Erinevus lehekülje "Jahikere" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: '''jahikere''' - jahi taglaseta ujuvosa. Tagab jahi ujuvuse ja püsivuse, mahutab jahipere ja on taglase alus. Jaotub veepealseks ja veealuseks osaks, mida eraldab veepinnaga ühtelangev v...)
 
1. rida: 1. rida:
'''jahikere''' - jahi taglaseta ujuvosa. Tagab jahi ujuvuse ja püsivuse, mahutab jahipere ja on taglase alus. Jaotub veepealseks ja veealuseks osaks, mida eraldab veepinnaga ühtelangev veeliin. Pikisuunas jaotub jahikere esiosaks (käilaks/vööriks), tagaosaks (päraks/ahtriks) ja keskosaks (kesklaevaks). Vööris ja ahtris üle veepinna ulatuvaid kereosi nimetatakse vööri- ja ahtrieenditeks. Jahi külgi nimetatakse parrasteks (/poordideks). Jahikeret katab pealt laevalagi ehk tekk, milles on ava või süvend laevapere tarvis - kokpit. Kere ehituse järgi eristatakse kiiljahte ja svertpaate, segatüüp on kompromissjaht, millel on raskuskiil ja svert. Kesklaeva läbilõike järgi eristatakse ümar- ja teravkaarelisi jahikeresid. Jahikere tekialune siseruum mahutab kajuti(d), seda katab kajutitekk. Valgus pääseb kajutisse kajutitekil paikneva valgusluugi (/keiluti) ja kajutiseintes olevate pullisilmade (illuminaatorite) kaudu. Ahtri- ja vöörieendi kitsastesse siseruumidesse (ahter- ja vöörpiiki) mahutatakse varustus või mõni koi. Jahikeret katab jahinahk.
+
'''Jahikere''' on [[jaht|jahi]] [[taglas]]eta ujuvosa, mis tagab jahi [[ujuvus]]e ja [[püstivus]]e, mahutab jahipere ja on taglase alus. Jahikere jaotub veepealseks ja veealuseks osaks, mida eraldab veepinnaga ühtelangev [[veeliin]].  
 +
 
 +
Pikisuunas jaotub jahikere esiosaks (käilaks/[[vöör]]iks), tagaosaks (päraks/[[ahter|ahtriks]]) ja keskosaks (kesklaevaks). Vööris ja ahtris üle veepinna ulatuvaid kereosi nimetatakse vööri- ja ahtrieenditeks. Jahi külgi nimetatakse [[parras]]teks (ka poordideks). Jahikeret katab pealt laevalagi ehk [[tekk]], milles on ava või süvend laevapere tarvis - kokpit.  
 +
 
 +
Kere ehituse järgi eristatakse kiiljahte ja svertpaate, segatüüp on kompromissjaht, millel on raskuskiil ja svert. Kesklaeva läbilõike järgi eristatakse ümar- ja teravkaarelisi jahikeresid. Jahikere tekialune siseruum mahutab kajuti(d), seda katab kajutitekk. Valgus pääseb kajutisse kajutitekil paikneva valgusluugi ([[keilut]]i) ja kajutiseintes olevate pullisilmade ([[illuminaator]]ite) kaudu. Ahtri- ja vöörieendi kitsastesse siseruumidesse ([[ahterpiik|ahter-]] ja [[vöörpiik]]i) mahutatakse varustus või mõni [[koi]]. Jahikeret katab [[jahinahk]].
  
 
Autor: Enn Oja
 
Autor: Enn Oja
  
Allikas: Mereleksikon, 1996
+
{{mereleksikon}}

Redaktsioon: 2. märts 2013, kell 13:34

Jahikere on jahi taglaseta ujuvosa, mis tagab jahi ujuvuse ja püstivuse, mahutab jahipere ja on taglase alus. Jahikere jaotub veepealseks ja veealuseks osaks, mida eraldab veepinnaga ühtelangev veeliin.

Pikisuunas jaotub jahikere esiosaks (käilaks/vööriks), tagaosaks (päraks/ahtriks) ja keskosaks (kesklaevaks). Vööris ja ahtris üle veepinna ulatuvaid kereosi nimetatakse vööri- ja ahtrieenditeks. Jahi külgi nimetatakse parrasteks (ka poordideks). Jahikeret katab pealt laevalagi ehk tekk, milles on ava või süvend laevapere tarvis - kokpit.

Kere ehituse järgi eristatakse kiiljahte ja svertpaate, segatüüp on kompromissjaht, millel on raskuskiil ja svert. Kesklaeva läbilõike järgi eristatakse ümar- ja teravkaarelisi jahikeresid. Jahikere tekialune siseruum mahutab kajuti(d), seda katab kajutitekk. Valgus pääseb kajutisse kajutitekil paikneva valgusluugi (keiluti) ja kajutiseintes olevate pullisilmade (illuminaatorite) kaudu. Ahtri- ja vöörieendi kitsastesse siseruumidesse (ahter- ja vöörpiiki) mahutatakse varustus või mõni koi. Jahikeret katab jahinahk.

Autor: Enn Oja

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.