Erinevus lehekülje "Kõrvalekalle" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (10 redaktsiooni)
 
(ei näidata 2 kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''kõrvalekalle''' (/kalle) - 1. Kompassi tundliku osa (nõela) kõrvalekalle Maa magnetpooluse suunast (magnetkompassikalle) või Maa pooluse suunast (vurrkompassikalle). Magnetkompassikalle tekib Maa magnetvälja poolt mõjutatud esemete (nt laeva teraskere) ja laeva elektri- ja raadioseadmete magnetväljade mõjul. Magnetkallet vähendatakse deviatsioonitöödel tehismagnetite abil, mis tekitavad tasakaalustava magnetvälja. Magnetmõjust vaba vurrkompassi hälve tekib laeva kiiruse, kursi ja asukoha muutumisel (kiirushälve), laeva liikumise kiirenemisel (kiirendushälve) ja laeva lengerdamisel (veerandringhälve). Vurrkompassihälvet vähendatakse tasakaalustitega. 2. Laeva kõrvalekalle tavateest, antud reisil soodsaimast. Kõrvalekalle loetakse õigustatuks, kui see on seotud inimeste või laevade päästmise, ohtude vältimisega jmt. Vastasel korral kannab laevaomanik vastutust prahtija ees ning võidakse tühistada merekindlustusleping.  
+
'''Kõrvalekalle''' on [[laev]]a kõrvalekalle tavateest, selleks reisiks soodsaimast. Kõrvalekalle loetakse õigustatuks, kui see on seotud inimeste või laevade [[merepääste|päästmise]], ohtude vältimisega jmt. Vastasel korral kannab [[reeder|laevaomanik]] vastutust [[prahtija]] ees ning võidakse tühistada merekindlustusleping.  
  
 
Autor: Enn Oja
 
Autor: Enn Oja
  
Allikas: Mereleksikon, 1996
+
{{mereleksikon}}
  
[[Pilt:korvalekalle1.jpg|thumb|left|Roheline - tõeline põhi, punane - magnetpõhi]]
+
[[Kategooria:Mereõigus]]
[[Pilt:korvalekalle2.jpg|thumb|left]]
 
 
 
 
 
d1992 = -6,7°, Δd = +8' aastas; Δd2010 = (2010-1992) • 8' = 144' = 2°24' = +2,4°; d2010 = -6,7° + 2,4° = -4,3°
 
Kui TK = 55°, siis MK = TK - d = 55° - (-4,3°) = 59,3° ~59°
 

Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 17:38

Kõrvalekalle on laeva kõrvalekalle tavateest, selleks reisiks soodsaimast. Kõrvalekalle loetakse õigustatuks, kui see on seotud inimeste või laevade päästmise, ohtude vältimisega jmt. Vastasel korral kannab laevaomanik vastutust prahtija ees ning võidakse tühistada merekindlustusleping.

Autor: Enn Oja

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.