Erinevus lehekülje "Jahikere" redaktsioonide vahel
(toim + kategooria) |
|||
| (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Jahikere''' on [[jaht|jahi]] [[taglas]]eta ujuvosa, mis tagab jahi [[ujuvus]]e ja [[püstivus]]e, mahutab jahipere ja on taglase alus. Jahikere jaotub veepealseks ja veealuseks osaks, mida eraldab veepinnaga ühtelangev [[veeliin]]. | '''Jahikere''' on [[jaht|jahi]] [[taglas]]eta ujuvosa, mis tagab jahi [[ujuvus]]e ja [[püstivus]]e, mahutab jahipere ja on taglase alus. Jahikere jaotub veepealseks ja veealuseks osaks, mida eraldab veepinnaga ühtelangev [[veeliin]]. | ||
| − | Pikisuunas jaotub jahikere esiosaks (käilaks/[[vöör]]iks), tagaosaks (päraks/[[ahter|ahtriks]]) ja keskosaks (kesklaevaks). Vööris ja ahtris üle veepinna ulatuvaid kereosi nimetatakse vööri- ja ahtrieenditeks. Jahi külgi nimetatakse [[parras]]teks (ka poordideks). Jahikeret katab pealt laevalagi ehk [[tekk]], milles on ava või süvend laevapere tarvis - kokpit. | + | Pikisuunas jaotub jahikere esiosaks (käilaks/[[vöör]]iks), tagaosaks (päraks/[[ahter|ahtriks]]) ja keskosaks (kesklaevaks). Vööris ja ahtris üle veepinna ulatuvaid kereosi nimetatakse vööri- ja ahtrieenditeks. Jahi külgi nimetatakse [[parras]]teks (ka poordideks). Jahikeret katab pealt laevalagi ehk [[tekk]], milles on ava või süvend laevapere tarvis - [[kokpit]]. |
| − | Kere ehituse järgi eristatakse kiiljahte ja svertpaate, segatüüp on kompromissjaht, millel on raskuskiil ja svert. Kesklaeva läbilõike järgi eristatakse ümar- ja teravkaarelisi jahikeresid. Jahikere tekialune siseruum mahutab | + | Kere ehituse järgi eristatakse kiiljahte ja svertpaate, segatüüp on kompromissjaht, millel on raskuskiil ja [[svert]]. Kesklaeva läbilõike järgi eristatakse ümar- ja teravkaarelisi jahikeresid. Jahikere tekialune siseruum mahutab [[kajut]]i(d), seda katab kajutitekk. Valgus pääseb kajutisse kajutitekil paikneva valgusluugi ([[keilut]]i) ja kajutiseintes olevate pullisilmade ([[illuminaator]]ite) kaudu. Ahtri- ja vöörieendi kitsastesse siseruumidesse ([[ahterpiik|ahter-]] ja [[vöörpiik]]i) mahutatakse varustus või mõni [[koi]]. Jahikeret katab [[jahinahk]]. |
| − | |||
| − | |||
{{mereleksikon}} | {{mereleksikon}} | ||
| − | [[Kategooria: | + | [[Kategooria:Purjejahtide ehitus]] |
Viimane redaktsioon: 24. juuli 2015, kell 07:03
Jahikere on jahi taglaseta ujuvosa, mis tagab jahi ujuvuse ja püstivuse, mahutab jahipere ja on taglase alus. Jahikere jaotub veepealseks ja veealuseks osaks, mida eraldab veepinnaga ühtelangev veeliin.
Pikisuunas jaotub jahikere esiosaks (käilaks/vööriks), tagaosaks (päraks/ahtriks) ja keskosaks (kesklaevaks). Vööris ja ahtris üle veepinna ulatuvaid kereosi nimetatakse vööri- ja ahtrieenditeks. Jahi külgi nimetatakse parrasteks (ka poordideks). Jahikeret katab pealt laevalagi ehk tekk, milles on ava või süvend laevapere tarvis - kokpit.
Kere ehituse järgi eristatakse kiiljahte ja svertpaate, segatüüp on kompromissjaht, millel on raskuskiil ja svert. Kesklaeva läbilõike järgi eristatakse ümar- ja teravkaarelisi jahikeresid. Jahikere tekialune siseruum mahutab kajuti(d), seda katab kajutitekk. Valgus pääseb kajutisse kajutitekil paikneva valgusluugi (keiluti) ja kajutiseintes olevate pullisilmade (illuminaatorite) kaudu. Ahtri- ja vöörieendi kitsastesse siseruumidesse (ahter- ja vöörpiiki) mahutatakse varustus või mõni koi. Jahikeret katab jahinahk.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
