Jadaõng

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 26. märts 2010, kell 10:57 kasutajalt Enn Oja (arutelu)

jadaõng (õngejada/ridaõnged/õngeribi) - õngpüünis, kus pika selgnööri külge kinnitatakse 0,5-1m pikkuste nööride (lipsude) abil 1,5-2m vahedega palju õngekonkse. Üks õngerivi võib olla 10-12km pikk ning sisaldada tuhandeid konkse. Need söödastatakse eluskala, kalatükkide või limukatega. Esialgu paigutati jadaõnged veekogu põhja (sellest nimetus põhjaõnged). Nüüdisajal asetatakse jadaõngi erinevatesse veekihtidesse, esinevad põhja-, põhjalähedased, keskmere- ja püstjadaõnged, kaldjalt paigutades kasutatakse ujukeid ja raskusi. Jadaõnge eriliik on mailid. Eesti mererannikul tuli jadaõng kasutusele 19. sajandi keskel ja suurima leviku sai Pärnu lahel, Liivi lahe põhjaosas ja Muhu väina piirkonnas. Jadaõnge kasutatakse ka jääalusel püügil. Töönduslikult püütakse jadaõngega turska, tuuni ja angerjat.

Autor: Enn Oja

Allikas: Mereleksikon, 1996