Erinevus lehekülje "Jaht" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | + | [[Pilt:jaht2.jpg|thumb|right|Jaht kui sportlik purjelaev]] | |
| + | [[Pilt:jaht1.jpg|thumb|right|Mootorjaht]] | ||
| − | + | '''Jaht''' (holl ''jacht'') oli varem kiire ühemastiline [[purjelaev]], nüüdisajal kitsamas tähenduses sportlik purjelaev. | |
| − | + | Otstarbe järgi eristatakse suhteliselt kergeid võistlusjahte, mida kasutatakse piiratud veealal kodusadama lähistel, ja avamerejahte. Taglase järgi eristatakse ühe-, kahe- ja enamamastilisi jahte; levinuimad taglasetüübid on ühemastilistest [[katt]] ja [[luup]], kahemastilistest [[jaul]], [[ketš]] ja [[kuunar]]. | |
| − | Laiemas tähenduses kuuluvad jahtide hulka ka teised suhteliselt väikesed avamereretkedeks kasutatavad laevad | + | Olenevalt peamasti [[puri|purje]] tüübist on jahtidel madal- või kõrgpurjestus. Tavalistel tuulekiirustel loovimisel kasutatakse põhipurjeid, eriolukordades lisapurjeid. Purjetamisvõistluste korraldamisel jaotatakse jahid klassituteks ja klassijahtideks. Klassitutele jahtidele korraldatakse võistlusi enamvähem võrdse suuruse või võistlusväärtusega rühmades, samuti etteandevõistlusena. Klassijahtide mõõtmed ja muud omadused on klassimäärustega täpselt määratud. |
| + | |||
| + | Laiemas tähenduses kuuluvad jahtide hulka ka teised suhteliselt väikesed avamereretkedeks kasutatavad laevad - jahtlaevad või mootorjahid -, mida ei kasutata reisijate tasuliseks veoks. Suurimad mootorjahid on isegi umbes 100 m pikad. | ||
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
| − | [[ | + | [[Kategooria:Laevatüübid]] |
| − | [[ | + | [[Kategooria:Purjelaevade tüübid]] |
Redaktsioon: 2. september 2014, kell 00:45
Jaht (holl jacht) oli varem kiire ühemastiline purjelaev, nüüdisajal kitsamas tähenduses sportlik purjelaev.
Otstarbe järgi eristatakse suhteliselt kergeid võistlusjahte, mida kasutatakse piiratud veealal kodusadama lähistel, ja avamerejahte. Taglase järgi eristatakse ühe-, kahe- ja enamamastilisi jahte; levinuimad taglasetüübid on ühemastilistest katt ja luup, kahemastilistest jaul, ketš ja kuunar.
Olenevalt peamasti purje tüübist on jahtidel madal- või kõrgpurjestus. Tavalistel tuulekiirustel loovimisel kasutatakse põhipurjeid, eriolukordades lisapurjeid. Purjetamisvõistluste korraldamisel jaotatakse jahid klassituteks ja klassijahtideks. Klassitutele jahtidele korraldatakse võistlusi enamvähem võrdse suuruse või võistlusväärtusega rühmades, samuti etteandevõistlusena. Klassijahtide mõõtmed ja muud omadused on klassimäärustega täpselt määratud.
Laiemas tähenduses kuuluvad jahtide hulka ka teised suhteliselt väikesed avamereretkedeks kasutatavad laevad - jahtlaevad või mootorjahid -, mida ei kasutata reisijate tasuliseks veoks. Suurimad mootorjahid on isegi umbes 100 m pikad.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
