Erinevus lehekülje "Jaht" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: '''jaht''' holl ''jacht'' - varem kiire ühemastiline purjelaev, nüüdisajal kitsamas tähenduses sportlik purjelaev. Otstarbe järgi eristatakse suhteliselt kergeid võistlusjahte, mida ...)
 
P
 
(ei näidata 4 kasutaja 8 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''jaht''' holl ''jacht'' - varem kiire ühemastiline purjelaev, nüüdisajal kitsamas tähenduses sportlik purjelaev. Otstarbe järgi eristatakse suhteliselt kergeid võistlusjahte, mida kasutatakse piiratud veealal kodusadama lähistel, ja avamerejahte. Taglase järgi eristatakse 1-, 2- ja enamamastilisi jahte; levinuimad taglasetüübid on 1-mastilistest katt ja luup, 2-mastilistest jaul, ketš ja kuunar. Olenevalt peamasti purje tüübist on jahtidel madal- või kõrgpurjestus. Tavalistel tuulekiirustel loovimisel kasutatakse põhipurjeid, eriolukordades lisapurjeid. Purjetamisvõistluste korraldamisel jaotatakse jahid klassituteks ja klassijahtideks. Klassitutele jahtidele korraldatakse võistlusi enamvähem võrdse suuruse või võistlusväärtusega rühmades, samuti etteandevõistlusena. Klassijahtide mõõtmed ja muud omadused on klassimäärustega täpselt määratud. laiemas tähenduses kuuluvad jahtide hulka ka teised suhteliselt väikesed avamereretkedeks kasutatavad laevad (jahtlaevad, mootorjahid).
+
'''Jaht''' (holl ''jacht'') oli varem kiire ühemastiline [[purjelaev]], nüüdisajal kitsamas tähenduses sportlik purjelaev.  
  
Autor: Enn Oja
+
Otstarbe järgi eristatakse suhteliselt kergeid võistlusjahte, mida kasutatakse piiratud veealal kodusadama lähistel, ja avamerejahte. Taglase järgi eristatakse ühe-, kahe- ja enamamastilisi jahte; levinuimad taglasetüübid on ühemastilistest [[katt]] ja [[luup]], kahemastilistest [[jaul]], [[ketš]] ja [[kuunar]].
  
Allikas: Mereleksikon, 1996
+
Olenevalt peamasti [[puri|purje]] tüübist on jahtidel madal- või kõrgpurjestus. Tavalistel tuulekiirustel loovimisel kasutatakse põhipurjeid, eriolukordades lisapurjeid. Purjetamisvõistluste korraldamisel jaotatakse jahid klassituteks ja klassijahtideks. Klassitutele jahtidele korraldatakse võistlusi enamvähem võrdse suuruse või võistlusväärtusega rühmades, samuti etteandevõistlusena. Klassijahtide mõõtmed ja muud omadused on klassimäärustega täpselt määratud.
  
[[Pilt:jaht1.jpg|thumb|left]]
+
[[Pilt:YAS Vanasadamas.jpg|thumb|right|141 m pikkune 1981. a ehitatud jahtlaev YAS [[Vanasadam]]as]]
[[Pilt:jaht2.jpg|thumb|left]]
+
Laiemas tähenduses kuuluvad jahtide hulka ka teised suhteliselt väikesed avamereretkedeks kasutatavad laevad - jahtlaevad või  mootorjahid -, mida ei kasutata reisijate tasuliseks veoks. Suurimad mootorjahid on isegi üle 150 m pikad.
 +
 
 +
{{Mereleksikon}}
 +
 
 +
[[Kategooria:Laevatüübid]]
 +
[[Kategooria:Purjelaevade tüübid]]

Viimane redaktsioon: 17. august 2019, kell 23:53

Jaht (holl jacht) oli varem kiire ühemastiline purjelaev, nüüdisajal kitsamas tähenduses sportlik purjelaev.

Otstarbe järgi eristatakse suhteliselt kergeid võistlusjahte, mida kasutatakse piiratud veealal kodusadama lähistel, ja avamerejahte. Taglase järgi eristatakse ühe-, kahe- ja enamamastilisi jahte; levinuimad taglasetüübid on ühemastilistest katt ja luup, kahemastilistest jaul, ketš ja kuunar.

Olenevalt peamasti purje tüübist on jahtidel madal- või kõrgpurjestus. Tavalistel tuulekiirustel loovimisel kasutatakse põhipurjeid, eriolukordades lisapurjeid. Purjetamisvõistluste korraldamisel jaotatakse jahid klassituteks ja klassijahtideks. Klassitutele jahtidele korraldatakse võistlusi enamvähem võrdse suuruse või võistlusväärtusega rühmades, samuti etteandevõistlusena. Klassijahtide mõõtmed ja muud omadused on klassimäärustega täpselt määratud.

141 m pikkune 1981. a ehitatud jahtlaev YAS Vanasadamas

Laiemas tähenduses kuuluvad jahtide hulka ka teised suhteliselt väikesed avamereretkedeks kasutatavad laevad - jahtlaevad või mootorjahid -, mida ei kasutata reisijate tasuliseks veoks. Suurimad mootorjahid on isegi üle 150 m pikad.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.