Erinevus lehekülje "Friedrich Lütke" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (Lehekülg "Lütke, Friedrich" teisaldatud pealkirja "Friedrich Lütke" alla)
P (5 redaktsiooni)
 
(ei näidata ühe teise kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''Friedrich Benjamin Lütke''' krahv (28.09. 1797 Peterburi – 20.08.1882 Peterburi), baltisaksa päritoluga vene  meresõitja, geograaf ja hüdrograaf.  Kasvas onu, Riiginõukogu liikma F. Engeli perekonnas. Iseõppija, sooritas 1813 ohvitserieksami ja astus mitšmanina mereväkke. Võttis 1817 – 19 osa V. Golovnini juhitud ümbermaailmareisist luubil KAMTŠATKA. 1818 ülendati leitnandiks. 1821 viidi omal soovil üle Arhangelskisse ja määrati juhtima kartograafilisi töid. 1821 – 24 juhtis ta nelja uurimisreisi Põhja-Jäämerele kaardistamaks Koola poolsaart, Murmani rannikut, Kalastaja rannikut ja Novaja Zemlja läänerannikut. Nende ekspeditsioonidega avastati Novaja Zemlja läänerannikul põhjasuunaline püsihoovus, täpsustati ja kaardistati Matotškin Šari väin ning koguti rohkelt andmeid Barentsi mere idaosa ja Kara väravate jääolude kohta. 1826 – 29 juhtis F. Lütke neljandat Vene ümbermaailmareisi prikil SENJAVIN. Reisil uuriti Vaikse ookeani saari ja Kamtšatka idarannikut. 1929 valiti F. Lütke  Peterburi TA liikmeks ja ülendati I järgu kapteniks. 1834 – 36 ilmunud Beringi mere uurimistulemuste eest anti talle 1836 Peterburi TA P. Demidovi auhind. 1832 nimetati ta tiibadjudandiks ja määrati kuni 1848 tsaar Nikolai I poja, suurvürst Konstantini kasvatajaks. 1835 ülendati kontradmiraliks ja 1842 nimetati kindraladjudandiks ja vlendati 1843 aseadmiraliks. 1845 ostis Virumaal suvekoduks Avanduse mõisa. 1846 määrati Mereväe Peakomiteesse, oli 1850 – 53 Tallinna sõjasadama ülem ja sõjakuberner ning 1853 – 56 Kroonlinna sadama peakomandör. 1855 ülendati admiraliks ja nimetati Riiginõukogu liikmeks. 1845 kuulus Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmete hulka ning oli selle asepresident 1845 – 50 ja 1856 – 73, ning Peterburi TA president 1864 – 82, auliige 1855. Oli mitme välismaa teadusseltsi, sh. Londoni Kuningliku Seltsi auliige, TÜ auliige 1852.  Pävis Aleksander Nevski ja Püha Andrease ordeni. 1848 kanti F. Lütke Eestimaa kubermangu aadlimatriklisse. Tema nime kannab 15 Kaug-Ida ja Põhja-Jäämere geograafilist objekti.  
+
'''Friedrich Benjamin Lütke''' (28. september 1797 Peterburi – 20. august 1882 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja, geograaf ja hüdrograaf.
  
T: Чeтыpexкpaтнoe пyтeшecтвиe в Ceвepный Лeдoвитый oкeaн, coвepшeннoe пo пoвeлeнию Импepaтopa Aлeкcaндpa I, нa вoeннoм бригe „Нoвaя Зeмля“ в 1821, 1822, 1823 и 1824 гoдax флoтa кaпитaн-лeйтeнaнтoм Фeдopoм Литкe, 1 - . Cпб, 1828; Viermalige Reise durch das nordliche Eismeer auf der Brigg Nowaja Semlja in den Jahren 1821 bis 1824 ausgeführt vom Kapitain-Lieutenant Friedrich Litke. Berlin, 1835; Пyтeшecтвиe вoкpyг cвeтa нa вoeннoм шлюпe „Ceнявин“ в 1826, 1827, 1828 и 1829 гoдax флoтa кaпитaнoм Фeдopoм Литкe, 1 -3. Cпб, 1834 – 1836;  Voyage autour du monde, exécuté par ordre de S. M. L'empereur Nicolas I, sur la corvett „Le Séniavine“, dans les annèes 1826, 1827, 1828 et 1829 sous le commendment de Frèdèric Lutke, traduit du russe sous les yeux de l'auteur par le conseiller d'Etat J. Boyé, partie nautique, aves un atlas. SPtb, 1836.
+
==Karjäär==
 +
Krahv Friedrich Lütke kasvas onu, Riiginõukogu liikme F. Engeli perekonnas.
 +
*1813 sooritas iseõppijana ohvitserieksami ja astus [[mitšman]]ina mereväkke
 +
*1818 ülendati leitnandiks
 +
*1821 viidi omal soovil üle Arhangelskisse ja määrati juhtima kartograafilisi töid
 +
*1829 valiti Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks ja ülendati I järgu kapteniks
 +
*1832 nimetati tiibadjudandiks ja määrati kuni 1848. aastani tsaar Nikolai I poja, suurvürst Konstantini kasvatajaks
 +
*1835 ülendati kontradmiraliks
 +
*1842 nimetati kindraladjudandiks
 +
*1843 ülendati aseadmiraliks
 +
*1845 ostis Virumaal suvekoduks Avanduse mõisa
 +
*1846 määrati Mereväe Peakomiteesse
 +
*1850–1853 oli Tallinna sõjasadama ülem ja sõjakuberner
 +
*1853–1856 oli Kroonlinna sadama peakomandör
 +
*1855 ülendati [[admiral]]iks ja nimetati Riiginõukogu liikmeks
  
B: EE 6, 51EE 14, 268; ETBL 2, 2005, 494 – 495.
+
===Teaduskarjäär===
 +
*1845 kuulus Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmete hulka ning oli selle asepresident
 +
*1845–1850 ja 1856–1873 oli Vene Geograafiaseltsi asepresident
 +
*1852 Tartu ülikooli auliige
 +
*1864–1882 oli Peterburi Teaduste Akadeemia president
 +
*1855 Peterburi Teaduste Akadeemia auliige
 +
*mitme välismaa teadusseltsi, sh. Londoni Kuningliku Seltsi auliige
 +
 
 +
==Uurimisreisid==
 +
*1817–1819 võttis Friedrich Lütke osa V. Golovnini juhitud [[ümbermaailmareis]]ist [[luup|luubil]] KAMTŠATKA
 +
*1821–1824 juhtis nelja uurimisreisi Põhja-Jäämerele, kaardistamaks Koola poolsaart, Murmani rannikut, Kalastaja rannikut ja Novaja Zemlja läänerannikut. Nende ekspeditsioonidega avastati Novaja Zemlja läänerannikul põhjasuunaline püsihoovus, täpsustati ja kaardistati Matotškin Šari väin ning koguti rohkelt andmeid Barentsi mere idaosa ja Kara väravate jääolude kohta
 +
*1826–1829 juhtis neljandat Vene [[ümbermaailmareis]]i [[prikk|prikil]] SENJAVIN. Reisil uuriti Vaikse ookeani saari ja Kamtšatka idarannikut.
 +
 
 +
==Tunnustus==
 +
*1836 Peterburi Teaduste Akadeemia A. P. Demidovi auhind 1834–1836 ilmunud Beringi mere uurimistulemuste eest
 +
*Aleksander Nevski orden
 +
*Püha Andrease ordeni
 +
*1848 kanti F. Lütke Eestimaa kubermangu aadlimatriklisse
 +
*tema nime kannab 15 Kaug-Ida ja Põhja-Jäämere geograafilist objekti.
 +
 
 +
==Kirjandus==
 +
===Teoseid===
 +
*Чeтыpexкpaтнoe пyтeшecтвиe в Ceвepный Лeдoвитый oкeaн, coвepшeннoe пo пoвeлeнию Импepaтopa Aлeкcaндpa I, нa вoeннoм бригe „Нoвaя Зeмля“ в 1821, 1822, 1823 и 1824 гoдax флoтa кaпитaн-лeйтeнaнтoм Фeдopoм Литкe, 1 - . Cпб, 1828
 +
*Viermalige Reise durch das nordliche Eismeer auf der Brigg Nowaja Semlja in den Jahren 1821 bis 1824 ausgeführt vom Kapitain-Lieutenant Friedrich Litke. Berlin, 1835
 +
*Пyтeшecтвиe вoкpyг cвeтa нa вoeннoм шлюпe „Ceнявин“ в 1826, 1827, 1828 и 1829 гoдax флoтa кaпитaнoм Фeдopoм Литкe, 1 -3. Cпб, 1834 – 1836
 +
*Voyage autour du monde, exécuté par ordre de S. M. L'empereur Nicolas I, sur la corvett „Le Séniavine“, dans les annèes 1826, 1827, 1828 et 1829 sous le commendment de Frèdèric Lutke, traduit du russe sous les yeux de l'auteur par le conseiller d'Etat J. Boyé, partie nautique, aves un atlas. SPtb, 1836
 +
 
 +
===Biograafia===
 +
*EE 6. kd, lk 51
 +
*EE 14. kd, lk 268
 +
*ETBL 2. kd. Tallinn, 2005, lk 494 – 495
  
 
{{DEFAULTSORT:Lütke, Friedrich}}
 
{{DEFAULTSORT:Lütke, Friedrich}}
[[Kategooria:Isikud]]
+
[[Kategooria:Maadeuurijad]]

Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:57

Friedrich Benjamin Lütke (28. september 1797 Peterburi – 20. august 1882 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja, geograaf ja hüdrograaf.

Karjäär

Krahv Friedrich Lütke kasvas onu, Riiginõukogu liikme F. Engeli perekonnas.

  • 1813 sooritas iseõppijana ohvitserieksami ja astus mitšmanina mereväkke
  • 1818 ülendati leitnandiks
  • 1821 viidi omal soovil üle Arhangelskisse ja määrati juhtima kartograafilisi töid
  • 1829 valiti Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks ja ülendati I järgu kapteniks
  • 1832 nimetati tiibadjudandiks ja määrati kuni 1848. aastani tsaar Nikolai I poja, suurvürst Konstantini kasvatajaks
  • 1835 ülendati kontradmiraliks
  • 1842 nimetati kindraladjudandiks
  • 1843 ülendati aseadmiraliks
  • 1845 ostis Virumaal suvekoduks Avanduse mõisa
  • 1846 määrati Mereväe Peakomiteesse
  • 1850–1853 oli Tallinna sõjasadama ülem ja sõjakuberner
  • 1853–1856 oli Kroonlinna sadama peakomandör
  • 1855 ülendati admiraliks ja nimetati Riiginõukogu liikmeks

Teaduskarjäär

  • 1845 kuulus Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmete hulka ning oli selle asepresident
  • 1845–1850 ja 1856–1873 oli Vene Geograafiaseltsi asepresident
  • 1852 Tartu ülikooli auliige
  • 1864–1882 oli Peterburi Teaduste Akadeemia president
  • 1855 Peterburi Teaduste Akadeemia auliige
  • mitme välismaa teadusseltsi, sh. Londoni Kuningliku Seltsi auliige

Uurimisreisid

  • 1817–1819 võttis Friedrich Lütke osa V. Golovnini juhitud ümbermaailmareisist luubil KAMTŠATKA
  • 1821–1824 juhtis nelja uurimisreisi Põhja-Jäämerele, kaardistamaks Koola poolsaart, Murmani rannikut, Kalastaja rannikut ja Novaja Zemlja läänerannikut. Nende ekspeditsioonidega avastati Novaja Zemlja läänerannikul põhjasuunaline püsihoovus, täpsustati ja kaardistati Matotškin Šari väin ning koguti rohkelt andmeid Barentsi mere idaosa ja Kara väravate jääolude kohta
  • 1826–1829 juhtis neljandat Vene ümbermaailmareisi prikil SENJAVIN. Reisil uuriti Vaikse ookeani saari ja Kamtšatka idarannikut.

Tunnustus

  • 1836 Peterburi Teaduste Akadeemia A. P. Demidovi auhind 1834–1836 ilmunud Beringi mere uurimistulemuste eest
  • Aleksander Nevski orden
  • Püha Andrease ordeni
  • 1848 kanti F. Lütke Eestimaa kubermangu aadlimatriklisse
  • tema nime kannab 15 Kaug-Ida ja Põhja-Jäämere geograafilist objekti.

Kirjandus

Teoseid

  • Чeтыpexкpaтнoe пyтeшecтвиe в Ceвepный Лeдoвитый oкeaн, coвepшeннoe пo пoвeлeнию Импepaтopa Aлeкcaндpa I, нa вoeннoм бригe „Нoвaя Зeмля“ в 1821, 1822, 1823 и 1824 гoдax флoтa кaпитaн-лeйтeнaнтoм Фeдopoм Литкe, 1 - . Cпб, 1828
  • Viermalige Reise durch das nordliche Eismeer auf der Brigg Nowaja Semlja in den Jahren 1821 bis 1824 ausgeführt vom Kapitain-Lieutenant Friedrich Litke. Berlin, 1835
  • Пyтeшecтвиe вoкpyг cвeтa нa вoeннoм шлюпe „Ceнявин“ в 1826, 1827, 1828 и 1829 гoдax флoтa кaпитaнoм Фeдopoм Литкe, 1 -3. Cпб, 1834 – 1836
  • Voyage autour du monde, exécuté par ordre de S. M. L'empereur Nicolas I, sur la corvett „Le Séniavine“, dans les annèes 1826, 1827, 1828 et 1829 sous le commendment de Frèdèric Lutke, traduit du russe sous les yeux de l'auteur par le conseiller d'Etat J. Boyé, partie nautique, aves un atlas. SPtb, 1836

Biograafia

  • EE 6. kd, lk 51
  • EE 14. kd, lk 268
  • ETBL 2. kd. Tallinn, 2005, lk 494 – 495