Erinevus lehekülje "Jõeliiklus" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: '''jõeliiklus''' - liiklus siseveekogudel. Veekogud võivad olla looduslikud (jõgi, järv) või tehisveekogud (veehoidlad, kanalid). Jõeliiklus sõltub looduslikest tingimustest, nt jä...)
 
1. rida: 1. rida:
'''jõeliiklus''' - liiklus siseveekogudel. Veekogud võivad olla looduslikud (jõgi, järv) või tehisveekogud (veehoidlad, kanalid). Jõeliiklus sõltub looduslikest tingimustest, nt jääst ja veetaseme kõikumisest. Looduslike ja tehistakistuste (kärestikud, kosed, tammid) ületamiseks kasutatakse lüüse. Jõeliiklus õigustab majanduslikult suurtel jõgedel ja kanalitega ühendatud veekogudel, nt on LääneEuroopas kanalitega ühendatud Seine [sään], Rhône [roon], Saône [soon], Loire [luàar], Schelde [shelde], Maas, Rhein [rajn], Ems, Elbe, Oder, Doonau, mis võimaldab kaupu vedada läbi mandri Mustast merest ja Vahemerest Biskaia lahte, Põhjamerre ja Läänemerre; Venemaal on Volga, Neva [nivà] (/Neeva), Doni, järvede, veehoidlate ja kanalite abil ühendatud Läänemeri, Valge, Must ja Kaspia meri. Eestis on kaupu ja reisijaid veetud valdavalt Peipsi järvel ja Emajõel.
+
'''Jõeliiklus''' on liiklus siseveekogudel. Veekogud võivad olla looduslikud (jõgi, järv) või tehisveekogud (veehoidlad, [[kanal]]id). Jõeliiklus sõltub looduslikest tingimustest, näiteks [[jää]]st ja veetaseme kõikumisest. Looduslike ja tehistakistuste (kärestikud, kosed, tammid) ületamiseks kasutatakse [[lüüs]]e. Jõeliiklus õigustab majanduslikult suurtel jõgedel ja kanalitega ühendatud veekogudel, näiteks on Lääne-Euroopas kanalitega ühendatud Seine, Rhône, Saône, Loire, Schelde, Maas, Rhein, Ems, Elbe, Oder, Doonau, mis võimaldab kaupu vedada läbi mandri [[Must meri|Mustast merest]] ja [[Vahemeri|Vahemerest]] [[Biskaia laht]]e, [[Põhjameri|Põhjamerre]] ja [[Läänemeri|Läänemerre]]; Venemaal on Volga, Neeva), Doni, järvede, veehoidlate ja kanalite abil ühendatud Läänemeri, [[Valge meri|Valge]], Must ja Kaspia meri. Eestis on kaupu ja reisijaid veetud valdavalt Peipsi järvel ja Emajõel.
  
 
Autor: Enn Oja
 
Autor: Enn Oja

Redaktsioon: 30. aprill 2013, kell 22:44

Jõeliiklus on liiklus siseveekogudel. Veekogud võivad olla looduslikud (jõgi, järv) või tehisveekogud (veehoidlad, kanalid). Jõeliiklus sõltub looduslikest tingimustest, näiteks jääst ja veetaseme kõikumisest. Looduslike ja tehistakistuste (kärestikud, kosed, tammid) ületamiseks kasutatakse lüüse. Jõeliiklus õigustab majanduslikult suurtel jõgedel ja kanalitega ühendatud veekogudel, näiteks on Lääne-Euroopas kanalitega ühendatud Seine, Rhône, Saône, Loire, Schelde, Maas, Rhein, Ems, Elbe, Oder, Doonau, mis võimaldab kaupu vedada läbi mandri Mustast merest ja Vahemerest Biskaia lahte, Põhjamerre ja Läänemerre; Venemaal on Volga, Neeva), Doni, järvede, veehoidlate ja kanalite abil ühendatud Läänemeri, Valge, Must ja Kaspia meri. Eestis on kaupu ja reisijaid veetud valdavalt Peipsi järvel ja Emajõel.

Autor: Enn Oja