Erinevus lehekülje "EVA-320" redaktsioonide vahel
70. rida: | 70. rida: | ||
==Elu- ja töölugu== | ==Elu- ja töölugu== | ||
− | *1997 ehitatud Soome, Uusikaupungi, Uusikaupungin Työvene OY | + | *1997 ehitatud Soome, Uusikaupungi, Uusikaupungin Työvene OY |
− | *1997 01. sept. Veeteede Ameti peadirektori käskkirjaga nr. 43A 20. augustist nimetati kapteniks Kalle Kuus | + | *1997 01. sept. Veeteede Ameti peadirektori käskkirjaga nr. 43A 20. augustist nimetati kapteniks Kalle Kuus |
− | *1997 04. sept. K. Kuus vabastati Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 48A alusel kapteni ametikohalt | + | *1997 04. sept. K. Kuus vabastati Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 48A alusel kapteni ametikohalt |
− | *1997 03. nov. akti alusel vastu võetud, omanik Eesti Veeteede Amet, maksumus 10 226 161 EEK | + | *1997 03. nov. akti alusel vastu võetud, omanik Eesti Veeteede Amet, maksumus 10 226 161 EEK |
− | *1998 16. märts Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 14 A nimetati kapteniks Peedu Sammalsoo | + | *1998 16. märts Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 14 A nimetati kapteniks Peedu Sammalsoo |
− | *1998 05. juuni registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320, MMSI 276197000, kutsung ES2338 | + | *1998 05. juuni registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320, MMSI 276197000, kutsung ES2338 |
− | *1998 03. aug. omanik Eesti Vabariik, riigivara reg. nr. 31000072, valdaja Transpordi- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet, Tallinn, Valge 4 | + | *1998 03. aug. omanik Eesti Vabariik, riigivara reg. nr. 31000072, valdaja Transpordi- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet, Tallinn, Valge 4 |
*1999 paigaldati mõõdistusseadmed: OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit korpuste vahel 2 kanalit kummaski korpuses ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes) ja OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Sattel raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutasime Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit. | *1999 paigaldati mõõdistusseadmed: OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit korpuste vahel 2 kanalit kummaski korpuses ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes) ja OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Sattel raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutasime Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit. | ||
− | *1999 22. juuli esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügonil näitas, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust | + | *1999 22. juuli esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügonil näitas, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust |
*1999 aug.- sept. mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam | *1999 aug.- sept. mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam | ||
− | *1999 okt. Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid | + | *1999 okt. mõõdistati Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid |
*1999 nov. mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam | *1999 nov. mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam | ||
*2000 24.- 25. mai toimus esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimine Rukki ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutasime laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7-kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektse ja täpse lausmõõdistamise puhul ei ole jäiktraalimine kohmakuse, töömahukuse ja ebakindluse tõttu vajalik. | *2000 24.- 25. mai toimus esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimine Rukki ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutasime laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7-kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektse ja täpse lausmõõdistamise puhul ei ole jäiktraalimine kohmakuse, töömahukuse ja ebakindluse tõttu vajalik. | ||
− | *2000 27. nov. ümber registreeritud, registri nr. 5R00K20 | + | *2000 27. nov. ümber registreeritud, registri nr. 5R00K20 |
− | *2000 sept. mõõdistati Kihnu sadam | + | *2000 sept. mõõdistati Kihnu sadam |
− | *2000 nov. mõõdistati Miinisadam | + | *2000 nov. mõõdistati Miinisadam |
− | *2001 jäävabal talvel mõõdistasime Tallinna lahte | + | *2001 jäävabal talvel mõõdistasime Tallinna lahte |
− | *2001 mõõdistati projektipõhiselt Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid | + | *2001 mõõdistati projektipõhiselt Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid |
− | *2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased | + | *2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased |
− | *2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes, Pärnu lahes; kokku 366,7 km² S-44 ERI klassi nõudeile valdavalt mõõdistatud alasid | + | *2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes, Pärnu lahes; kokku 366,7 km² S-44 ERI klassi nõudeile valdavalt mõõdistatud alasid |
− | *2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 korpuste vahel ja 2+2 korpustes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (''ca'' 6m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur | + | *2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 korpuste vahel ja 2+2 korpustes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (''ca'' 6m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur |
− | *2003 Tallinna, Paldiski, Muuga sadamate sissesõiduteede ja Roomassaare sissesõiduteede mõõdistamine, alustasime HELKOM'i laevateede mõõdistamist Soome lahes | + | *2003 Tallinna, Paldiski, Muuga sadamate sissesõiduteede ja Roomassaare sissesõiduteede mõõdistamine, alustasime HELKOM'i laevateede mõõdistamist Soome lahes |
− | *2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures-Katlas | + | *2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures-Katlas |
− | *2005 mõõdistustööd Väinameres ja Tallinna lahes, asendasime MRU-tüüpi kaldeanduri güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega | + | *2005 mõõdistustööd Väinameres ja Tallinna lahes, asendasime MRU-tüüpi kaldeanduri güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega |
− | *2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid | + | *2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid |
− | *2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes | + | *2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes |
− | *2007 mõõdistati Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses | + | *2007 mõõdistati Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses |
− | *2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega, mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel | + | *2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega, mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel |
− | *2009 kasutusele võeti nii NAVSTAR kui GLONASS satellite kasutav Topcon Net G3 GPS seade, | + | *2009 kasutusele võeti nii NAVSTAR kui GLONASS satellite kasutav Topcon Net G3 GPS seade, mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes |
− | mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes | + | *2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres |
− | *2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres | + | *2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes |
− | *2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes | ||
*2012 mõõdistati Soome lahe E-osas ja Väinameres, laevale paigaldati võimekam (kuni 100m) lehviksonar, loobuti korpusevahelistest eraldi andureist. | *2012 mõõdistati Soome lahe E-osas ja Väinameres, laevale paigaldati võimekam (kuni 100m) lehviksonar, loobuti korpusevahelistest eraldi andureist. | ||
Redaktsioon: 18. veebruar 2013, kell 14:11
EVA-320 on alumiiniumist 2-kereline 1-tekiline 2 hüdrokäituriga hüdrograafialaev.
Sisukord
Laevajuhtimise-, side- ja avariivahendid
- magnetkompass Suunto D135
- güro Anschütz Standard 20
- dGPS seade Northstar 941XD
- ECDIS d'Kart Navigator
- radar Furuno 1510Mk-2
- kajalood Furuno FCV 611
- autopiloot Furuno FAP 330
- GMDSS, Sailor COMPACT RM 2042, VHF raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048
- NAVTEX NCR 300A
- EPIRB Tron 40S, SART Tron
- kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110.
Mõõdistamisseadmed
- 400 KHz piesokomposiitanduritega (Material Systems Inc. USA) AHERO 56-kanaliline lehviksonar kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius 2 veesügavust + laeva laius (6m).
- Mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m vees) 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samaaegselt saab registreerida ühes kanalis kuni 4 kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge.
- Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3.
- Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil).
- Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas ja Monitor tüüpi profileerijad.
- Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastus tarkvara AEGIR (valmistatud R-süsteemid OÜ poolt).
Elu- ja töölugu
- 1997 ehitatud Soome, Uusikaupungi, Uusikaupungin Työvene OY
- 1997 01. sept. Veeteede Ameti peadirektori käskkirjaga nr. 43A 20. augustist nimetati kapteniks Kalle Kuus
- 1997 04. sept. K. Kuus vabastati Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 48A alusel kapteni ametikohalt
- 1997 03. nov. akti alusel vastu võetud, omanik Eesti Veeteede Amet, maksumus 10 226 161 EEK
- 1998 16. märts Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 14 A nimetati kapteniks Peedu Sammalsoo
- 1998 05. juuni registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320, MMSI 276197000, kutsung ES2338
- 1998 03. aug. omanik Eesti Vabariik, riigivara reg. nr. 31000072, valdaja Transpordi- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet, Tallinn, Valge 4
- 1999 paigaldati mõõdistusseadmed: OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit korpuste vahel 2 kanalit kummaski korpuses ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes) ja OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Sattel raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutasime Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
- 1999 22. juuli esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügonil näitas, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust
- 1999 aug.- sept. mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam
- 1999 okt. mõõdistati Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid
- 1999 nov. mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam
- 2000 24.- 25. mai toimus esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimine Rukki ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutasime laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7-kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektse ja täpse lausmõõdistamise puhul ei ole jäiktraalimine kohmakuse, töömahukuse ja ebakindluse tõttu vajalik.
- 2000 27. nov. ümber registreeritud, registri nr. 5R00K20
- 2000 sept. mõõdistati Kihnu sadam
- 2000 nov. mõõdistati Miinisadam
- 2001 jäävabal talvel mõõdistasime Tallinna lahte
- 2001 mõõdistati projektipõhiselt Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid
- 2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased
- 2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes, Pärnu lahes; kokku 366,7 km² S-44 ERI klassi nõudeile valdavalt mõõdistatud alasid
- 2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 korpuste vahel ja 2+2 korpustes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (ca 6m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur
- 2003 Tallinna, Paldiski, Muuga sadamate sissesõiduteede ja Roomassaare sissesõiduteede mõõdistamine, alustasime HELKOM'i laevateede mõõdistamist Soome lahes
- 2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures-Katlas
- 2005 mõõdistustööd Väinameres ja Tallinna lahes, asendasime MRU-tüüpi kaldeanduri güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega
- 2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid
- 2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes
- 2007 mõõdistati Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses
- 2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega, mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel
- 2009 kasutusele võeti nii NAVSTAR kui GLONASS satellite kasutav Topcon Net G3 GPS seade, mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes
- 2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres
- 2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes
- 2012 mõõdistati Soome lahe E-osas ja Väinameres, laevale paigaldati võimekam (kuni 100m) lehviksonar, loobuti korpusevahelistest eraldi andureist.
Pilte
Allikad:
- [1] Eesti Laevaregistrid 2001, Tallinn 2001;
- [2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 08.02.2013;
- [3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna aruanded 1995 – 2012 (VA arhiivis).
Autor: Jaan Lutt