Erinevus lehekülje "Dedvudseade" redaktsioonide vahel
(New page: '''dedvudseade''' - sõuvõlli laevakerest veetiheda väljaviigu seade. Kui laeval on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii ahtris kui ka vööris. Harilikult paikneb ded...) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Dedvudseade''' - sõuvõlli laevakerest veetiheda väljaviigu seade. Kui laeval on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii ahtris kui ka vööris. Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas ahterpiigi vaheseina ja ahtertäävi vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb täävtorust, karptihendeist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. Pardas paikneva dedvudseadm (nt 2 sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse mortiiri. Täävtorru pressitud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaager) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn mittemetall-laagreid, kus laagripuksi sisepinda katab hõõrdekindel bakaut, tekstoliit, puitkiudplast, plast, kumm vms. Et merevesi laagreid määrib, on kaneptopendiga karptihend üksnes täävtoru siseosas. Merevee roostetamistoime vastu kaitseb dedvudseadet roostevastane värv, epovaik vms. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn metall-laagrite sisepinnakatteks on hõõrdekindel babiit ning määrdeainena kasutatakse õlisid, mis segunedes mereveega ei kaota määrdeomadusi. Täävtoru mõlemas otsas on karptihendid, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kasutatavaimad on Simplex- ja Cederwall-tihendid. Esimese põhiosad on õlikindlad kaelustihendid. Cederwall-tihend kosneb 2 teineteise vastu surutud lihvpinnaga pronkskettast; üks neist pöörleb võlliga, teine on jäigalt kinnitatud täävtoru külge. Vaatamata keerukusele ja suhtelisele kallidusele, eelistatakse laevaehituses suletud süsteemiga dedvudseadmeid, sest samade mõõtmete juures taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ning on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid. |
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Allikas: Mereleksikon, 1996 | Allikas: Mereleksikon, 1996 | ||
| − | [[Pilt:dedvudseade.jpg|thumb|left]] | + | [[Pilt:dedvudseade.jpg|thumb|left|500PX]] |
Redaktsioon: 18. märts 2010, kell 23:54
Dedvudseade - sõuvõlli laevakerest veetiheda väljaviigu seade. Kui laeval on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii ahtris kui ka vööris. Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas ahterpiigi vaheseina ja ahtertäävi vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb täävtorust, karptihendeist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. Pardas paikneva dedvudseadm (nt 2 sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse mortiiri. Täävtorru pressitud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaager) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn mittemetall-laagreid, kus laagripuksi sisepinda katab hõõrdekindel bakaut, tekstoliit, puitkiudplast, plast, kumm vms. Et merevesi laagreid määrib, on kaneptopendiga karptihend üksnes täävtoru siseosas. Merevee roostetamistoime vastu kaitseb dedvudseadet roostevastane värv, epovaik vms. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn metall-laagrite sisepinnakatteks on hõõrdekindel babiit ning määrdeainena kasutatakse õlisid, mis segunedes mereveega ei kaota määrdeomadusi. Täävtoru mõlemas otsas on karptihendid, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kasutatavaimad on Simplex- ja Cederwall-tihendid. Esimese põhiosad on õlikindlad kaelustihendid. Cederwall-tihend kosneb 2 teineteise vastu surutud lihvpinnaga pronkskettast; üks neist pöörleb võlliga, teine on jäigalt kinnitatud täävtoru külge. Vaatamata keerukusele ja suhtelisele kallidusele, eelistatakse laevaehituses suletud süsteemiga dedvudseadmeid, sest samade mõõtmete juures taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ning on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid.
Autor: Enn Oja
Allikas: Mereleksikon, 1996
