Kihnu Veeteed

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 28. jaanuar 2016, kell 18:54 kasutajalt Tauri (arutelu | kaastöö) (2002: viited korda)
AS Kihnu Veeteed
Kihnu Veeteede logo
Kihnu Veeteede logo
Tüüp: laevakompanii
Asutatud: 15. mai 2002
Asutajad: AS Kihnurand
Jaanus Jürivete
Göran Erik Holmberg
Juht: Andres Laasma
Peakorter: Papiniidu 5, 80010 Pärnu
Valdkonnad: laevaühenduste pidamine väikesaartega
Tegutsemispiirkonnad: Pärnumaa, Harjumaa, Tartumaa
Käive: 778 880 € (2014)
Kasum: 120 000 € (2013)
Töötajaid: ~ 40
Koduleht: www.veeteed.com

Kihnu Veeteed on Eesti laevakompanii, mis veab reisijaid ja sõidukeid Eesti väikesaarte ja mandri vahet. Kihnu Veeteed peab ühendust viie väikesaarega - Kihnu, Manilaiu, Aegna, Prangli ja Piirissaarega - ja teenindab kuut avalikku laevaliini.

Liinid

Tegevjuhid

  • juhatuse esimees Annely Akkermann (2002-2005)
  • juhatuse liige Toomas Kõmmus (2005-2007)
  • juhatuse liige Jaanus Jürivete (2007-2008, juhatuse liige 2013. aastani)
  • juhatuse liige Toivo Kuldmäe (2008-2013)
  • juhatuse liige Andres Laasma (2013-…)

Laevastik

Kihnu Veeteede laevastikku kuulub seitse laeva, millest neli kuuluvad ettevõttele (REET, AMALIE, LIISI ja VESTA) ning kolm riigile (KIHNU VIRVE, KOIDULA ja WRANGÖ). Neist ühelgi liinil ei sõida enam REET, AMALIE ja LIISI. Lisaks rentis ettevõte mõnel aastal talviste navigatsioonihooaegade tarbeks põhjamaadest Sviby-Rohuküla liinile parvlaevu (LOTTA II, JURMO II ja SPOVEN).

Nimi Endised nimed Tüüp Ehitusaasta Ehitaja Ehituskoht Teenistusaastad Liin Märkused
REET OSTER, HAUS parvlaev 1971 Vågland Yard Vågland, Norra 2003-… Seisab Kihnus
AMALIE OTTERSØY, RADØY parvlaev 1965 Molde Verft AS Molde, Norra 2004-… reservlaev
LIISI NESØY parvlaev 1972 Skaalurens Skipsbyggeri AS Rosendal, Norra 2004-… Seisab Pärnus
KOIDULA - parvlaev 2009 OÜ Reval Shipbuilding Tallinn/Tartu, Eesti 2009-… Laaksaare-Piirissaar
VESTA - reisilaev 1971 Astrahani laevaremonditehas Astrahan, Venemaa 2010-… Tallinn-Aegna
WRANGÖ - parvlaev 2013 OÜ Reval Shipbuilding Loksa, Eesti 2013-… Kelnase-Leppneeme
KIHNU VIRVE - parvlaev 2015 Baltic Workboats AS Nasva, Eesti 2015-… Kihnu-Munalaid
Kihnu-Pärnu
Munalaid-Manilaid
Endised laevad
JÕNN FÄRJA 211, DALARÖSTRÖM parvlaev 1955 Åsi-Verken Yard Ämäl, Rootsi 2008-2015 reservlaev Omanik SavLog Baltic OÜ
JUKU STB-7125 reisilaev 1953 VEB Schiffswerft Fürstenberg, Saksamaa 2010-2014 Tallinn-Aegna Laev kuulub Tallinna linnale
Talviseks navigatsioonihooajaks renditud laevad
LOTTA II SKAGUL parvlaev 1960 AB Hammarbyverken Stockholm, Rootsi 2004/2005, 2006 Sviby-Rohuküla 2012. aastast kannab nime NORDIC DUCK
JURMO II ROSALA, SÄÄMINKI parvlaev 1975 Rauma Repolan Savonlinna Yard Savonlinna, Soome 2013 Sviby-Rohuküla 2014. aastast kannab nime CAPELLA
SPOVEN FÄRJA 61/233, ORNÖSTRÖM, ELLÖSFÄRJAN parvlaev 1959 AB Bröderna Larsson Varv & Mek-Verkstad Kristinehamn, Rootsi 2014 Sviby-Rohuküla

Ajalugu

Eellugu

Üheksakümnendate alguseni pidas Kihnu saare ja Pärnu vahel ühendust parvlaev SÕPRUS. 1992. aastal ostis Eesti riik Kihnuga ühenduse pidamiseks Rootsist 1955. aastal ehitatud parvlaeva DALARÖSTRÖM, mis sai nimeks JÕNN. Laevaühendust Kihnu ja mandri vahel hakkas korraldama Pärnu Maavalitsus.[1][2]

3. jaanuari 1993. aasta Pärnu Maavalitsuse ja OÜ Kihnu Liini vahelise rendilepingu alusel anti JÕNN tasuta Kihnu Liini kasutusse kuni 31. detsembrini 2008. JÕNN hakkas sõitma Kihnust Munalaidu, kus oli valminud sealse sadama esimene ehitusjärk. Kihnu Liini omanik oli Johannes Leas, kes 1999. aastast oli Kihnu vallavolikogu esimees ja 2003. aastast Kihnu vallavanem.[1][3]

1996. aastal alustas suviti Kihnu-Munalaiu liinil sõitmist ka AS Kihnurand reisilaevaga VESTA.[4] AS-i Kihnurand omanike hulka kuuluvad Annely Akkermann, Valdo Palu ja kapten Arvo Saare.[5] Annely Akkermann oli 2005. aastast Kihnu vallavanem, 2009. aastast Pärnu abilinnapea ja aastatel 2011-2015 Riigikogu liige.[6]

2002

2002. aastal valmis Pärnu Maavalituse tellimusel Eesti Mereakadeemias „Kihnu, Manilaiu ja mandri vahelise ühenduse arengukava”, mille koostamise ajendiks oli parvlaeva JÕNN füüsiline ja moraalne vananemine ning sellest tulenevad probleemid kasvavate veomahtudega toime tulemisel ja reisijateveo halvad tingimused.[1][4]

15. mail kanti äriregistrisse OÜ Kihnu Veeteed. Kihnu Veeteed asutasid AS Kihnurand, kapten Jaanus Jürivete ja Göran Erik Holmberg. Kihnu Veeteede esimesed juhatuse liikmed olid Annely Akkermann (juhatuse esimees), Arvo Saare ja Jaanus Jürivete.[7]

2003

Parvlaev REET Rohuküla sadamas

2003. aasta seisuga olid Kihnu Veeteede omanikeks 60 protsendiga AS Kihnurand (Annely Akkermann, Valdo Palu ja Arvo Saare), 20 protsendiga Jaanus Jürivete ja 20 protsendiga Göran Erik Holmberg.[8]

Esimese laeva REET ostmine

5. märtsil sõlmis Annely Akkermann Norras 1971. aastal ehitatud parvlaeva HAUS ostmise lepingu, et osaleda Kihnu-Munalaid laevaliini teenindamise riigihankekonkursil. Laev sai Kihnu Jõnni pruudi järgi nimeks REET. Laev osteti kahe kolmandiku ulatuses laenude ja kolmandiku ulatuses investorite abil.[9] Laeva ja piletite broneerimissüsteemi kogumaksumus oli umbes viis miljonit krooni.[8] 19. märtsil sai REET Eesti liputunnistuse. 21. märtsil sõitsid Annely Akkermann ja seitsmeliikmeline laevapere eesotsas kapten Arvo Saarega Bergenisse, et REET Eestisse tuua.[10] 26. märtsil lahkuti Bergenist ja 31. märtsil jõuti Paldiskisse.[11][12] REET käis Vene-Balti sadamas dokis, enne aprilli keskpaika jõuti Pärnusse.[13][14]

Võitlus Kihnuga ühenduse pidamise pärast

12. märtsil kuulutas Pärnu Maavalitsus välja riigihanke „Avalik liinivedu reisiparvlaevaga” vedaja leidmiseks Kihnu-Munalaid liinil 2003. ja 2004. aasta navigatsioonihooajal.[15]

8. aprillil ilmus Pärnu Postimehes Aare-Maldus Uustalu kommentaar „Õnn ei tule Kihnu õuele”, kus autor väitis, et Kihnu Veeteed ei tule riigihankekonkursi võitjaks, kuna REET on Kihnu-Munalaid liini jaoks liiga suure süvisega, samuti ei tasu laev end majanduslikult ära. Nimelt on Kihnu-Munalaiu 7 meremiili (12,9 km) pikkuse laevatee vähim sügavus Kakra sääre madala juures 2,2-2,4 meetrit, REEDA süvis täislastis aga 3,09 meetrit. Kihnu Veeteed plaanis laevaga sõita sügavamas vees suurema ringiga, mis oleks teinud ühe reisi 9 meremiili (16,7 km) pikkuseks.[14][16]

Pakkuja Airlift Europe OÜ vaidlustas riigihanke pakkumise kutse dokumendid Riigihangete Ametis, mis peatas riigihanke. 17. aprillil rahuldas Riigihangete Amet Airlift Europe’i vaidlustuse osaliselt.[17]

Kuna navigatsioonihooaeg oli alanud ja riigihange vedaja leidmiseks oli peatatud, tuli Pärnu Maavalitsusel kiiresti tegutseda, et tagada ühendus Kihnu ja mandri vahel. Tekkinud olukorra lahendamiseks tegi maavalitsus ettepaneku Kihnu Veeteedele ühenduse pidamiseks paariskuupäevadel liinil Kihnu-Pärnu ja Kihnu Liinile ühenduse pidamiseks paaritutel kuupäevadel liinil Kihnu-Munalaid.[18]

5. mail korraldas Pärnu Maavalitsus väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlusega riigihanke “Parvlaeva transporditeenus uuringuteks Kihnu–Pärnu-Kihnu liinil”. Läbirääkimiste tulemusena sõlmis maavanem 6. mail lepingu Kihnu Veeteedega kuni 30. juunini. Kihnu Veeteed alustas parvlaevaga REET Kihnu ja Pärnu vahel ühenduse pidamist. Seega hakkas REET plaanitud Kihnu-Munalaid liini asemel sõitma laevale hoopis sobivamal liinil. Kihnu Veeteed teostas ka kommertsreise (riigi toetuseta) reisilaevaga VESTA Kihnu-Munalaid liinil.[19][20][21]

Samas ei olnud Kihnu Liin erinevatel põhjustel valmis sõlmima Pärnu Maavalitsusega ajutist lepingut, teostamaks reise parvlaevaga JÕNN Kihnu-Munalaid liinil.[18]

Koos ühenduse käivitamisega Kihnu–Pärnu liinil viidi Pärnu Maavalitsuse tellimusel ES Turu-uuringute AS poolt Kihnu vallas läbi uuring, et selgitada välja nõudlus ühistransporditeenuse järele Kihnu-Pärnu liinil ning parvlaevavedude korraldamise otstarbekus ja võimalused nimetatud liinil. Uuringust selgus, et Kihnu valla alalistest elanikest pooldas tervelt 58 protsenti laevaühendust Kihnust nii Munalaidu kui Pärnusse.[1]

19. mail esitas Airlift Europe Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles nõuti 12. märtsil välja kuulutatud riigihankesse tingimuse lisamist, mille kohaselt ei oleks tohtinud pakutav laev olla täislastis suurema süvisega kui 2,4 meetrit.[17]

5. juunil esitas Airlift Europe Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles nõuti Pärnu Maavalitsuse poolt 5. mail välja kuulutatud riigihanke ja 6. mail Kihnu Veeteedega sõlmitud lepingu tunnistamist õigusvastaseks.[20]

27. juunil korraldas Pärnu Maavalitsus väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlusega riigihanke „Parvlaeva transporditeenus Kihnu-Pärnu-Kihnu liinil”. Konkurentsi puudumisel tehnilistest põhjustest tulenevalt oli võimalik tellida parvlaeva transporditeenust ainult Kihnu Veeteedelt. 1. juulil sõlmis Pärnu maavanem Kihnu Veeteedega lepingu Kihnu-Pärnu laevaliini teenindamiseks 1. juulist kuni 31. augustini.[22]

11. juulil otsustas Pärnu Halduskohus jätta rahuldamata Airlift Europe’i kaebuse, milles taotleti maksimaalse süvise nõude lisamist 12. märtsil välja kuulutatud riigihankesse.[17]

22. juulil otsustas Pärnu Halduskohus jätta rahuldamata Airlift Europe’i kaebuse, milles nõuti 5. mail välja kuulutatud riigihanke ja 6. mail Kihnu Veeteedega sõlmitud lepingu tunnistamist õigusvastaseks.[20]

Pärnu maavanema 29. augusti korraldusega tunnistati kehtetuks 12. märtsil välja kuulutatud riigihanke pakkumismenetlus.[15]

1. septembril korraldas Pärnu Maavalitsus väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlusega riigihanke „Parvlaeva transporditeenus uuringuteks Kihnu-Pärnu-Kihnu liinil”. 5. septembril sõlmis Pärnu maavanem Kihnu Veeteedega lepingu Kihnu-Pärnu laevaliini teenindamiseks parvlaevaga REET paariskuupäevadel 2. septembrist kuni 31. detsembrini.[23]

1. septembril korraldas Pärnu Maavalitsus väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlusega riigihanke „Parvlaeva transporditeenus uuringuteks Kihnu-Munalaid-Kihnu liinil”. 9. septembril sõlmis Pärnu maavanem Kihnu Liiniga lepingu Kihnu-Munalaid laevaliini teenindamiseks parvlaevaga JÕNN paaritutel kuupäevadel 3. septembrist kuni 31. detsembrini. 17. novembril lõpetas parvlaev JÕNN Kihnu-Munalaid liinil sõitmise.[24]

Parvlaev AMALIE Kihnu sadamas

18. septembril esitas Kihnu Liin kaebuse Pärnu Halduskohtusse, milles nõuti Pärnu maavanema 29. augusti korralduse tühistamist ja 12. märtsil välja kuulutatud riigihanke lõpule viimist. 27. oktoobril otsustas Pärnu Halduskohus jätta Kihnu Liini kaebuse rahuldamata.[25]

Teise laeva AMALIE ostmine

19. detsembril sõlmis Annely Akkermann Norras 1965. aastal ehitatud parvlaeva RADØY ostmise lepingu. Laev sai Kihnu Jõnni pruudi järgi nimeks AMALIE.[26][27]

Navigatsioonihooaja pikendamine

23. detsembril korraldas Pärnu Maavalitsus väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlusega riigihanke „Parvlaeva transporditeenus Kihnu-Pärnu-Kihnu liinil”. 24. detsembril sõlmis Pärnu maavanem Kihnu Veeteedega lepingu Kihnu-Pärnu laevaliini teenindamiseks 1. jaanuarist 2004 kuni 4. jaanuarini 2004.[28]

2004

Muudatused omanikeringis

2004. aasta seisuga olid Kihnu Veeteede omanikeks 33 protsendiga AS Transcom (Rein Kilk), 16,5 protsendiga Priit Haller, 16,5 protsendiga OÜ Kentarius (Hanno Haamer) ja 24,9 protsendiga AS Kihnurand, ülejäänu ehk ligi üheksa protsenti kuulus töötajatele.[5]

Parvlaevad AMALIE ja JÕNN Kihnu sadamas

Lühikesed riigihanked Kihnuga ühenduse pidamiseks

2. aprillil korraldas Pärnu Maavalitsus väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlusega riigihanke „Avalik liinivedu reisiparvlaevaga Kihnu-Pärnu-Kihnu liinil”. Samal päeval sõlmis Pärnu maavanem Kihnu Veeteedega lepingu Kihnu-Pärnu laevaliini teenindamiseks parvlaevaga REET 5. aprillist 31. maini.[29]

15. aprillil kuulutas Pärnu Maavalitsus välja riigihanke „Avalik liinivedu Kihnu-Munalaid liinil 19.04.04-31.05.04” vedaja leidmiseks liinil Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid. 16. aprillil sõlmisid Pärnu Maavalitsus ja Kihnu Veeteed riigihankelepingu. 19. aprillil tegi Kihnu-Munalaiu laevaliinil oma esimese reisi parvlaev AMALIE.[30][31]

Riigihanked Kihnuga ühenduse pidamiseks (2004-2010)

1. märtsil kuulutas Pärnu Maavalitsus välja riigihankekonkursid „Avalik liinivedu reisiparvlaevaga Kihnu-Munalaid liinil” ja „Avalik liinivedu reisiparvlaevaga Kihnu-Pärnu-Kihnu liinil” Kihnu-Pärnu ning Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid parvlaevaliinide teenindaja leidmiseks 1. juunist 2004 kuni 31. detsembrini 2010.[32][33]

3. mail tunnistas Pärnu Maavalitsus mõlema 1. märtsil välja kuulutatud riigihanke võitjaks Kihnu Veeteed. Kihnu-Pärnu liinil oli Kihnu Veeteed ainus pakkuja, Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid liinidel sõitmiseks tegi pakkumise ka Kihnu Liin parvlaevaga JÕNN.[34]

7. mail vaidlustas Kihnu Liin Riigihangete Ametis riigihanke „Avalik liinivedu reisiparvlaevaga Kihnu-Munalaid liinil”. 19. mail otsustas Riigihangete Amet Kihnu Liini vaidlustust mitte rahuldada.[32]

31. mail sõlmisid Pärnu Maavalitsus ja Kihnu Veeteed lepingu Kihnu-Pärnu laevaliini teenindamiseks.[33]

7. juunil sõlmisid Pärnu Maavalitsus ja Kihnu Veeteed lepingu Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinide teenindamiseks.[32]

Osaühingust saab aktsiaselts

4. märtsi osanike otsuse alusel kujundati Kihnu Veeteed ümber aktsiaseltsiks. 9. septembri äriregistri kandega muudeti Kihnu Veeteede õiguslik vorming osaühingust aktsiaseltsiks, ärinimeks sai AS Kihnu Veeteed.[7]

Riigihange Vormsiga ühenduse pidamiseks (2004-2011)

18. märtsil kuulutas Lääne Maavalitsus välja riigihanke „Avalik liinivedu reisiparvlaevadega Rohuküla-Sviby parvlaevaga” vedaja leidmiseks Sviby-Rohuküla laevaliinile 1. oktoobrist 2004 kuni 31. detsembrini 2011.[35] Vedaja leidmiseks korraldati mitu riigihanget, millest viimase võitis Kihnu Veeteed.[36]

Parvlaev LIISI Pärnu lahel

9. septembril sõlmisid Annely Akkermann ja Lääne maavanem Jaanus Sahk lepingu ühenduse pidamiseks Vormsi saare ja mandri vahel. Seni oli Sviby-Rohuküla laevaliini teenindanud Saaremaa Laevakompanii.[37] Kihnu Veeteede tulekuga liinile hakkas liinilaev suvehooajal öösiti seisma Rohuküla sadama asemel Sviby sadamas.[38]

Kolmanda laeva LIISI ostmine

10. septembril sõlmis Kihnu Veeteede esindaja Norras 1972. aastal ehitatud parvlaeva NESØY ostmise lepingu.[37][39] Laev maksis umbes neli miljonit krooni.[36] Seni Kihnu-Pärnu liinil sõitnud parvlaev REET suunati Sviby-Rohuküla liinile. Oktoobri alguseks jõudis uus laev Pärnu sadamasse. Laev sai Kihnu Jõnni pruudi järgi nimeks LIISI ja asus teenindama Kihnu-Pärnu liini.[40]

Uus kaldaramp Pärnu sadamasse

Detsembris valmis Pärnu sadamas Kesklinna kail 1,4 miljonit krooni maksnud kaldaramp, mis muutis laevale tuleku ja laevalt mineku mugavamaks ja ohutumaks. Seni oli Kihnu liinilaev peatunud Pärnu Laevatehase kai ääres, kus kõrgusid kaubalaevadele laaditava ümarpuidu virnad.[41]

Parvlaeva LOTTA II rentimine talviseks navigatsioonihooajaks

6. detsembril sildus Rohuküla sadamas 1960. aastal ehitatud parvlaev LOTTA II, mille Kihnu Veeteed rentis Ahvenamaalt talveperioodiks Sviby-Rohuküla liini teenindamiseks jääoludes. Jää puudumisel täitis LOTTA II varulaeva rolli.[42] Erinevalt Kihnust on Vormsi liini teenindamise kohustus aastaringne.

2005

Juulis sai Kihnu Veeteede tegevjuhiks Toomas Kõmmus, kes on lõpetanud Tallinna Merekooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli, sõitnud kauba- ja parvlaevadel ning saanud merendus- ja juhtimiskogemuse Eesti Merelaevanduse direktorina, Tallink HT Laevateeninduse juhatajana ja Eesti Lootsi juhatuse esimehena.[43]

11. augusti äriregistri kandega lõpetasid Annely Akkermann, Arvo Saare ja Jaanus Jürivete töö juhatuse liikmetena. Uueks ja ainsaks juhatuse liikmeks sai Toomas Kõmmus.[7]

2006

Ka 2006. aasta talviseks navigatsiooniperioodiks rentis Kihnu Veeteed Vormsi saarega ühenduse pidamiseks parvlaeva LOTTA II. REET tegi oma viimase reisi 20. jaanuaril.[44] 27. märtsil purunes rasketes jääoludes sõites LOTTA II reduktori korpuse laager. Laev oli teel Rohuküla sadamasse ja jäi keset merd seisma. 2. aprillil pukseerisid Soomest saabunud pukser SUBSEA VI ja pukser MARS LOTTA II Rohuküla sadamasse. 3. aprillil alustas pukser SUBSEA VI sõitmist Vormsi saare vahet.[45][46][47] Aprilli keskel alustas parvlaev LOTTA II taas ühenduse pidamist Vormsiga, kasutades ainult ühte sõukruvi kahest. Teda abistas pukser SUBSEA VI.[48] Antud juhtum tõi Kihnu Veeteedele üle poole miljoni krooni kahju.[49]

Kevadel kuulutas Saare Maavalitsus välja riigihanke „Avaliku liiniveo teostamine Ringsu-Pärnu-Ringsu laevaliinil” ühenduse pidamiseks Ruhnu ja Pärnu vahel 1. juunist 2006 kuni 31. detsembrini 2012. Riigihanke võitis Saaremaa Laevakompanii, pakkumise tegi ka Kihnu Veeteed.[50]

2006. aastast on ettevõttes rakendatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (ISM koodeks) vastav meresõiduohutuse korraldamise süsteem (SMS).[51]

Oktoobri alguses katkes ühendus Kihnu ja Pärnu vahel parvlaeva LIISI sõukruvi rikke tõttu.[52]

2006. aastal vedasid Kihnu Veeteede laevad Kihnu ja mandri, Vormsi ja mandri vahel ning Ruhnu tellimusreisidega 90 915 reisijat ja 22 083 sõidukit ning ärikasum suurenes eelnenud aastaga võrreldes kahe viiendiku võrra, ulatudes 1,9 miljoni kroonini.[53]

2007

1. oktoobri äriregistri kandega lõpetas Toomas Kõmmus töö juhatuse liikmena, tema asemel sai juhatuse ainsaks liikmeks Jaanus Jürivete.[7]

Kihnu Veeteede puhaskasum 2007. aastal oli 2,6 miljonit krooni.[54]

2008

Uus tegevjuht

15. jaanuaril asus Kihnu Veeteede tegevjuhina tööle Toivo Kuldmäe, kes on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikooli) mehaanikateaduskonna. Talle on omistatud magistrikraad masinaehituse tehnoloogia alal. AS Kihnu Veeteed nõukogu pidas tähtsaks Toivo Kuldmäe kaheaastast töökogemust laevaprojekteerimisinsenerina Soomes Rauma-Yards OY laevatehases, samuti pikaajalist ja mitmekülgset töökogemust AS-is Viisnurk.[55]

Parvlaev JÕNN Kihnu sadamas

5. veebruari äriregistri kandega sai Kihnu Veeteede juhatuse teiseks liikmeks Toivo Kuldmäe.[7]

Neljanda laeva JÕNN ostmine

Jaanuari lõpus pani Pärnu Maavalitsus avalikul kirjalikul enampakkumisel müüki parvlaeva JÕNN.[56] 7. veebruaril lõppes enampakkumine parvlaeva JÕNN ostmiseks alghinnaga 350 000 krooni. Ainsa pakkumise tegi Kihnu Veeteed ja pakkumissumma oli 361 002 krooni 99 senti. Peale seda, kui Kihnu Veeteed 2004. aastal Kihnu-Munalaiu laevaliini teenindamise riigihanke võitis, jäi JÕNN Kihnu sadamasse seisma. JÕNN oli müügis koos rendilepinguga, mis lõppes 31. detsembril.[57] 27. veebruaril sõlmiti JÕNNI ostu-müügileping.[58]

Riigihanked Vormsi ja Kihnuga ühenduse pidamiseks

31. märtsil kuulutas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja riigihanke vedaja leidmiseks Munalaid-Kihnu ja Rohuküla-Sviby parvlaevaliinidele – Kihnu liinile kümneks aastaks (1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2020) ja Vormsi liinile üheksaks aastaks (1. jaanuar 2012 kuni 31. detsember 2020). Pakkuja pidi tegema pakkumise mõlemale laevaliinile korraga. Riik lootis, et mõni pakkuja toob tänu pikkadele laevaliinide teenindamise ajavahemikele ja hankelepingu täitmise alguseni jäänud mitmele aastale liinidele uued parvlaevad. Riigihanketingimused ei kohustanud pakkuma uut laeva, kuid uue laeva liiniletulemise korral oleks riik või uus vedaja vajadusel peale hankelepingute lõppu laevad ära ostnud. Oktoobri lõpuks sooviti riigihanke võitjaga leping sõlmida. 20. oktoobril tunnistati hange ebaõnnestunuks. Riigihankele tegid pakkumised Kihnu Veeteed ja Väinamere liinid.[59][60][61][62]

Riigihange Piirissaarega ühenduse pidamiseks (2009-2018)

4. septembril kuulutas Tartu Maavalitsus välja riigihanke “Sõitjateveo avalik teenindamine Laaksaare-Piirissaare laevaliinil” vedaja leidmiseks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2018.[63][64]

Piirisaare laevaliini soovisid teenindama hakata AS Tartu Sadam, Väinamere Liinid ja Kihnu Veeteed. 20. oktoobril pöördus riigihankel pakkumise teinud Väinamere Liinid Tartu halduskohtusse, kuna ettevõtte arvates olid kaks teist pakkujat Tartu Sadam ja Kihnu Veeteed Rein Kilgi kaudu seotud firmad. 26. novembril lõpetas Tartu Halduskohus kohtuasja menetlemise, kuna asja menetlemine ei kuulunud halduskohtu pädevusse. Tartu Halduskohus soovitas pöörduda vaidlustusega Riigihangete Ametisse. Riigihangete Amet Tartu Maavalitsuse tegevuses puudusi ei leidnud.[65][66]

Kokkuvõte aastast

Kihnu Veeteede puhaskasum oli 2008. aastal 5,4 miljonit krooni. 2008. aastal teenindas ettevõte kokku 108 069 reisijat ja 28 899 sõidukit. Ettevõttes töötas keskmiselt 23 inimest.[54]

2009

Parvlaev KOIDULA Piirissaare sadamas

Kihnu Veeteed alustab ühenduse pidamist Piirissaarega

Veebruari lõpus tunnistati Laaksaare-Piirissaare laevaliini riigihanke võitjaks Kihnu Veeteed.[67] 27. aprillil sõitis Tartust Peipsi järvele käigukatsetustele ja seejärel Laaksaare sadamasse riigi poolt tellitud uus parvlaev KOIDULA, mis maksis 24 miljonit krooni.[68] 25. mail sõlmisid Tartu maavanem ja Kihnu Veeteed lepingu Laaksaare-Piirisaare laevaliini teenindamiseks.[63] 2. juunil tegi parvlaev KOIDULA esimese reisi Laaksaare-Piirissaare liinil.[69]

Riigihange Ruhnuga ühenduse pidamiseks (2009)

17. juunil allkirjastasid Saare maavanem Toomas Kasemaa ja Kihnu Veeteede tegevjuht Toivo Kuldmäe lepingu Ruhnu ja Munalaiu vahelise laevaliini teenindamiseks perioodil 1. juuni kuni 30. oktoober. Kihnu Veeteed teenindas Ruhnu-Munalaiu laevaliini parvlaev AMALIEga. Seni oli sellel liinil sõitnud Saaremaa Laevakompanii reisilaev AEGNA. 19. märtsil lõpetas Saare Maavalitsus lepingu Saaremaa Laevakompaniiga seoses vedajapoolsete lepingutingimuste rikkumisega.[70]

Kihnu ja Vormsi jaoks parvlaeva eelprojekti tellimine

Riigi ülesanne on tagada kaasaegsed ühistransporditeenused, sealhulgas ühenduse pidamine saartega. 2008. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Kihnu ja Vormsi liinidele uute laevade leidmiseks korraldatud riigihanke ebaõnnestumine näitas lõplikult, et eraettevõtjad ei suuda olemasolevate toetuste abiga muretseda uusi laevu ja järelturul Eesti väikesaartega ühenduse pidamiseks sobivaid laevu ei ole. Riik otsustas ehitada ise uued laevad iga liini konkreetseid tingimusi arvesse võttes. Ühe osana sellest plaanist kuulutas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja riigihanke „Reisiparvlaeva eelprojekti tellimine” Vormsi ja Kihnu saarte jaoks sobiva jääklassiga parvlaeva eelprojekti hankimiseks. Riigihanke võitis Kihnu Veeteed. 1. oktoobril sõlmisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kihnu Veeteed lepingu eelprojekti hankimiseks. Kihnu Veeteed tegi eelprojekti koostamisel koostööd Soome projekteerimisfirmaga ILS OY. Eelprojekt valmis oktoobri lõpuks.[71][72][73]

KOIDULA laevaõnnetus

25. oktoobril purunes Piirissaare kanalis sõites KOIDULA reduktor ja kannatada sai üks sõukruvi, kuna Piirissaare kanal on madal ja täis puunotte, mis vigastavad laeva käitureid.[74]

2010

Reisilaev JUKU Patareisadamas

Kihnu Veeteede puhaskasum oli 2010. aastal 152 000 €.[7]

Riigihange Aegnaga ühenduse pidamiseks (2010)

19. jaanuaril kuulutas Tallinna Transpordiamet välja riigihanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil aastal 2010 koos laev Juku kasutusse ja hoiule andmisega” vedaja leidmiseks 15. maist kuni 15. oktoobrini.[75][76] 8. märtsil tunnistati Kihnu Veeteed ainsa pakkujana Tallinn-Aegna laevaliini konkursi võitjaks.[77] 26. märtsil sõlmisid Tallinna Transpordiamet ja Kihnu Veeteed Tallinn-Aegna laevaliini avaliku teenindamise lepingu.[75] Seni oli JUKU operaatoriks olnud Lindaliini AS.[78] 28. maist alates hakkas JUKU Patareisadama asemel Aegnale sõitma Kalasadamast.[79]

Riik tellib väikesaartega ühenduse pidamiseks uued laevad

15. aprillil võttis valitsus vastu korralduse, millega muudeti Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 2008. aasta korraldust „Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine”. Ühe muudatusena lisati kavva projekt „Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine”. Projekti eesmärgiks on ehitada viis uut laeva Abruka, Kihnu, Prangli, Ruhnu ja Vormsi saartega ühenduse pidamiseks. Laevad projekteeritakse ja ehitatakse konkreetse laevaliini tingimusi ja kohalikke olusid arvestades. Riigile kuuluvate laevade operaatorite leidmiseks korraldatakse avalikud konkursid. Projekti esialgne maksumus oli 21 729 960,50 eurot (340 miljonit krooni) ja seda plaaniti rahastada 100% ulatuses Euroopa Regionaalarengufondist. Projekti lõppmaksumus on 26 706 320,75 eurot (417 863 118,25 krooni), millest 91,13% tuleb Euroopa Regionaalarengufondist.[80][81][82]

Riigihange Prangliga ühenduse pidamiseks

2008. aastast alates oli Viimsi Vallavalitsus korraldanud mitmeid riigihankeid leidmaks Prangli saare ja mandri vahel ühenduse pidamiseks postipaat HELGE asemele uut laeva, kuid kõik hanked ebaõnnestusid erinevatel põhjustel. Esimesele korraldatud hankele, kus sooviti autoveovõimalusega laeva, pakkus Kihnu Veeteed parvlaeva JÕNN. Hange nurjus, kuna JÕNNI reisijateveo tingimused on kehvad, laeval on selle liini jaoks liigselt autokohti ja Kihnu Veeteede poolt küsitavad toetussummad ei olnud Viimsi vallale jõukohased.[83]

30. märtsil kuulutas Viimsi Vallavalitsus välja järjekordse riigihanke „Liiniveo operaatorteenuse pakkuja leidmine Kelnase-Leppneeme-Kelnase laevaliinil“ Prangliga ühenduse pidamiseks 16. juulist 2010 kuni 31. juulini 2013.[84][85] Riigihankel tegid pakkumised OÜ Randfeld reisilaevaga LILI ja Kihnu Veeteed reisilaevaga VESTA.[86]

Reisilaev VESTA Patareisadamas

1. juulil tunnistas Viimsi Vallavalitsus OÜ Randfeldi Kelnase-Leppneeme laevaliini teenindamise riigihanke võitjaks. Kihnu Veeteed esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile seepeale vaidlustuse. 28. juulil rahuldas riigihangete vaidlustuskomisjon Kihnu Veeteede vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse korralduse, millega tunnistati riigihanke võitjaks OÜ Randfeld.[87] Riigihangete vaidlustuskomisjoni hinnangul tegi Viimsi Vallavalitsus Randfeldile eelistusi, sest näiteks puudusid reisilaeval LILI hankes nõutud istekohad välistekil ja lastiruum.[86]

Augusti alguses jõudis Kihnu Veeteede, OÜ Kihnumadal ja OÜ Heidres koostöös lõpuni reisilaev VESTA renoveerimine Pärnu Laevatehases. Välja vahetati ka laeva peamasin ja lisati vööripõtkur.[88]

4. augustil esitas OÜ Randfeld Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks.[87]

13. augustil sõlmisid Viimsi Vallavalitsus ja Kihnu Veeteed Kelnase-Leppneeme laevaliini teenindamise lepingu 31. juulini 2013.[84] Kihnu Veeteed pakkus konkursil algselt ühe reisi maksumuseks 3190 krooni, pärast Randfeldi kõrvalejäämist lasi firma hinna alla 2800 kroonile.[86]

1. septembril alustas Kelnase-Leppneeme liinil sõitmist reisilaev VESTA.[86]

11. oktoobril tegi OÜ Randfeld avalduse kaebusest loobumiseks, kuna kohtul ei ole võimalik peale kehtiva hankelepingu sõlmimist hankija otsuseid tühistada.[87]

JÕNN Abruka liinil

23.-27. augustini sõitis parvlaev JÕNN AS Kuressaare Ehituse tellimusel Roomassaare-Abruka laevaliinil, vedades ehitusmaterjali Abruka sadama rekonstrueerimiseks. JÕNN täitis sama ülesannet ka 2009. aastal.[89]

Riigihanked Kihnuga ühenduse pidamiseks (2011-2012)

5. oktoobril kuulutas Pärnu Maavalitsus välja riigihanked “Veetransporditeenus Kihnu-Pärnu-Kihnu reisiparvlaevaliinil 01.01.2011-31.12.2012” ja “Veetransporditeenus Kihnu-Munalaid-Kihnu reisiparvlaevaliinil 01.01.2011-31.12.2012”.[90] Mõlemale riigihankele kvalifitseerusid Kihnu Veeteed ja Väinamere liinid.[91]

24. novembril tunnistas Pärnu maavanem oma korraldusega edukaks Kihnu Veeteede pakkumise riigihankel „Veetransporditeenus Kihnu-Munalaid-Kihnu reisiparvlaevaliinil 01.01.2011-31.12.2012”.[92]

3. detsembril sõlmisid Pärnu Maavalitsus ja Kihnu Veeteed Kihnu-Munalaid laevaliini avaliku teenindamise lepingu. Lepingu kohaselt võis lepingut pikendada ühe aasta kaupa kui riikliku tellimusena jääklassiga parvlaevade liinile toomine viibib, kuid mitte enam kui kaks aastat.[93]

30. detsembril tunnistas Pärnu maavanem oma korraldusega edukaks Kihnu Veeteede pakkumise riigihankel „Veetransporditeenus Kihnu-Pärnu-Kihnu reisiparvlaevaliinil 01.01.2011-31.12.2012”.[94] Samal päeval sõlmisid Pärnu Maavalitsus ja Kihnu Veeteed Kihnu-Pärnu laevaliini avaliku teenindamise lepingu. Lepingu kohaselt võis lepingut pikendada ühe aasta kaupa kui riikliku tellimusena jääklassiga parvlaevade liinile toomine viibib, kuid mitte enam kui kaks aastat.[95]

Riigihange Aegnaga ühenduse pidamiseks (2011)

29. detsembril kuulutas Tallinna Transpordiamet välja riigihanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil aastal 2011 koos laev JUKU kasutusse ja hoiule andmisega” vedaja leidmiseks 15. maist kuni 15. oktoobrini. [96][97]

2011

15. märtsil tunnistati Kihnu Veeteed ainsa pakkujana Tallinn-Aegna laevaliini konkursi võitjaks.[98] 18. märtsil sõlmisid Tallinna Transpordiamet ja Kihnu Veeteed Tallinn-Aegna laevaliini avaliku teenindamise lepingu.[96]

15. juulil sai Piirissaare kanalis sõites KOIDULA roolisüsteem kannatada. Laev asus uuesti liinile augusti keskpaigas.[99]

Kihnu Veeteede puhaskasum oli 2011. aastal 358 000 €. 2011. aastal teenindas ettevõte kokku 131 638 reisijat ja 29 491 sõidukit.[7]

Riigihange Vormsiga ühenduse pidamiseks (2012-2013)

Oktoobri alguses kuulutas Lääne Maavalitsus välja riigihanke „Parvlaeva veoteenus Sviby-Rohuküla-Sviby reisiparvlaevaliinil perioodil 01.01.2012 – 31.12.2013”.[100][101]

15. novembril tunnistas Lääne Maavalitsus riigihanke võitjaks parima pakkumuse teinud Kihnu Veeteed. Riigihankel tegi pakkumise ka Väinamere Liinid.[102]

2. detsembril sõlmisid Kihnu Veeteed ja Lääne Maavalitsus lepingu Sviby-Rohuküla laevaliini teenindamiseks.[100]

Riigihange Aegnaga ühenduse pidamiseks (2012)

1. detsembril kuulutas Tallinna Transpordiamet välja riigihanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil aastal 2012 koos laev JUKU kasutusse ja hoiule andmisega” vedaja leidmiseks 15. maist 2012 kuni 15. oktoobrini 2012.[103][104] 16. detsembril tunnistati Kihnu Veeteed ainsa pakkujana Tallinn-Aegna laevaliini konkursi võitjaks.[105] 27. detsembril sõlmis Tallinna Transpordiamet Kihnu Veeteedega lepingu Tallinn-Aegna laevaliini teenindamiseks 2012. aastal.[103]

2012

20. veebruaril purunes Rohuküla sadamast Sviby sadamasse teel olnud parvlaeva REET peamasina ja reduktori vaheline sidur. Laev jäi Rohuküla sadamast ühe meremiili kaugusele keset merd seisma. 24. ja 25. veebruaril sõitis Sviby-Rohuküla liinil pukser MONS. 26. veebruaril asus REET taas liinile.[106][107]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuulutas välja riigihanke „Sõitjateveo avaliku teenindamise leping Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinil” Ruhnuga ühenduse pidamiseks kiirlaevaga RUNÖ 30. aprillini 2017.[108] Riigihankel osalesid Kihnu Veeteed ja Väinamere Liinid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tunnistas riigihanke võitjaks Väinamere Liinid. Kihnu Veeteed esitas kaebuse riigihangete vaidluskomisjonile, mis jättis riigihanke võitjaks Väinamere Liinid. Kihnu Veeteed kaebas otsuse Tallinna Halduskohtusse. Halduskohus jättis riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse jõusse. Kihnu Veeteed vaidlustas halduskohtu otsuse Tallinna Ringkonnakohtus.[109]

12. novembrist asub Kihnu Veeteede kontor aadressil Papiniidu 5, Pärnu.[110]

12. detsembril kuulutas Tallinna Transpordiamet välja riigihanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil aastal 2013 koos laev JUKU kasutusse ja hoiule andmisega” vedaja leidmiseks 15. maist 2013 kuni 15. oktoobrini 2013.[111][112] 20. detsembril tunnistati Kihnu Veeteed ainsa pakkujana Tallinn-Aegna laevaliini konkursi võitjaks.[113]

27. detsembril pikendati 3. detsembril 2010 Pärnu Maavalitsuse ja Kihnu Veeteede vahel Kihnu-Munalaiu laevaliini teenindamiseks sõlmitud lepingut ja 30. detsembril 2010 Pärnu Maavalitsuse ja Kihnu Veeteede vahel Kihnu-Pärnu laevaliini teenindamiseks sõlmitud lepingut 31. detsembrini 2013.[114][115]

Kihnu Veeteede puhaskasum oli 2012. aastal 139 000 €. 2012. aastal teenindas ettevõte kokku 136 249 reisijat ja 32 647 sõidukit.[7]

2013

8. jaanuaril sõlmisid Tallinna Transpordiamet ja Kihnu Veeteed Tallinn-Aegna laevaliini avaliku teenindamise lepingu.[111]

Jaanuari lõpus jõudis Rohuküla sadamasse 1975. aastal Soomes ehitatud parvlaev JURMO II, mille Kihnu Veeteed rentis talviseks navigatsiooniperioodiks.[116][117]

1. veebruaril tekkis parvlaeval REET tehniline rike sõukruvi labadega, pukser MONS pukseeris laeva Peetri sadamasse, kuhu jõuti 7. veebruaril. 10. veebruaril tõsteti laev ellingule.[118] 28. veebruaril jõudis REET tagasi Rohuküla sadamasse.

Aktsionärid

Parvlaev WRANGÖ Leppneeme sadamas

2013. aasta mai seisuga olid Kihnu Veeteede peamisteks omanikeks 33 protsendiga Kalda Vara OÜ (Rein Kilk), 16,5 protsendiga Priit Haller, 16,5 protsendiga OÜ Kentarius (Hanno Haamer) ja 24,09 protsendiga AS Kihnurand.[7]

Riigihanked Prangliga ühenduse pidamiseks (2013, 2013-2018)

4. juunil kuulutas Viimsi Vallavalitsus välja riigihanke „Reisijate ajutine liinivedu Kelnase-Leppneeme-Kelnase laevaliinil” vedaja leidmiseks 1. augustist kuni 31. oktoobrini. 21. juunil tunnistati Kihnu Veeteed ainsa pakkujana riigihanke võitjaks. 5. juulil sõlmisid Viimsi Vallavalitsus ja Kihnu Veeteed Kelnase-Leppneeme laevaliini teenindamise lepingu. Kihnu Veeteed oli riigihankel ainus pakkuja.[119][120][121]

27. juunil kuulutas Viimsi Vallavalitsus välja riigihanke „Vedaja leidmine Kelnase-Leppneeme parvlaevaliinile” Prangliga ühenduse pidamiseks 1. novembrist 2013 kuni 31. oktoobrini 2018. 20. septembril tunnistati Kihnu Veeteed ainsa pakkujana riigihanke võitjaks. 4. oktoobril sõlmisid Viimsi Vallavalitsus ja Kihnu Veeteed lepingu riigile kuuluva parvlaeva WRANGÖ opereerimiseks.[122] [123][124] 1. novembril alustas Kelnase-Leppneeme liinil sõitmist uus riigi poolt tellitud parvlaev WRANGÖ.[125] Reisilaev VESTA viidi Tallinnasse Kalasadamasse.[126]

Muudatused juhtkonnas

21. augusti äriregistri kandega lõpetas Jaanus Jürivete töö juhatuse liikmena.[7] Jaanus Jürivete oli seni olnud Kihnu Veeteede laevastikukapten ja ühtlasi ka meresõiduohutuse korraldamise süsteemi (SMS) määratud isik. Nüüd loodi Kihnu Veeteedes superintendandi ametkoht, mille täitja sai ühtlasi meresõiduohutuse korraldamise süsteemi määratud isikuks.

11. septembri äriregistri kandega lõpetas Toivo Kuldmäe töö juhatuse liikmena, tema asemel sai juhatuse ainsaks liikmeks Andres Laasma.[7]

Vormsi lepingu pikendamine

4. novembril pikendati 2. detsembril 2011 Lääne Maavalitsuse ja Kihnu Veeteede vahel Sviby-Rohuküla laevaliini teenindamiseks sõlmitud lepingut 31. detsembrini 2015, kuid mitte kauemaks kui liinile tuleb riigi tellitud uus parvlaev, kui see sündmus toimub enne 31. detsembrit 2015.[127]

Kihnu lepingute pikendamine

29. novembril pikendati 3. detsembril 2010 Pärnu Maavalitsuse ja Kihnu Veeteede vahel Kihnu-Munalaiu laevaliini teenindamiseks sõlmitud lepingut ja 30. detsembril 2010 Pärnu Maavalitsuse ja Kihnu Veeteede vahel Kihnu-Pärnu laevaliini teenindamiseks sõlmitud lepingut 31. detsembrini 2014.[128][129]

2014

Parvlaev SPOVEN Rohuküla sadamas

7. jaanuaril kuulutas Tallinna Transpordiamet välja riigihanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil” vedaja leidmiseks kolmel navigatsioonihooajal (15. maist kuni 15. oktoobrini) aastatel 2014-2016.[130] 4. veebruaril tunnistati Kihnu Veeteed ainsa pakkujana Tallinn-Aegna laevaliini konkursi võitjaks.[131] 20. veebruaril sõlmisid Tallinna Transpordiamet ja Kihnu Veeteed Tallinn-Aegna laevaliini avaliku teenindamise lepingu.[132] Aegna liini teenindatakse reisilaevaga VESTA, mis sõitis enne Prangli liinil.[133]

3. veebruaril katkes laevaühendus raskete jääolude tõttu Vormsi liinil. 4. jaanuaril jõudis Rohuküla sadamasse talviseks navigatsiooniperioodiks Soomest renditud 1959. aastal ehitatud parvlaev SPOVEN.[134][135]

Muu informatsioon

  • Registrikood: 10867071
  • Juriidiline aadress: Kurase, Sääre küla, Kihnu vald, Pärnu maakond, 88005
  • Aktsiakapital: 60 000 € 6. septembrist 2011 (15. mai 2002 osakapital 40 000 krooni, 31. juuli 2003 osakapital 1 000 000 krooni) [1]

Välislingid

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Kivimägi, T. 2003. Taotlus-ettepanek liikluse ühendustee määramiseks Kihnu saarega. – Pärnu Maavalitsuse dokumendiregister, 28. oktoober 2003.
  2. Färja 211 ex. Dalaröström – Veebileht Wagenfähren in Europa. (27.01.2016)
  3. Kanoshina, S. Kihnul uued valitsejad. – Pärnu Postimees, 8. aprill 2003. (28.01.2016)
  4. 4,0 4,1 Kihnu, Manilaiu ja mandri vahelise ühenduse arengukava. Eesti Mereakadeemia, 2002. (28.01.2016)
  5. 5,0 5,1 Roosaar, T. Kihnu laevad tüürivad eri suunda. – Pärnu Postimees, 19. veebruar 2004. (28.01.2016)
  6. Annely Akkermanni elulugu. – Riigikogu kodulehekülg. (30.12.2013)
  7. 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 7,10 Aktsiaselts Kihnu Veeteed. – e-äriregister. (28.01.2016)
  8. 8,0 8,1 Ronk, A. 2003. Pärnu-Kihnu liinil hakkab sõitma reisiparvlaev Reet. – Eesti Päevaleht, 2. mai 2003.
  9. Paluoja, S. 2003. Kihnu–Munalaiu liinile tuleb uus reisiparvlaev. – Postimees, 6. märts 2003.
  10. Pärnu Postimees. 2003. Reet jõuab nädala pärast Eesti vetesse. – Pärnu Postimees, 21. märts 2003.
  11. Paluoja, S. 2003. Reet läbis ööpäevaga neljandiku koduteest. – Postimees, 27. märts 2003.
  12. Pärnu Postimees. 2003. Kihnu reisiparvlaev Reet jõudis Paldiskisse. – Pärnu Postimees, 31. märts 2003.
  13. Paluoja, S. 2003. Kihnlaste reisiparvlaev kinnitas Pärnus otsad. – Postimees, 14. aprill 2003.
  14. 14,0 14,1 Paluoja, S. 2003. Merelahingu kangelasena ruulib Reet. – Postimees, 8. aprill 2003.
  15. 15,0 15,1 E-riigihangete keskkond (arhiiv). 2003. Riigihange „Avalik liinivedu reisiparvlaevaga” (viitenumber 007591).
  16. Uustalu, A-M. 2003. Kommentaar: Õnne ei tule Kihnu õuele. – Postimees, 8. aprill 2003.
  17. 17,0 17,1 17,2 Pärnu Halduskohtu kohtuotsus 11. juulist 2003 nr 3-69/2003.
  18. 18,0 18,1 Kivimägi, T. 2003. Kihnu Vallavalitsuse pöördumine. – Pärnu Maavalitsuse dokumendiregister, 5. juuni 2003.
  19. E-riigihangete keskkond (arhiiv). 2003. Riigihange „Parvlaeva transporditeenus uuringuteks Kihnu–Pärnu-Kihnu liinil” (viitenumber 008334).
  20. 20,0 20,1 20,2 Pärnu Halduskohtu kohtuotsus 22. juulist 2003 nr 3-77/2003.
  21. Kivimägi, T. 2003. Kihnu Vallavalitsuse pöördumine. – Pärnu Maavalitsuse dokumendiregister, 5. juuni 2003.
  22. E-riigihangete keskkond (arhiiv). 2003. Riigihange „Parvlaeva transporditeenus Kihnu–Pärnu-Kihnu liinil” (viitenumber 009242).
  23. E-riigihangete keskkond (arhiiv). 2003. Riigihange „Parvlaeva transporditeenus uuringuteks Kihnu-Pärnu-Kihnu liinil” (viitenumber 009950).
  24. E-riigihangete keskkond (arhiiv). 2003. Riigihange „Parvlaeva transporditeenus uuringuteks Kihnu-Munalaid-Kihnu liinil” (viitenumber 009949).
  25. Pärnu Halduskohtu kohtuotsus 27. oktoobrist 2003 nr 3-134/2003.
  26. Paluoja, S. 2003. Amalie rühib Kihnu väina. – Postimees, 19. detsember 2003.
  27. Wagenfähren in Europa. Amalie (Estonia). 12. jaanuar 2014
  28. E-riigihangete keskkond (arhiiv). 2003. Riigihange „Parvlaeva transporditeenus Kihnu–Pärnu-Kihnu liinil” (viitenumber 011505).
  29. E-riigihangete keskkond (arhiiv). 2004. Riigihange „Avalik liinivedu reisiparvlaevaga Kihnu-Pärnu-Kihnu liinil” (viitenumber 012401).
  30. E-riigihangete keskkond (arhiiv). 2004. Riigihange „Avalik liinivedu Kihnu-Munalaid liinil 19.04.04-31.05.04” (viitenumber 012771).
  31. Pärnu Postimees. 2004. Kihnu-Munalaiu veetee avas Amalie. – Pärnu Postimees, 20. aprill 2004.
  32. 32,0 32,1 32,2 E-riigihangete keskkond (arhiiv). 2004. Riigihange „Avalik liinivedu reisiparvlaevaga Kihnu-Munalaid liinil” (viitenumber 011970).
  33. 33,0 33,1 E-riigihangete keskkond (arhiiv). 2004. Riigihange „Avalik liinivedu reisiparvlaevaga Kihnu-Pärnu-Kihnu liinil” (viitenumber 011972).
  34. Eesti Päevaleht. 2003. Kihnu ja mandri vahel hakkavad liiklema OÜ Kihnu Veeteed laevad. – Eesti Päevaleht, 3. mai 2003.
  35. E-riigihangete keskkond (arhiiv). 2004. Riigihange „Avalik liinivedu reisiparvlaevadega Rohuküla-Sviby parvlaevaga” (viitenumber 012204).
  36. 36,0 36,1 Ilves, L. 2004. Vormsi vahet hakkab sõitma kihnlaste parvlaev. – Lääne Elu, 11. september 2004.
  37. 37,0 37,1 Paluoja, S. 2004. Kihnu Veeteed hakkab Vormsiga laevaühendust pidama. – Pärnu Postimees, 11. september 2004.
  38. Koger, H. 2004. Vormsilased kahtlevad Kihnu Veeteede laevas. – Pärnu Postimees, 28. september 2004.
  39. Wagenfähren in Europa. Liisi (Est) ex. Nesøy. 12. jaanuar 2014
  40. Paluoja, S. 2004. Kihnlaste Liisi valmistub teekonnaks kodusadamasse. – Pärnu Postimees, 1. oktoober 2004.
  41. Pärnu Postimees. 2004. Kihnu laevale saab kesklinnast. – Pärnu Postimees, 11. detsember 2004.
  42. Maasikmets, K. 2004. Lotta II hakkab reisijaid läbi jää Vormsi vedama. – Lääne Elu, 9. detsember 2004.
  43. Paluoja, S. 2005. Intervjuu: Hiidlane teenib kihnlasi. – Pärnu Postimees, 12. juuli 2005.
  44. Ilves, L. 2006. Reeda asemel rühib nüüd Lotta. – Lääne Elu, 24. jaanuar 2006.
  45. Ilves, L. 2006. Laagririke jätis Lotta keset merd. – Lääne Elu, 30. märts 2006.
  46. Günter, A. 2006. Lotta pääses jäävangistusest Rohuküla sadamasse. – Postimees, 3. aprill 2006.
  47. Ilves, L. 2006. Soome puksiir päästis Vorsmsi jäävangist. – Lääne Elu, 4. aprill 2006.
  48. Ilves, L. 2006. Lotta sõidab jälle, aga vaid poole võimsusega. – Lääne Elu, 18. aprill 2006.
  49. Liiv, E. 2006. Vormsi laevaliin sai kõvasti kahju. – Lääne Elu, 8. juuni 2006.
  50. Pärnu Postimees. 2006. Pärnust hakkab Ruhnu sõitma laev. – Pärnu Postimees, 17. mai 2006.
  51. Kihnu Veeteed. Ettevõttest. 8. veebruar 2014.
  52. Kihnu Veeteed. Reisiparvlaeva Liisi väljumised tühistatud. 4. oktoober 2006.
  53. Kihnu Veeteed. Kihnu Veeteed seilas tunnustuseni. 20. september 2007.
  54. 54,0 54,1 Pärnu Postimees. 2009. Kihnu Veeteede kasum kasvas mullu ligi kaks korda. – Pärnu Postimees, 2. juuli 2009.
  55. Kihnu Veeteed. Teisipäeval 15. jaanuaril asus AS Kihnu Veeteed juhatuse esimehena tööle Toivo Kuldmäe. 15. jaanuar 2008.
  56. Rudi, H. 2008. Pärnu maavalitsus müüb Kihnu liinil sõitnud Jõnni. – Postimees, 28. jaanuar 2008.
  57. Kihnu Veeteed. Jõnni tahtis vaid Kihnu Veeteed. 7. veebruar 2014.
  58. Äripäev. 2008. Praami “Jõnn” võõrandamine. – Äripäev, 27. veebruar 2008.
  59. Äripäev. 2008. Riik otsib uusi vedajaid Munalaid-Kihnu ja Rohuküla-Sviby parvlaevaliinidele. – Äripäev, 31. märts 2008.
  60. Riikoja, H. 2008. Riik tahab Vormsi ja Kihnu liinidele uusi laevu. – www.e24.ee, 3. aprill 2008.
  61. Soopan, I. 2008. Vormsi liini ihkavad firmad pakuvad vastandlikke parvlaevu. – Lääne Elu, 23. september 2008.
  62. Tallinna Halduskohtu kohtumäärus 17. detsembrist 2008 nr 3-08-2320/29.
  63. 63,0 63,1 E-riigihangete keskkond. 2009. Riigihange „Sõitjateveo avalik teenindamine Laaksaare-Piirissaare laevaliinil” (viitenumber 113169).
  64. Tartu Maavalitsus. Avaliku konkursi kutsedokument vedaja leidmiseks Laaksaare-Piirissaare laevaliinil ja riigivara kasutusse andmiseks. 4. september 2009.
  65. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärus 16. aprillist 2009 nr 3-08-2087.
  66. Kohler, V. 2009. Piirissaare laevnik saab riigilt suuremat tuge. – Tartu Postimees, 21. jaanuar 2009.
  67. Tartu Postimees. 2009. Selgus Piirissaare laevnik. – Tartu Postimees, 25. veebruar 2009.
  68. Kohler, V. 2009. Koidula hiivas hommikul ankru. – Tartu Postimees, 28. aprill 2009.
  69. Henno, E. 2009. Mandri ja Piirissaare vahel alustab reise pram Koidula. – Tartu Postimees, 2. juuni 2009.
  70. Pärnu Postimees. 2009. Ruhnu-Munalaiu -liini hakkab teenindama Kihnu Veeteed. – Pärnu Postimees, 18. juuni 2009.
  71. E-riigihangete keskkond. 2009. Riigihange „Reisiparvlaeva eelprojekti tellimine” (viitenumber 114787).
  72. Pärnu Postimees. 2009. Kihnu Veeteed projekteerib väikesaarte jaoks parvlaeva. – Pärnu Postimees, 8. oktoober 2009.
  73. Parts, J. 2009. Kihnu ja Vormsi parvlaeva eelprojekti edastamine. – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregister, 2. november 2009
  74. Kohler, V. 2011. Uue Koidula asemel sõidab jälle päevinäinud peksi. – Tartu Postimees, 16. november 2011.
  75. 75,0 75,1 E-riigihangete keskkond. 2010. Riigihange „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil aastal 2010 koos laev Juku kasutusse ja hoiule andmisega” (viitenumber 117971).
  76. Tallinn. Avalik konkurss vedaja leidmiseks laevaliini Tallinn-Aegna-Tallinn teenindamiseks. 19. jaanuar 2010.
  77. Tallinn. 2010. Avaliku konkursi „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil aastal 2010 koos laev JUKU kasutusse ja hoiule andmisega” pakkumuse hindamine ja edukaks tunnistamine. – Tallinna linna dokumendiregister, 8. märts 2010.
  78. Tallinn. Aegna liinilaeva JUKU operaatoriks valiti AS Kihnu Veeteed. 10. märts 2010.
  79. Kihnu Veeteed. Reisilaeva Juku väljumiskoht on muutunud. 1. juuni 2010.
  80. Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 2008. a korralduse nr 126 „Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine” muutmine. VV korraldus 15. aprillist 2010 nr 144. – RTL 2010, 20, 369.
  81. Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine. VV korraldus 6. märtsist 2008 nr 126. - RT III, 08.05.2013, 13.
  82. www.delfi.ee. 2010. Riik ehitab väikesaarte jaoks viis laeva. – www.delfi.ee, 18. mai 2010.
  83. Mikovitš, B. 2009. Prangli vana postipaati välja vahetada ei õnnestunud. – Maaleht, 2. oktoober 2009.
  84. 84,0 84,1 E-riigihangete keskkond. 2010. Riigihange „Liiniveo operaatorteenuse pakkuja leidmine Kelnase-Leppneeme-Kelnase laevaliinil” (viitenumber 120173).
  85. Viimsi Vallavalitsus. 2010. Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 180. – Viimsi Vallavalitsuse dokumendiregister, 30. märts 2010.
  86. 86,0 86,1 86,2 86,3 Tooming, U. 2010. Viimsi vald müüb vana postipaati Helge. – Postimees, 8. november 2010.
  87. 87,0 87,1 87,2 Tallinna Halduskohtu kohtumäärus 21. oktoobrist 2010 nr 3-10-2007/31.
  88. Kihnu Veeteed. Reisilaev Vesta. 6. august 2010.
  89. Kihnu Veeteed. Reisiparvlaev Jõnn Abrukal. 13. august 2010.
  90. Pärnu Maavalitsus. 2010. Pärnu Maavalitsuse korraldus. – Pärnu Maavalitsuse dokumendiregister, 5. oktoober 2010.
  91. Metsoja, A. 2010. Pärnu Maavanema korraldus nr 130. – Pärnu Maavalitsuse dokumendiregister, 9. november 2010.
  92. Metsoja, A. 2010. Pärnu Maavanema korraldus nr 142. – Pärnu Maavalitsuse dokumendiregister, 24. november 2010.
  93. Pärnu Maavalitsus. 2010. Kihnu-Munalaid-Kihnu reisiparvlaevaliini avaliku teenindamise leping nr 2010/12-03. – Pärnu Maavalitsuse dokumendiregister, 5. oktoober 2010.
  94. Metsoja, A. 2010. Pärnu Maavanema korraldus nr 157. – Pärnu Maavalitsuse dokumendiregister, 30. detsember 2010.
  95. Pärnu Maavalitsus. 2010. Kihnu-Pärnu-Kihnu reisiparvlaevaliini avaliku teenindamise leping nr 2010/12-30. – Pärnu Maavalitsuse dokumendiregister, 30. detsember 2010.
  96. 96,0 96,1 E-riigihangete keskkond. 2011. Riigihange „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil aastal 2011 koos laev Juku kasutusse ja hoiule andmisega” (viitenumber 130313).
  97. Tallinn. Avalik konkurss vedaja leidmiseks laevaliini Tallinn-Aegna-Tallinn teenindamiseks. 29. detsember 2010.
  98. Tallinn. 2011. Avaliku konkursi „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil aastal 2011 koos laev JUKU kasutusse ja hoiule andmisega” pakkumuse hindamine ja edukaks tunnistamine. – Tallinna linna dokumendiregister, 15. märts 2011.
  99. Tartu Postimees. 2011. Koidula remont võtab nädala. – Tartu Postimees, 29. juuli 2011.
  100. 100,0 100,1 E-riigihangete keskkond. 2011. Riigihange „Parvlaeva veoteenus Sviby-Rohuküla-Sviby reisiparvlaevaliinil perioodil 01.01.2012 – 31.12.2013” (viitenumber 129743).
  101. Ilves, L. 2011. Maavalitsus otsib Vormsi liinile vedajat. – Lääne Elu, 4. oktoober 2011.
  102. Lääne Maavalitsus. 2011. Allkirjastati mandri ja Vormsi saare vahelise parvlaevaliini avaliku teenindamise leping. 6. detsember 2011.
  103. 103,0 103,1 E-riigihangete keskkond. 2012. Riigihange „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil aastal 2012 koos laev Juku kasutusse ja hoiule andmisega” (viitenumber 130314).
  104. Tallinn. Avalik konkurss vedaja leidmiseks laevaliini Tallinn-Aegna-Tallinn teenindamiseks. 1. detsember 2011.
  105. Tallinn. 2011. Avaliku konkursi „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil aastal 2012 koos laev JUKU kasutusse ja hoiule andmisega” pakkuja kvalifitseerimine, pakkumuse vastavaks tunnistamine, pakkumuse hindamine ja edukaks tunnistamine. – Tallinna linna dokumendiregister, 16. detsember 2011.
  106. Veeteede Amet. 2012. Laevaõnnetused 2012. 28. jaanuar 2014.
  107. Reiljan, K. 2012. Parvlaeva asemel peab Vormsiga ühendust puksiir. – Lääne Elu, 23. veebruar 2012.
  108. E-riigihangete keskkond. 2012. Riigihange „Sõitjateveo avaliku teenindamise leping Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinil” (viitenumber 133864).
  109. Meie Maa. 2012. Leping Väinamere Liinidega sõlmitud. – Meie Maa, 27. mai 2012.
  110. Kihnu Veeteed. AS Kihnu Veeteed kaldakontori asukoht muutub. 9. november 2012.
  111. 111,0 111,1 E-riigihangete keskkond. 2013. Riigihange „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil aastal 2013 koos laev Juku kasutusse ja hoiule andmisega” (viitenumber 139952).
  112. Tallinn. Avalik konkurss vedaja leidmiseks laevaliini Tallinn-Aegna-Tallinn teenindamiseks. 12. detsember 2012.
  113. Tallinn. 2012. „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil aastal 2013 koos merelaev JUKU kasutusse ja hoiule andmisega” pakkuja kvalifitseerimine, pakkumuse vastavaks tunnistamine ning pakkumuse hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine. – Tallinna linna dokumendiregister, 20. detsember 2012.
  114. Pärnu Maavalitsus. 2012. Kihnu-Pärnu-Kihnu reisiparvlaevaliini avaliku teenindamise lepingu nr 2010/12-30 pikendamine. – Pärnu Maavalitsuse dokumendiregister, 27. detsember 2012.
  115. Pärnu Maavalitsus. 2012. Kihnu-Munalaid-Kihnu reisiparvlaevaliini avaliku teenindamise lepingu nr 2010/12-03 pikendamine. – Pärnu Maavalitsuse dokumendiregister, 27. detsember 2012.
  116. Tobias, R. 2013. Homsest muutub Vormsi liini sõiduplaan. – Lääne Elu, 31. jaanuar 2013.
  117. Wagenfähren in Europa. Capella ex. Jurmo II. 18. veebruar 2014
  118. Veeteede Amet. 2013. Laevaõnnetused. – Veeteede Ameti Teataja, nr 1, lk 40.
  119. E-riigihangete keskkond. 2013. Riigihange „Reisijate ajutine liinivedu Kelnase-Leppneeme-Kelnase laevaliinil” (viitenumber 143875).
  120. Viimsi Vallavalitsus. 2013. Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 664. – Viimsi Vallavalitsuse dokumendiregister, 4. juuni 2013.
  121. Viimsi Vallavalitsus. 2013. Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 764. – Viimsi Vallavalitsuse dokumendiregister, 21. juuni 2013.
  122. E-riigihangete keskkond. 2013. Riigihange „Vedaja leidmine Kelnase-Leppneeme parvlaevaliinile” (viitenumber 145609).
  123. Viimsi Vallavalitsus. 2013. Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 1091. – Viimsi Vallavalitsuse dokumendiregister, 20. september 2013.
  124. Viimsi Vallavalitsus. 2013. Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr 802. – Viimsi Vallavalitsuse dokumendiregister, 27. juuni 2013.
  125. Kihnu Veeteed. Prangli liinil alustab sõitmist reisiparvlaev Wrangö. 30. oktoober 2013.
  126. Rooväli, K. 2013. Tuul rebis Vana-Kalasadamas Vesta lahti. – Postimees, 2. detsember 2013.
  127. Lääne Maavalitsus. 2013. Eesti mandri ja Vormsi saare vahelise reisiparvlaevaliini avaliku teenindamise lepingu nr 3-3/421 tähtaja pikendamine. – Lääne Maavalitsuse dokumendiregister, 4. november 2013.
  128. Pärnu Maavalitsus. 2013. Kihnu-Pärnu-Kihnu reisiparvlaevaliini avaliku teenindamise lepingu nr 2010/12-30 pikendamine. – Pärnu Maavalitsuse dokumendiregister, 29. november 2013.
  129. Pärnu Maavalitsus. 2013. Kihnu-Munalaid-Kihnu reisiparvlaevaliini avaliku teenindamise lepingu nr 2010/12-03 pikendamine. – Pärnu Maavalitsuse dokumendiregister, 29. november 2013.
  130. Tallinn. Avalik konkurss vedaja leidmiseks laevaliini Tallinn-Aegna-Tallinn teenindamiseks. 8. jaanuar 2014.
  131. Tallinn. 2014. Riigihanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil” pakkuja kvalifitseerimine ja pakkumuse vastavaks tunnistamine ning pakkumuse hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine. – Tallinna linna dokumendiregister, 4. veebruar 2014.
  132. E-riigihangete keskkond. 2014. Riigihange „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna Tallinn laevaliinil” (viitenumber 150306).
  133. Kihnu Veeteed. Tallinn-Aegna laevaliinil jätkab Vesta. 26. veebruar 2014.
  134. Läänlane. Homme jõuab Rohukülla jäälõhkuja, Vormsi parvlaevaliiklus taastub kolmapäevaks. 3. veebruar 2014.
  135. Wagenfähren in Europa. Spoven. 7. veebruar 2014.