasutasid boontõket venelased 1704 Emajõel Rootsi laevastiku vastu (Peipsi sõjalaevastik) ja 1940 Tallinna lahel. Nüüdisaegsed õli tõkestamise boontõkked koostatakse ujuvatest segmentidest. Vrd. allveelaevavõrk.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.