Erinevus lehekülje "Geoid" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P
1. rida: 1. rida:
 
'''Geoid''' (kreeka gē 'maa' + eidos 'kuju, välimus') on Maa tegelikule kujule kõige täpsemini vastav geomeetriline keha, mille pind on kõikjal risti [[loodjoonega]] ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Geoidi pind on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalpinnaks.
 
'''Geoid''' (kreeka gē 'maa' + eidos 'kuju, välimus') on Maa tegelikule kujule kõige täpsemini vastav geomeetriline keha, mille pind on kõikjal risti [[loodjoonega]] ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Geoidi pind on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalpinnaks.
  
Massi ebaühtlase jaotumise tõttu Maa sisemuses on geoidil keerukas kuju, mistõttu geodeetiliste arvutuste tegemisel asendatakse geoid [[ellipsoidiga]]. Geoidi pind on nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna [[absoluutsed kõrgused]]. Mõiste „geoid“ võttis kasutusele saksa matemaatik J. B. Listing (1808 – 1882). Eestis on geoidi uurimisega tegelenud R. Livländer, H. Keres, V. Maasik, H. Jürgenson ning A. Ellmann.
+
Massi ebaühtlase jaotumise tõttu Maa sisemuses on geoidil keerukas kuju, mistõttu geodeetiliste arvutuste tegemisel asendatakse geoid [[ellipsoidiga]]. Geoidi pind on nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna [[absoluutne kõrgus|absoluutsed kõrgused]]. Mõiste „geoid“ võttis kasutusele saksa matemaatik J. B. Listing (1808 – 1882). Eestis on geoidi uurimisega tegelenud R. Livländer, H. Keres, V. Maasik, H. Jürgenson ning A. Ellmann.

Redaktsioon: 10. detsember 2010, kell 01:48

Geoid (kreeka gē 'maa' + eidos 'kuju, välimus') on Maa tegelikule kujule kõige täpsemini vastav geomeetriline keha, mille pind on kõikjal risti loodjoonega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Geoidi pind on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalpinnaks.

Massi ebaühtlase jaotumise tõttu Maa sisemuses on geoidil keerukas kuju, mistõttu geodeetiliste arvutuste tegemisel asendatakse geoid ellipsoidiga. Geoidi pind on nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Mõiste „geoid“ võttis kasutusele saksa matemaatik J. B. Listing (1808 – 1882). Eestis on geoidi uurimisega tegelenud R. Livländer, H. Keres, V. Maasik, H. Jürgenson ning A. Ellmann.