Erinevus lehekülje "Geoid" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: '''Geoid''' (kr. gē 'maa' + eidos 'kuju, välimus'), Maa tegelikule kujule kõige täpsemini vastav geomeetriline keha, mille pind on kõikjal risti loodjoonega ning ühtib merede ja ...)
 
P (4 redaktsiooni)
 
(ei näidata ühe teise kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''Geoid''' (kr. gē 'maa' + eidos 'kuju, välimus'), Maa tegelikule kujule kõige täpsemini vastav geomeetriline keha, mille pind on kõikjal risti [[loodjoonega]] ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Geoidi pind on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalpinnaks. Massi ebaühtlase jaotumise tõttu Maa sisemuses on geoidil keerukas kuju, mistõttu geodeetiliste arvutuste tegemisel asendatakse geoid [[ellipsoidiga]]. Geoidi pind on nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna [[absoluutsed kõrgused]]. Mõiste „geoid“ võttis kasutusele saksa matemaatik J. B. Listing (1808 – 1882). Eestis on geoidi uurimisega tegelenud R. Livländer, H. Keres, V. Maasik, H. Jürgenson ning A. Ellmann.
+
'''Geoid''' (kreeka keeles '''' - 'maa' + ''eidos'' - 'kuju, välimus') on Maa tegelikule kujule kõige täpsemini vastav geomeetriline keha, mille pind on kõikjal risti [[loodjoon]]ega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Geoidi pind on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalpinnaks.
 +
 
 +
Massi ebaühtlase jaotumise tõttu Maa sisemuses on geoidil keerukas kuju, mistõttu geodeetiliste arvutuste tegemisel asendatakse geoid [[ellipsoid]]iga. Geoidi pind on nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna [[absoluutne kõrgus|absoluutsed kõrgused]]. Mõiste „geoid“ võttis kasutusele saksa matemaatik J. B. Listing (1808–1882). Eestis on geoidi uurimisega tegelenud R. Livländer, H. Keres, V. Maasik, H. Jürgenson ning A. Ellmann.
 +
 
 +
[[Kategooria:Mereastronoomia]]

Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 16:57

Geoid (kreeka keeles - 'maa' + eidos - 'kuju, välimus') on Maa tegelikule kujule kõige täpsemini vastav geomeetriline keha, mille pind on kõikjal risti loodjoonega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Geoidi pind on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalpinnaks.

Massi ebaühtlase jaotumise tõttu Maa sisemuses on geoidil keerukas kuju, mistõttu geodeetiliste arvutuste tegemisel asendatakse geoid ellipsoidiga. Geoidi pind on nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Mõiste „geoid“ võttis kasutusele saksa matemaatik J. B. Listing (1808–1882). Eestis on geoidi uurimisega tegelenud R. Livländer, H. Keres, V. Maasik, H. Jürgenson ning A. Ellmann.