Erinevus lehekülje "ECDIS" redaktsioonide vahel
(New page: '''Elektronkaartide kuva ja informatsiooni süsteem (ECDIS)''' Läbi aegade on meremehel tulnud leida vastus küsimusele „Kus minu laev siis tegelikult asub?” Sellele küsimusele vast...) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Elektronkaartide kuva ja informatsiooni süsteem (ECDIS)''' | '''Elektronkaartide kuva ja informatsiooni süsteem (ECDIS)''' | ||
| + | [[Pilt:ECDIS.jpeg|thumb|right]] | ||
Läbi aegade on meremehel tulnud leida vastus küsimusele „Kus minu laev siis tegelikult asub?” Sellele küsimusele vastuse leidmiseks on kasutatud laeva asukoha määramiseks taevakehi, kaldale püstitatud tuletorne, -paake, kirikutorne, raadioseadmeid, mille abil saadud asujooned kanti paberkaardile. Nii saavutati võimalus hinnata laeva teekonna ohutust antud ajahetkel ja kogu teekonna kestel. Laeva asukoha määramise meetodite rakendamine võttis palju aega ja võis sisaldada mitmeid vigu ja mis kõige olulisem: alati oli laeva asukoht “laeva taga”. Avamerel seilamisel polnudki sellest suurt ohtu, kuid asi muutus kriitiliseks rannasõidus ja eriti sõitmisel kitsustes. | Läbi aegade on meremehel tulnud leida vastus küsimusele „Kus minu laev siis tegelikult asub?” Sellele küsimusele vastuse leidmiseks on kasutatud laeva asukoha määramiseks taevakehi, kaldale püstitatud tuletorne, -paake, kirikutorne, raadioseadmeid, mille abil saadud asujooned kanti paberkaardile. Nii saavutati võimalus hinnata laeva teekonna ohutust antud ajahetkel ja kogu teekonna kestel. Laeva asukoha määramise meetodite rakendamine võttis palju aega ja võis sisaldada mitmeid vigu ja mis kõige olulisem: alati oli laeva asukoht “laeva taga”. Avamerel seilamisel polnudki sellest suurt ohtu, kuid asi muutus kriitiliseks rannasõidus ja eriti sõitmisel kitsustes. | ||
Redaktsioon: 19. aprill 2012, kell 09:03
Elektronkaartide kuva ja informatsiooni süsteem (ECDIS)
Läbi aegade on meremehel tulnud leida vastus küsimusele „Kus minu laev siis tegelikult asub?” Sellele küsimusele vastuse leidmiseks on kasutatud laeva asukoha määramiseks taevakehi, kaldale püstitatud tuletorne, -paake, kirikutorne, raadioseadmeid, mille abil saadud asujooned kanti paberkaardile. Nii saavutati võimalus hinnata laeva teekonna ohutust antud ajahetkel ja kogu teekonna kestel. Laeva asukoha määramise meetodite rakendamine võttis palju aega ja võis sisaldada mitmeid vigu ja mis kõige olulisem: alati oli laeva asukoht “laeva taga”. Avamerel seilamisel polnudki sellest suurt ohtu, kuid asi muutus kriitiliseks rannasõidus ja eriti sõitmisel kitsustes. Elektronkaartide ja satelliitnavigatsiooni süstemide kasutamine võimaldab laevajuhil jälgida laeva asukohta reaalajas. Selliselt saadud laeva asukoht on suurusjärgu võrra täpsem. Elektronkaartide süsteem võimaldab integreerida laevajuhile vajalikke teisi andmeid (nt laeva kiirus, meresügavus, radariandmete kuvamine jm). Süsteem sisaldab samuti navigaatori hoiatamist potentsiaalsete ohuolukordade tekkimisest. Elektronkaartide kuvamise ja informatsiooni süsteem on navigatsiooni informatsiooni süsteem, mis koos adekvaatse varuseadmega vastab SOLAS konventsioonis ja selle täienduste reeglites V/19 ja V/27 esitatud nõuetele korrigeeritud kaardi osas, mis toob esile selekteeritult elektronkaartide süsteemis sisalduva informatsiooni koos laeva asukoha informatsiooniga navigatsiooni sensorilt aitamaks meremeest teekonna planeerimisel ja teekonna seirel ja, vajadusel, täiendava navigeerimist puudutava informatsiooni kuvamisel (Resolution MSC.232(82). Elektron-navigatsioonikaart (ENC) tähendab sellist andmestikku, mis on standardiseeritud sisult, struktuurilt ja vormingult ja mis on riigi valitsuse või tunnustatud hüdrograafiatalituse või asjakohase riigioragani väljaanne kasutamiseks elektronkaartide kuva ja informatsiooni süsteemides. ENC sisaldab kogu kaardistatud informatsiooni, mis on vajalik ohutuks navigeerimiseks. ENC võib sisaldada täiendvat informatsiooni muudest allikatest. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni otsuse kohaselt lähevad kõik rahvusvahelisi reise teostavad laevad üle paberkaartidelt elektronkaartide kasutamisele aastatel 2012 kuni 2018.
Artikli autor Peko Piiber
