Erinevus lehekülje "Gürokompass" redaktsioonide vahel
(lingid) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Gürokompass''', ka vurrkompass, on güroskoopseade laeva kursi ja | + | '''Gürokompass''', ka vurrkompass, on güroskoopseade laeva kursi ja [[peiling]]ute määramiseks. Gürokompassi töö põhineb 3 vabadusastmega güroskoobi omaduste ja Maa ööpäevase pöörlemise kasutamisel. Esimese güroskoobi paigutas 1908. aastal [[liinilaev]]ale DEUTSCHLAND saksa insener H. Anschütz-Kaempfe (1872-1931). Välisjõud, mis muudab güroskoobi gürokompassiks, s.t sunnib seda pidevalt geograafilise [[meridiaan]]i tasandi poole pretsesseerima, on pendelefekti kaudu väljenduv raskusjõud. Nüüdisaegne gürokompass on elektromehaaniline süsteem, mille peamised osad on tundlik element, jälgiv süsteem, kursi ülekande seade, korrektor ja kursinäiturid. Tundliku elemendi konstruktsiooni järgi jagunevad gürokompassid ühe- ja kahegüroskoopilisteks, viimastes on 2 güromootorit paigutatud gürosfääri. |
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
Viimane redaktsioon: 1. detsember 2022, kell 01:15
Gürokompass, ka vurrkompass, on güroskoopseade laeva kursi ja peilingute määramiseks. Gürokompassi töö põhineb 3 vabadusastmega güroskoobi omaduste ja Maa ööpäevase pöörlemise kasutamisel. Esimese güroskoobi paigutas 1908. aastal liinilaevale DEUTSCHLAND saksa insener H. Anschütz-Kaempfe (1872-1931). Välisjõud, mis muudab güroskoobi gürokompassiks, s.t sunnib seda pidevalt geograafilise meridiaani tasandi poole pretsesseerima, on pendelefekti kaudu väljenduv raskusjõud. Nüüdisaegne gürokompass on elektromehaaniline süsteem, mille peamised osad on tundlik element, jälgiv süsteem, kursi ülekande seade, korrektor ja kursinäiturid. Tundliku elemendi konstruktsiooni järgi jagunevad gürokompassid ühe- ja kahegüroskoopilisteks, viimastes on 2 güromootorit paigutatud gürosfääri.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
