Erinevus lehekülje "Egon Leppik" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: '''Leppik, Egon Aleksander''' (24.12. 1883 Viljandi – 1960), tehnikateadlane. 1902 lõpetas Pärnus gümnaasiumi, õppis 1906 – 08 Dresteni Tehnikaülikoolis. 1913 lõpetas Riia PI eh...)
 
P (Karjäär)
 
(ei näidata 4 kasutaja 6 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
 +
'''Egon Aleksander Leppik''' (24. detsember 1883 Viljandi – 1960) oli Eesti tehnikateadlane.
  
'''Leppik, Egon Aleksander''' (24.12. 1883 Viljandi – 1960), tehnikateadlane. 1902 lõpetas Pärnus gümnaasiumi, õppis 1906 – 08 Dresteni Tehnikaülikoolis. 1913 lõpetas Riia PI ehitusinsenerina, õppimise kõrvalt töötas Eestis ja Lätis maamõõtjana. 1914 – 21 töötas insenerina Siberis, Irtõši, Jenissei ja Obi jõel uurimis- ja süvendustöödel ja sadamate rajamisel. 1917 – 18 Krasnojarski maamõõdukoolis õpetaja, 1920 – 21 Omskis tehniliste kursuste lektor. 1921 saabus optandina Eestisse, töötas inseneri, inspektori ja nõunikuna Veeteede Valitsuses ja Teedeministeeriumis, juhtis veeteede, sadamate ja maanteede projekteerimist ja ehitamist. 1925 kaitses Dresteni Tehnikaülikoolis väitekirja „Barrenbildung an den Flüssmündungen der Binnenmeere“ ja talle omistati dr. ing. teaduslik kraad.  1921 – 35 TT, 1932 – 33 insenerivägede ohvitseride täienduskursuste ja 1933-34 TT Tehniliste kursuste lektor, 1936 TÜ ja 1936 – 39 TTÜ eradotsent. Luges veeteede, sadamate, vesiehitiste, veejõu ja maanteede kursusi. 1939 loobus Eesti kodakondsusest ja siirdus Saksamaale. Uurimisvaldkond: sisevete areng, jõgede reguleerimine, rannikukaitse, betoonteede kulumisprobleemid. Tal oli suuri teeneid Eestis insenerihariduse kujundamisel ja selle taseme tõstmisel, sh. Eestis tehnikaalaste väitekirjade kaitsmise võimaluste vajaduse põhjendamisel. Osales paljudel rahvusvahelistest hüdroloogia, laevasõidu, veejõu kasutamise ja teedealastel rahvusvahelistel kongressidel korralduskomitee likme, sekretäri ja referendina.  1929 – 32 EIÜ aseesimees ja selle teaduskomisjoni liige, 1935 – 37 „Tehnika Ajakirja“ tegevtoimetaja, 1937 peatoimetaja. Avaldanud üle 30 teadustrükise.
+
==Haridus==
 +
*1902 lõpetas Pärnus gümnaasiumi
 +
*1906–1908 õppis Dresdeni Tehnikaülikoolis
 +
*1913 lõpetas Riia Polütehnilise Instituudi ehitusinsenerina, õppimise kõrvalt töötas Eestis ja Lätis maamõõtjana
 +
*1925 kaitses Dresdeni Tehnikaülikoolis väitekirja „Barrenbildung an den Flüssmündungen der Binnenmeere“ ja talle omistati dr. ing. teaduslik kraad.   
  
T: Narva-Jõesuu sadamate olud: 1923./1924. a. uurimise andmeil. Tln, 1925; Tehniline haridus Eestis. // Tee ja Tehnika (1928) 3; Kassari jõe keskjooksu korralduskava. // Tee ja Tehnika (1928) 8 -12; Untersuchungsmethoden der Sinkstoffe und des Geschiebes und deren Vereinheitlichung. // Hydrologische Konferenz der Baltischen Staaten, 3 Warszawa, 1930;Verteidigung der Küsten gegen das Meer. // XV Int. Schiffahrtskongress. Venedig, 1931;Veejõud. // Eesti tootmisreservide rakendamisvõimalusi. Tln. 1937.
+
==Karjäär==
 +
*1914–1921 töötas insenerina Siberis, Irtõši, Jenissei ja Obi jõel uurimis- ja süvendustöödel ning [[sadam]]ate rajamisel
 +
*1917–1918 Krasnojarski maamõõdukoolis õpetaja
 +
*1920–1921 Omskis tehniliste kursuste lektor
 +
*1921 saabus optandina Eestisse, töötas inseneri, inspektori ja nõunikuna [[Veeteede Valitsus]]es ja Teedeministeeriumis, juhtis veeteede, sadamate ja maanteede projekteerimist ja ehitamist
 +
*1921–1935 Tallinna Tehnikum
 +
*1932–1933 insenerivägede ohvitseride täienduskursuste lektor
 +
*1933-1934 Tallinna Tehnikumi Tehniliste kursuste lektor
 +
*1936 Tartu Ülikooli eradotsent
 +
*1936–1939 Tallinna Tehnikaülikooli eradotsent, luges veeteede, sadamate, vesiehitiste, veejõu ja maanteede kursusi
 +
*1939 loobus Eesti kodakondsusest ja siirdus Saksamaale
  
B: EE V (1935), 327; EAT, 407; EE 14, 239TT ja TTÜ õppe- ja abijõud 1918 – 1944, 34; ETBL 3, 2005, 367.
+
===Ühiskondlik töö===
 +
*1929–1932 Eesti Inseneride Ühingu aseesimees ja selle teaduskomisjoni liige
 +
*1935–1937 „Tehnika Ajakirja“ tegevtoimetaja
 +
*1937 "Tehnika Ajakirja" peatoimetaja
 +
 
 +
==Uurimisvaldkonnad==
 +
Egon Leppik on avaldanud üle 30 teadustrükise.
 +
*sisevete areng
 +
*jõgede reguleerimine
 +
*rannikukaitse
 +
*betoonteede kulumisprobleemid
 +
 
 +
Tal oli suuri teeneid Eestis insenerihariduse kujundamisel ja selle taseme tõstmisel, sh. Eestis tehnikaalaste väitekirjade kaitsmise võimaluste vajaduse põhjendamisel. Osales paljudel rahvusvahelistel [[hüdroloogia]], laevasõidu, veejõu kasutamise ja teedealastel rahvusvahelistel kongressidel korralduskomitee liikme, sekretäri ja referendina.
 +
 
 +
==Kirjandus==
 +
===Teoseid===
 +
*Narva-Jõesuu sadamate olud: 1923./1924. a. uurimise andmeil. Tallinn, 1925
 +
*Tehniline haridus Eestis. // Tee ja Tehnika 1928, nr 3
 +
*Kassari jõe keskjooksu korralduskava. // Tee ja Tehnika 1928, nr 8 -12
 +
*Untersuchungsmethoden der Sinkstoffe und des Geschiebes und deren Vereinheitlichung. // Hydrologische Konferenz der Baltischen Staaten, 3 Warszawa, 1930
 +
*Verteidigung der Küsten gegen das Meer. // XV Int. Schiffahrtskongress. Venedig, 1931
 +
*Veejõud. // Eesti tootmisreservide rakendamisvõimalusi. Tallinn, 1937
 +
 
 +
===Biograafia===
 +
*EE V kd. 1935, lk 327
 +
*EAT, 407
 +
*EE 14 kd, lk 239
 +
*TT ja TTÜ õppe- ja abijõud 1918–1944, lk 34
 +
*ETBL 3 kd, 2005, lk 367
 +
 
 +
{{DEFAULTSORT:Leppik, Egon}}
 +
[[Kategooria:Isikud]]

Viimane redaktsioon: 7. mai 2015, kell 01:07

Egon Aleksander Leppik (24. detsember 1883 Viljandi – 1960) oli Eesti tehnikateadlane.

Haridus

  • 1902 lõpetas Pärnus gümnaasiumi
  • 1906–1908 õppis Dresdeni Tehnikaülikoolis
  • 1913 lõpetas Riia Polütehnilise Instituudi ehitusinsenerina, õppimise kõrvalt töötas Eestis ja Lätis maamõõtjana
  • 1925 kaitses Dresdeni Tehnikaülikoolis väitekirja „Barrenbildung an den Flüssmündungen der Binnenmeere“ ja talle omistati dr. ing. teaduslik kraad.

Karjäär

  • 1914–1921 töötas insenerina Siberis, Irtõši, Jenissei ja Obi jõel uurimis- ja süvendustöödel ning sadamate rajamisel
  • 1917–1918 Krasnojarski maamõõdukoolis õpetaja
  • 1920–1921 Omskis tehniliste kursuste lektor
  • 1921 saabus optandina Eestisse, töötas inseneri, inspektori ja nõunikuna Veeteede Valitsuses ja Teedeministeeriumis, juhtis veeteede, sadamate ja maanteede projekteerimist ja ehitamist
  • 1921–1935 Tallinna Tehnikum
  • 1932–1933 insenerivägede ohvitseride täienduskursuste lektor
  • 1933-1934 Tallinna Tehnikumi Tehniliste kursuste lektor
  • 1936 Tartu Ülikooli eradotsent
  • 1936–1939 Tallinna Tehnikaülikooli eradotsent, luges veeteede, sadamate, vesiehitiste, veejõu ja maanteede kursusi
  • 1939 loobus Eesti kodakondsusest ja siirdus Saksamaale

Ühiskondlik töö

  • 1929–1932 Eesti Inseneride Ühingu aseesimees ja selle teaduskomisjoni liige
  • 1935–1937 „Tehnika Ajakirja“ tegevtoimetaja
  • 1937 "Tehnika Ajakirja" peatoimetaja

Uurimisvaldkonnad

Egon Leppik on avaldanud üle 30 teadustrükise.

  • sisevete areng
  • jõgede reguleerimine
  • rannikukaitse
  • betoonteede kulumisprobleemid

Tal oli suuri teeneid Eestis insenerihariduse kujundamisel ja selle taseme tõstmisel, sh. Eestis tehnikaalaste väitekirjade kaitsmise võimaluste vajaduse põhjendamisel. Osales paljudel rahvusvahelistel hüdroloogia, laevasõidu, veejõu kasutamise ja teedealastel rahvusvahelistel kongressidel korralduskomitee liikme, sekretäri ja referendina.

Kirjandus

Teoseid

  • Narva-Jõesuu sadamate olud: 1923./1924. a. uurimise andmeil. Tallinn, 1925
  • Tehniline haridus Eestis. // Tee ja Tehnika 1928, nr 3
  • Kassari jõe keskjooksu korralduskava. // Tee ja Tehnika 1928, nr 8 -12
  • Untersuchungsmethoden der Sinkstoffe und des Geschiebes und deren Vereinheitlichung. // Hydrologische Konferenz der Baltischen Staaten, 3 Warszawa, 1930
  • Verteidigung der Küsten gegen das Meer. // XV Int. Schiffahrtskongress. Venedig, 1931
  • Veejõud. // Eesti tootmisreservide rakendamisvõimalusi. Tallinn, 1937

Biograafia

  • EE V kd. 1935, lk 327
  • EAT, 407
  • EE 14 kd, lk 239
  • TT ja TTÜ õppe- ja abijõud 1918–1944, lk 34
  • ETBL 3 kd, 2005, lk 367