Johann Mey

Johann Mey (Mei) (19.11.1867—05.05.1927) oli eesti merendustegelane, hüdrograaf ja sõjaväelane (kolonelleitnant).

Johann Mey

• Johann Mey sündis 19. novembril 1867. a Hiiumaal Suuremõisa vallas meremehe perekonnas.
• 1882. a lõpetas Tallinna IV Linnakooli ning järgmise aasta 1. märtsist algas alles 15-aastase noormehe meremehekarjäär kaubalaeval. Suviti merd sõites ja talvel Paldiski ning Liibavi (Liepaja) merekoolis õppides omandas J. Mei kaugsõidutüürimehe kutse.
• 1892. a sai kapteni koha Liibavi sõjasadama ehitustöödel. Noort laevajuhti huvitasid eelkõige süvendustööd ja sadamaehitus ning neis valdkondades asuski ta end täiendama. Tulevikku silmas pidades mõistis J. Mei suurepäraselt, et huvipakkuval elualal edaspidise tegevuse jätkamiseks on vajalik omandada ohvitseri auaste. Seetõttu valmistub ta muu tegevuse kõrval ka ohvitserieksami sooritamiseks. *1897. aastal sooritabki juba ligi 30-aastane Johann Mei Peterburis Mereväe Kadetikorpuse juures ohvitserieksamid ja 3. augustil antakse talle mereväelipniku auaste ning arvatakse reservi. Arvatavasti ei olnudki J. Mei eriti huvitatud sõjaväelase karjäärist kui niisugusest, kuid avardamaks võimalusi edaspidi edukalt töötada juba armsaks saanud erialal oli ohvitseri auaste igal juhul vajalik ja nagu näitab sündmuste edasine käik, oli tal õigus. Järgnevalt töötab ta peamiselt süvendustöödel ja sadamaehituse alal Liibavi sadamas. Liibavis sündisid ka Johann ja Maria (sündinud Oengo) Mei lapsed: Peeter (1893–1941) – hilisem Eesti vabariigi mereväeohvitser ja tütred Christine (1895–1969), Lydia (1896–1965), Helene (1898) ja Natalie (1900–1975). Neist Helene suri lapseeas, teistest tütardest said hiljem tuntud kunstnikud.
• 9. veebruaril 1904. a puhkenud Vene-Jaapani sõja tõttu kutsuti J. Mei tegevteenistusse ning määrati Liibavi sõjasadama töödejuhatajaks ja ühtlasi kogenud laevajuhina auriku TŠAIKA vahiohvitseriks. *Pärast sõja lõppu ülendatakse J. Mei 26. aprillist 1906. admiraliteedi alamleitnandiks ning määratakse sama aasta 1. maist Soela väina süvendatava kanali süvendus- ja mõõdistustööde juhatajaks. Nende tööde eduka lõpetamise eest ülendatakse J. Mei 1. maist 1908. admiraliteedi leitnandiks ja määratakse sama aasta septembris uuele ametikohale, töödejuhatajaks Tallinna sõjasadamasse. Tema ülesandeks jäi nii süvendus- kui mõõdistustööde kavandamine ja juhtimine. Järgnevail aastail töötab J. Mei suviti Soome rannikusaarestikus laevateede mõõdistamisel ja süvendustööde korraldamisel. Nende tööde tulemusel kantakse kaartidele Barösundi, Barösund–Ekenäsi ja mitmed Porkkala lähistel paiknevad strateegilised laevateed. Edukate süvendus- ja mõõdistustööde eest ülendatakse J. Mei 16. 04. 1912. a admiraliteedi alamkapteniks. Vahetult enne I maailmasõja algust, 1914. a aprillist juunini, saadeti alamkapten J. Mei end täiendama Inglismaale, Hollandisse ja Saksamaale moodsate sadamaehitustehnika ja –meetoditega tutvuma. Tagasi saabunud, jätkab ta tegevust Tallinna sadamas. Aasta lõpus ülendatakse J. Mei admiraliteedi kapteniks ja määratakse 1915. a 5. maist Väinamere (Muhu väina) strateegilise laevatee süvendus- ja mõõdistustööde juhatajaks. Tulemusliku tegevuse eest ülendatakse J. Mei 1916. a detsembris admiraliteedi alampolkovnikuks.
• Hea teenistuse eest autasustati J. Meid Püha Stanislavi III ja II järgu ning Püha Anna III järgu ordeniga ning kaelaskantava suure kuldmedaliga. 1917. a 19. oktoobril evakueeriti J. Mei Vene Ajutise Valitsuse korraldusel Tallinna sadama süvendus- ja ehituslaevastikuga Petrogradi. J. Mei Venemaal viibitud ligi kolmeaastasest perioodist pole seni midagi teada, oletatakse, et ka neil aastail leiti talle erialast tööd jõgede ja kanalite mõõdistamisel ja süvendustöödel.
• 1920. a 15. juulil saabus J. Mei optandina kodumaale tagasi. Lühikese puhkuse järel registreerus ta 27. augustil kui Venemaalt opteerunud endine ohvitser ja määrati 1. septembrist Merejõudude juhataja staabi vanemaks käsundusohvitseriks ja kuu aja pärast, 9. oktoobrist kui asjatundja Traalerite Divisjoni ülemaks. Sellele ametikohale jäi ta kuni divisjoni likvideerimiseni ning 15. märtsist 1921. a määrati Kindralstaabi Valitsuse Topo-Hüdrograafia Osakonna kartograafiks ja sama aasta juulis seoses ümberkorraldustega Kindralstaabi Valitsuse IV osakonna kartograafiks. Sama aasta 24. novembrist kehtestati Eesti Vabariigis uued sõjaväelised auastmed ja tema alampolkovniku auaste asendati kolonelleitnandi auastmega. 1922. a detsembris, pärast enamlaste mässukatset, andis koos teiste sõjaväelastega truudusvande. 1923. a 1. juulist määratakse ta samasse vanemkartograafiks. 1921. a korraldas ta merekaartide koostamist, sh juhtis ta kaartidele kantavate kohanimede täpsustamist ja kogumist rannarahva hulgas. Huvitav on siinjuures märkida, et J. Mei ei võtnud osa n-ö rutiinseist mõõdistustöödest Peipsi järvel 1921–22 a ega hiljem Soome lahel. Küll oli ta alates 1922. aastast tegev sadamate mõõdistamisel, täpsustas sadamate asukohti, pildistas sadamasissesõite ja laevasõiduks olulisi rannikuvaateid.
• Kolonelleitnant J. Mei oli viljakas kirjamees. Tema oli üks Topo-Hüdrograafia aastaraamatu koostaja ja toimetaja, olles ka ise rohkete artiklite ja käsiraamatute autor. Kindralstaabi IV (Topo-Hüdrograafia) Osakonna ülesandel alustas J. Mei 1925. aastal meresõidu käsiraamatu “Eesti Loots” koostamist. Tegelikke eeltöid ja materjali kogumist oli alustatud juba 1923. aastal. “Esti Loots” ongi see esmakordselt eestikeelsena ilmunud käsiraamat, mis jäädvustas Johann Mei nime igaveseks Eesti meresõidu ajalukku. Kahjuks ei näinud ta ise seda suurepärast teost trükituna. 1927. a 5. aprillil, mõned päevad pärast raamatu trükkiandmist suri 60-ndal eluaastal kolonelleitnant Johann Mei Tallinnas Sõjaväehaiglas arteroskleroosi ja südamelihaste kroonilise põletiku tagajärjel.

Publikatsioonid:

• Baltimere hüdrograafia. Laevandus nr. 4–5; 7–12, 1922
• Eesti merekaartide kokkuseadmise ja väljatöötamise kord
• Lühike ajaloolik ülevaade hüdrograafilisest meremõõtmisest Eesti vetes ja mis sel alal Eesti iseseisvuse ajal tehtud. Kindralstaabi IV osakonna Topo-hüdrograafia aastaraamat nr. 2, Tallinn, 1924.
• Inglise-Eesti meresõnastik. Tallinn, 1925
• Topograafia ja kartograafia ajalooline arenemine ning selle praegune järg Eestis. Eesti Kindralstaabi IV

Osakonna publikatsioonid nr. 4. Topo-Hüdrograafia Aastaraamat 1926

• Ülevaade hüdrograafilistest töödest Peipsi vetes 1923–1924 a Eesti Kindralstaabi IV Osakonna publikatsioonid nr. 4. Topo-Hüdrograafia Aastaraamat 1926, Tallinn, 1926
• Eesti Loots, Tallinn, 1927.

Artikli autor Jaan Lutt

Galerii

• 

  J. Mey välitöödel Saaremaal

• 

  J. Mey välitöödel

• 

  J. Mey välitöödel

• 

  J. Mey välitöödel Kuressaare sadamas

• 

  J. Mey hauatähis Rahumäe kalmistul