Erinevus lehekülje "Kipper" redaktsioonide vahel
P (3 redaktsiooni) |
P |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
# laevnik, [[väikelaev]]a omanik ja juht; Eestis oli kuni 1940.a-ni kipper alla 100 brt mahutavusega [[purjelaev]]a [[kapten]]. Sai laevajuhtimisõiguse lühiajalise õppe järel pärast kutseeksami sooritamist. | # laevnik, [[väikelaev]]a omanik ja juht; Eestis oli kuni 1940.a-ni kipper alla 100 brt mahutavusega [[purjelaev]]a [[kapten]]. Sai laevajuhtimisõiguse lühiajalise õppe järel pärast kutseeksami sooritamist. | ||
# nootkonna vanem (ka '''jättel''', '''kippar'''), kes juhtis püüki ja saagijagamist. Endisaegses nootkonnas võis olla kaks kiprit. Algselt valiti kipriks kogenud kalur, 19. sajandi lõpust olid nad enamasti noodalaeva ja noodapära omanikud, kes said selle eest täiendava osa kalasaagist, Põhja-Eestis ettevõtjate teenistuses ka rahapalka. Kohati nimetati kipriks ka suurema võrgupüügipaatkonna vanemat, kes tegutses keulamehena, st lasi paadi eesotsast võrke sisse. Murretes: ''noodakuningas, noodavanem''. | # nootkonna vanem (ka '''jättel''', '''kippar'''), kes juhtis püüki ja saagijagamist. Endisaegses nootkonnas võis olla kaks kiprit. Algselt valiti kipriks kogenud kalur, 19. sajandi lõpust olid nad enamasti noodalaeva ja noodapära omanikud, kes said selle eest täiendava osa kalasaagist, Põhja-Eestis ettevõtjate teenistuses ka rahapalka. Kohati nimetati kipriks ka suurema võrgupüügipaatkonna vanemat, kes tegutses keulamehena, st lasi paadi eesotsast võrke sisse. Murretes: ''noodakuningas, noodavanem''. | ||
| − | |||
| − | |||
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
[[Kategooria:Ametid]] | [[Kategooria:Ametid]] | ||
Redaktsioon: 25. aprill 2015, kell 01:03
Kipper (hollandi keeles schipper) on:
- laevnik, väikelaeva omanik ja juht; Eestis oli kuni 1940.a-ni kipper alla 100 brt mahutavusega purjelaeva kapten. Sai laevajuhtimisõiguse lühiajalise õppe järel pärast kutseeksami sooritamist.
- nootkonna vanem (ka jättel, kippar), kes juhtis püüki ja saagijagamist. Endisaegses nootkonnas võis olla kaks kiprit. Algselt valiti kipriks kogenud kalur, 19. sajandi lõpust olid nad enamasti noodalaeva ja noodapära omanikud, kes said selle eest täiendava osa kalasaagist, Põhja-Eestis ettevõtjate teenistuses ka rahapalka. Kohati nimetati kipriks ka suurema võrgupüügipaatkonna vanemat, kes tegutses keulamehena, st lasi paadi eesotsast võrke sisse. Murretes: noodakuningas, noodavanem.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
