Erinevus lehekülje "Läänemeri" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Liigestatus)
(Illustratsioonid)
 
(ei näidata 4 kasutaja 20 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
 +
[[Pilt:BalticSea.A2004093.1120.250m.jpg|thumb|Läänemeri 2004. aasta aprillis]]
 +
{| align="right"
 +
  | __TOC__
 +
  |}
 +
[[Pilt:Relief_Map_of_Baltic_Sea.png|thumb|Läänemere kaart]]
 +
[[Pilt:Bathymetric map of the Baltic Sea-en.svg|thumb|Läänemere sügavuskaart]]
 
'''Läänemeri''' (inglise keeles ''Baltic Sea'') on [[Atlandi ookean]]i juurde kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv [[sisemeri]], mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga. Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad [[Taani väinad]] (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja [[Kieli kanal]]. Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel.
 
'''Läänemeri''' (inglise keeles ''Baltic Sea'') on [[Atlandi ookean]]i juurde kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv [[sisemeri]], mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga. Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad [[Taani väinad]] (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja [[Kieli kanal]]. Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel.
 
[[Pilt:Baltic_Sea_1.png|thumb]]
 
  
 
*Tüüp: Sisemeri
 
*Tüüp: Sisemeri
*Pindala: 415 266  km² (koos Taani väinade ja Kattegatiga)
+
*Pindala: 415 266  km<sup>2</sup> (koos Taani väinade ja Kattegatiga)
*Valgala: 1 641 650 km²      
+
*Valgala: 1 641 650 km<sup>2</sup>      
 
*Suurim pikkus: 1600 km
 
*Suurim pikkus: 1600 km
 
*Suurim laius. 193 km
 
*Suurim laius. 193 km
 
*Suurim sügavus: 459 m (Landsorti süvik)
 
*Suurim sügavus: 459 m (Landsorti süvik)
 
*Keskmine sügavus: 52 m
 
*Keskmine sügavus: 52 m
*Maht: 21 721 km²
+
*Maht: 21 721 km<sup>3</sup>
 
*[[Rannajoon]]e pikkus: ~ 8 000 km
 
*[[Rannajoon]]e pikkus: ~ 8 000 km
 
*Täiliku veevahetuse aeg: 25 aastat.  
 
*Täiliku veevahetuse aeg: 25 aastat.  
  
Eesti merealad Läänemeres: 36 261 km², sealhulgas:
+
Eesti merealad Läänemeres: 36 261 km<sup>2</sup>, sealhulgas:
* sisemeri: 13 39 km²
+
* sisemeri: 13 39 km<sup>2</sup>
* [[territoriaalmeri]]: 11 811 km²
+
* [[territoriaalmeri]]: 11 811 km<sup>2</sup>
* [[majandusvöönd]]: 11 311 km²
+
* [[majandusvöönd]]: 11 311 km<sup>2</sup>
 
Rannajoone pikkus (koos saartega): 3 780 km.
 
Rannajoone pikkus (koos saartega): 3 780 km.
  
 
==Läänemere nimi piirnevate riikide keeltes==
 
==Läänemere nimi piirnevate riikide keeltes==
 
*Eesti keeles: Läänemeri
 
*Eesti keeles: Läänemeri
*Läti keeles: Baltijas jūra
+
*Läti keeles: ''Baltijas jūra''
*Leedu keeles: Baltijos jūra
+
*Leedu keeles: ''Baltijos jūra''
*Poola keeles: Baltyckie Morze
+
*Poola keeles: ''Baltyckie Morze''
*Saksa keeles: Ostsee
+
*Saksa keeles: ''Ostsee''
*Taani keeles: Østersjøn
+
*Taani keeles: ''Østersjøn''
*Rootsi keeles: Östersjön
+
*Rootsi keeles: ''Östersjön''
*Soome keeles: Itämeri
+
*Soome keeles: ''Itämeri''
*Vene keeles: Балтийское море
+
*Vene keeles: ''Балтийское море''
*Inglise keeles: Baltic Sea
+
*Inglise keeles: ''Baltic Sea''
  
 
==Läänemere arenguetapid==
 
==Läänemere arenguetapid==
46. rida: 50. rida:
 
[[Pilt:Laanemeri2.jpg|thumb|right|Läänemere merealade nimetused]]
 
[[Pilt:Laanemeri2.jpg|thumb|right|Läänemere merealade nimetused]]
 
[[Pilt:Laanemeri3.jpg|thumb|right|Läänemere merealade jaotuste nimetused]]
 
[[Pilt:Laanemeri3.jpg|thumb|right|Läänemere merealade jaotuste nimetused]]
Läänemeri on tugevasti liigestatud rannajoonega sisemeri, mille suurimad [[laht|lahed]] on [[Botnia laht]] e. Põhjalaht (117 000 km²), [[Soome laht]] (296 000 km²) ja [[Liivi laht]] (18 100 km²). Läänemeres on arvukalt saari, eriti Rootsi ja Soome arhipelaagides ja Eesti läänerannikul. Rannajoone laadilt domineerib Rootsis ja Soomes skäärrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand ning Eestis murrutusrand (karbonaatkivimite ja moreeni alal).
+
Läänemeri on tugevasti liigestatud rannajoonega sisemeri, mille suurimad [[laht|lahed]] on [[Botnia laht]] ehk Põhjalaht (117 000 km<sup>2</sup>), [[Soome laht]] (296 000 km<sup>2</sup>) ja [[Liivi laht]] (18 100 km<sup>2</sup>). Läänemeres on arvukalt saari, eriti Rootsi ja Soome arhipelaagides ja Eesti läänerannikul. Rannajoone laadilt domineerib Rootsis ja Soomes skäärrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand ning Eestis murrutusrand (karbonaatkivimite ja moreeni alal).
  
Läänemere suuremad saared on Sjælland (7 016 km²), [[Gotland]] (3 001 km²), Fyn (2 976 km²), [[Saaremaa]] (2 673 km²), Öland (1 344 km²), Lolland (1 241 km²), [[Hiiumaa]] (968 km²) ja Rügen (926 km²).
+
Läänemere suuremad saared on Sjælland (7 016 km<sup>2</sup>), [[Gotland]] (3 001 km<sup>2</sup>), Fyn (2 976 km<sup>2</sup>), [[Saaremaa]] (2 673 km<sup>2</sup>), Öland (1 344 km<sup>2</sup>), Lolland (1 241 km<sup>2</sup>), [[Hiiumaa]] (968 km<sup>2</sup>) ja Rügen (926 km<sup>2</sup>).
  
Läänemere merealade piirid ja ingliskeelsed nimetused ([[Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon|Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni]] Läänemere Hüdrograafiakomisjoni ettepanekul) on ära toodud kõrvaloleval kaardil.
+
Läänemere merealade piirid ja ingliskeelsed nimetused ([[Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon|Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni]] Läänemere Hüdrograafiakomisjoni ettepanekul) on ära toodud kõrvaloleval kaardil.
  
 
==Läänemere alajaotuste kaart==
 
==Läänemere alajaotuste kaart==
* Botnia laht (Bay of Bothnia)
+
* Põhjalaht ehk Botnia laht - ''Pohjanlahti, Bottniska viken, Bay of Bothnia''
* Kvark (The Quark)
+
* Kvark - ''Merenkurkku, Kvarken, The Quark''
* Botnia meri (Bothnia Sea)
+
* Botnia meri - ''Selkämeri, Bottenhavet, Bothnia Sea''
* Ahvenamaa meri (Åland Sea)
+
* Ahvenameri - ''Ahvenanmeri, Ålands hav, Åland Sea''
* Arhipelaagi meri (Archipelago Sea)
+
* Saaristomeri - ''Saaristomeri, Skärgårdshavet, Archipelago Sea''
* Soome laht (Gulf of Finland)
+
* Soome laht - ''Suomenlahti, Finska viken, Gulf of Finland''
* Läänemere põhjaosa (Northern Baltic)
+
* Läänemere põhjaosa - ''Northern Baltic''
* Väinameri (Väinameri)
+
* Väinameri - ''-, Moonsundet, Väinameri''
* Liivi laht (Gulf of Riga)
+
* Liivi laht - ''Rīgas jūras līcis, Riianlahti, Rigabukten, Gulf of Riga''
* Läänemere keskosa (Baltic Central)
+
* Läänemere keskosa - ''Baltic Central''
* Läänemere kaguosa (South-Eastern Baltic)
+
* Läänemere kaguosa - ''South-Eastern Baltic''
* Gdanski laht (Gulf of Gdansk)
+
* Gdanski laht - ''Zatoka Gdańska, Danziger Bucht, Gulf of Gdansk''
* Läänemere lääneosa (Western Baltic)
+
* Läänemere lääneosa - ''Western Baltic''
* Sundi väin (The Sound)
+
* Sundi väin - ''Øresund, Öresund, The Sound''
* Väike-Belt (The Little Belt)
+
* Väike-Belt - ''Lille Bælt, The Little Belt''
* Suur-Belt (The Great Belt)
+
* Suur-Belt - ''Store Bælt, The Great Belt''
* Kattegat (Kattegat)
+
* Kattegat - ''Kattegatt, Kattegat''
 +
 
 +
==Hüdroloogiline režiim==
 +
Läänemeri on riimveeline veekogu mille veebilansi olulise osa moodustab jõgede sissevool (kokku 14 000 m<sup>3</sup>/sek) ja sademete hulga domineerimine võrreldes aurumisega (+2 000 m<sup>3</sup>/sek). Soolase merevee sissevool Põhjamerest (soolsusega 35‰) on samas suurusjärgus mageda vee juurdevooluga (jõed ja sademed), mille tulemusena kujuneb välja suhteliselt stabiilne riimveelisus (8-10‰), kusjuures soolsus väheneb eemaldumisel Taani väinadest. Taani väinades on pinnasekihi soolsus 8-10‰, Läänemere avaosas 6-7‰ ning see väheneb 1-2‰ Soome ja Botnia lahe sopis.
 +
 
 +
Soolsuse vertikaalsuunaline erinevus on märkimisväärne, kusjuures soolsuse hüppekiht (halokliin) paikneb 30 meetri (mere lõunaosas) kuni 70 meetri (Soome lahes) sügavuses ning soolsus allpool hüppekihti muutub vahemikus 10-16‰ vähenedes seejuures reeglina põhja suunas.
  
 +
Läänemerre suubuvatest jõgedest on suurima jõgikonnaga ja sellest tulenevalt ka suurima vooluhulgaga alljärgnevad jõed:
 +
*Neeva jõgikond 281 000 km<sup>2</sup>
 +
*Visla jõgikond 194 000 km<sup>2</sup>
 +
*Oder jõgikond 118 000 km<sup>2</sup>
 +
*Nemunas jõgikond 98 200 km<sup>2</sup>
 +
*Daugava jõgikond 87 900 km<sup>2</sup>
 +
*Narva jõgikond 56 200 km<sup>2</sup>
  
==Hüdroloogiline režiim==
 
Läänemeri on riimveeline veekogu mille veebilansi olulise osa moodustab jõgede sissevool (kokku 14 000 m³/sek) ja sademete hulga domineerimine võrreldes aurumisega (+2 000 m³/sek). Soolase merevee sissevool Põhjamerest (soolsusega 35 ‰)on samas suurusjärgus mageda vee juurdevooluga (jõed + sademed) mille tulemusena kujuneb välja suhteliselt stabiilne riimveelisus (8-10 ‰), kusjuures soolsus väheneb eemaldumisel Taani väinadest. Taani väinades on pinnasekihi soolsus 8-10 ‰, Läänemere avaosas 6-7‰ ning see väheneb 1-2‰ Soome ja Botnia lahe sopis. Soolsuse vertikaalsuunaline erinevus on märkimisväärne, kusjuures soolsuse hüppekiht (halokliin) paikneb 30 m (mere lõunaosas) kuni 70 m (Soome lahes) sügavuses ning soolsus allpool hüppekihti muutub vahemikus 10-16‰ vähenedes seejuures reeglina põhja (N) suunas.
 
Läänemerre suubuvatest jõgedest on suurima jõgikonnaga (j.k.) ja sellest tulenevalt ka suurima vooluhulgaga alljärgnevad jõed: Neeva (j.k. 281 000 km²), Visla (j.k.194 000 km²), Odra (j.k. 118 000 km²), Nemunas (j.k. 98 200 km²), Daugava (j.k. 87 900 km²) ja Narva (j.k. 56 200 km²).
 
 
Läänemere pinnatemperatuur on:
 
Läänemere pinnatemperatuur on:
* mere lõunaosas: suvel: 16-18º C; sügisel: 9ºC; talvel: 2-3ºC
+
* mere lõunaosas: suvel 16-18ºC, sügisel 9ºC, talvel 2-3ºC
* mere põhjaosas: suvel: 13-15ºC; sügisel: 6-7ºC; talvel: 0ºC või alla.
+
* mere põhjaosas: suvel 13-15ºC, sügisel 6-7ºC, talvel: 0ºC või külmem.
Läänemere põhjakihtides (allpool halokliini) on temperatuur aastaringselt ca 5ºC. Sooja aastaja algperioodil pinnavete soojenemisel päiksekiirguse toimel moodustub temperatuuri hüppekiht (termokliin), mis perioodi kestel langeb allapoole ja stabiliseerub 20-30m sügavusel. Tänu tempertuuri hüppekihile esinevad rannikumeres sõltuvalt tuule suunast (merelt maale või vastupidi)
+
Läänemere põhjakihtides (allpool halokliini) on temperatuur aastaringselt ca 5ºC. Sooja aastaaja algperioodil pinnavete soojenemisel päiksekiirguse toimel moodustub temperatuuri hüppekiht (termokliin), mis perioodi kestel langeb allapoole ja stabiliseerub 20-30 meetri sügavusel. Tänu temperatuuri hüppekihile võivad rannikumeres sõltuvalt tuule suunast (merelt maale või vastupidi) suveperioodil esineda olulised temperatuuri kõikumised. Eriti iseloomulik on see Soome lahe rannikul, kus maatuulte korral tänu tõusikvoolule (inglise ''upwelling'') võib temperatuur poole ööpäeva jooksul langeda kümnekonna kraadi võrra.
  
 
==Läänemere hoovused ja veetase==
 
==Läänemere hoovused ja veetase==
Läänemere üldisele tsirkulatsioonile avaldab olulist mõju jõgede sissevool ja veevahetus Põhjamerega, mistõttu  pikaajaliste keskmiste pildis domineerib  antitsüklonaalne (vastu kellaosuti liikumise suunaline) tsirkulatsioon, s.o. mere idarannikul on hoovused suunatud põhja poole , Soome lahe lõunarannikul itta, Soome lahe põhjarannikul läände ja Rootsi rannikul lõunasse. Reaalsete hoovuste pilt on aga palju keerulisem ja sõltub olulisel määral tuule suunast ja tugevusest.  
+
Läänemere üldisele tsirkulatsioonile avaldab olulist mõju jõgede sissevool ja veevahetus Põhjamerega, mistõttu  pikaajaliste keskmiste hulgas domineerib  antitsükloniline (vastu kellaosuti liikumise suunda) tsirkulatsioon. See tähendab, et mere idarannikul on [[hoovus]]ed suunatud põhja poole, Soome lahe lõunarannikul itta, Soome lahe põhjarannikul läände ja Rootsi rannikul lõunasse. Tegelik hoovuste pilt on aga palju keerulisem ja sõltub olulisel määral tuule suunast ja tugevusest.
Läänemere veetaseme kõikumise olulisemaks mõjutajaks on tuul. Tugeva ja kestva läänetuulega kerkib veetase mere idaosas ja langeb lääneosas ning vastupidi. Tuulest tingituna tõusis veetase 1824. aastal Neeva suudmealal 4,1 m, Pärnus 1967.aastal 2,53 m üle keskmise. Lainekõrgus on enamasti 1-3 m , tugeva tormi ajal võib lainekõrgus avamerel ulatuda 10 m, Soome lahes 6 m ja Liivi lahes 3 m-ni. Loodete mõju Läänemere veetasemele ei ole märkimisväärne (ei ületa 10 cm).  
+
 
 +
Läänemere veetaseme kõikumise olulisemaid mõjutajaid on tuul. Tugeva ja kestva läänetuulega kerkib veetase mere idaosas ja langeb lääneosas ning vastupidi. Tuulest tingituna tõusis veetase 1824. aastal Neeva suudmealal 4,1 meetrini ja Pärnus 1967. aastal 2,53 meetrit üle keskmise. Lainekõrgus on enamasti 1-3 meetrit, tugeva tormi ajal võib lainekõrgus avamerel ulatuda 10 meetrini, Soome lahes 6 meetrini ja Liivi lahes 3 meetrini. [[Looded|Loodete]] mõju Läänemere veetasemele ei ole märkimisväärne, kõikumine ei ületa 10 cm.
  
 
==Jääkate==
 
==Jääkate==
Keskmiselt võib jäätuda kuni 45% kogu Läänemere pindalast. Tüüpiliselt on jääga kaetud külmal aastaajal Botnia, Soome ja Liivi lahed ja Väinameri ning Stokholmi ja Ahvenamaa arhipelaagid. Ülejäänud merealad normaalsetel talvedel üldreeglina ei jäätu välja arvatud kitsad ja madalaveelised lahed. Jääkatte maksimum on veebruaris-märtsis, kusjuures jääkatte paksus Botnia lahe põhjaosas ulatub 70 cm. Soome ja Liivi lahe külmumine algab jaanuari teisel poolel. Eriti külmadel talvedel võib Läänemeri olla tervikuna kaetud jääga (viimati 1987. aastal).
+
Keskmiselt võib jäätuda kuni 45% kogu Läänemere pindalast. Tüüpiliselt on jääga kaetud külmal aastaajal Botnia, Soome ja Liivi lahed ning Väinameri, samuti Stokholmi ja Ahvenamaa saarestikud. Ülejäänud merealad normaalsel talvel üldjuhul ei jäätu, välja arvatud kitsad ja madalaveelised lahed. [[Jääkate|Jääkatte]] maksimum on veebruaris-märtsis, kusjuures jääkatte paksus Põhjalahe põhjaosas ulatub kuni 70 cm-ni. Soome ja Liivi lahe külmumine algab jaanuari teisel poolel. Eriti külmadel talvedel võib Läänemeri olla tervikuna jääga kaetud. Viimati juhtus see  1987. aastal.
  
 
==Elustik==
 
==Elustik==
Läänemere põhjataimestik on liigivaene (Eesti rannikuvetes on määratud 15 taimeliiki ja 87 eri liiki vetikaid, s.h. sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetikat).Üks karakteersemaid põhjataimi on põisadru. Punavetikatest on tuntuim harilik agarik, mis omab ka tööstuslikku kasutust agar-agari tootmiseks.
+
Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 taimeliiki ja 87 eri liiki vetikaid, sealhulgas sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetikat. Üks iseloomulikumaid põhjataimi on põisadru. Punavetikatest on tuntuim harilik agarik, mida kasutatakse tööstuslikult agar-agari tootmiseks.
Läänemere loomastik on isenditerohke , kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit.  
 
  
==Helsingi konventsioon (kokkulepe)==
+
Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub Läänemeres hallhülgeid ja viigrit.
1974. aastal, esmakordselt maailma ajaloos kirjutati seitsme Läänemerd ümbritseva riigi poolt alla kokkuleppele, milles kõik merd ümbritsevad reostusallikad olid võetud ühe kokkuleppe objektiks. See konventsioon jõustus  3. mail 1980. Arvestades poliitilisi, rahvusvahelise õiguse ja keskkonnakaitse muutusi ja arenguid kirjutati Läänemere riikide ja Euroopa Liidu poolt 1992.a. alla uuele kokkuleppele, mis jõustus 17. jaanuaril 2000.Kokkulepe eesmärk on kaitsta Läänemere keskkonda (s.h. merepõhja) igasuguse reostuse eest. Kokkuleppe juhtivaks organiks on Helsingi Komisjon (HELCOM).  
 
  
===Viited ja olulised allikad===
+
==Helsingi konventsioon==
*1. Vikipedia: Läänemeri ( http://commons.wikipedia.org/wiki/Baltic_Sea)
+
1974. aastal kirjutati esmakordselt maailma ajaloos alla kokkuleppele, milles kõik merd ümbritsevad reostusallikad olid võetud ühe kokkuleppe objektiks. See seitsme Läänemerd ümbritseva riigi allkirjastatud konventsioon jõustus 3. mail 1980.
*2. Raukas,A. Eesti Loodus,Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1995, lk. 218-238
 
*3. Mereleksikon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Takllinn,1996, lk. 232-235.
 
*4. Eesti Entsüklopeedia, Kirjastus Valgus, Tallinn 1992, 6. köide, lk. 33-34.
 
*5. A.Järvekülg ja I.Veldre. Elu Läänemeres, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963.
 
  
Täiendavat informatsiooni leiad:
+
Arvestades poliitilisi, rahvusvahelise õiguse ja keskkonnakaitse muutusi ning arenguid kirjutasid Läänemere riigid ja Euroopa Liit 1992. aastal alla uuele kokkuleppele, mis jõustus 17. jaanuaril 2000. Kokkulepe eesmärk on kaitsta Läänemere keskkonda, sealhulgas merepõhja igasuguse reostuse eest. Kokkuleppe juhtiv organ on Helsingi Komisjon ehk [[HELCOM]].
  
* Baltic
+
==Allikad ja viited==
 +
*1. [http://commons.wikipedia.org/wiki/Baltic_Sea Wikipedia Commonsi pildipank]
 +
*2. Anto Raukas. Eesti loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1995, lk. 218-238
 +
*3. [[Mereleksikon]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996, lk. 232-235
 +
*4. Eesti Entsüklopeedia, 6. köide, lk. 33-34
 +
*5. Ahto Järvekülg ja I. Veldre. Elu Läänemeres. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963.
 +
 
 +
==Vaata ka==
 +
Täiendavat informatsiooni võib leida järgmiste märksõnade abil:
 
* Baltic region
 
* Baltic region
 
* Baltic Sea Action Group (BSAG)
 
* Baltic Sea Action Group (BSAG)
* Baltic states
 
 
* Council of the Baltic Sea States
 
* Council of the Baltic Sea States
 
* List of cities and towns around the Baltic Sea
 
* List of cities and towns around the Baltic Sea
114. rida: 129. rida:
 
* Northern Europe
 
* Northern Europe
 
* Ports of the Baltic Sea
 
* Ports of the Baltic Sea
* Scandinavia
 
 
* SS Cap Arcona
 
* SS Cap Arcona
 
* Wilhelm Gustloff (ship)
 
* Wilhelm Gustloff (ship)
  
 
+
==Välislingid==
Extra lingid
 
 
 
 
* Baltic Sea clickable map and details.
 
* Baltic Sea clickable map and details.
 
* Protect the Baltic Sea while its still not too late.
 
* Protect the Baltic Sea while its still not too late.
 
* The Baltic Sea Portal – a site maintained by the Finnish Institute of Marine Research (FIMR) (in English, Finnish, Swedish and Estonian)
 
* The Baltic Sea Portal – a site maintained by the Finnish Institute of Marine Research (FIMR) (in English, Finnish, Swedish and Estonian)
* www.balticnest.org
+
*[http://www.balticnest.org Baltic Nest Institute]
 
* Encyclopedia of Baltic History
 
* Encyclopedia of Baltic History
 
* Old shipwrecks in the Baltic
 
* Old shipwrecks in the Baltic
132. rida: 144. rida:
 
* Can a New Cleanup Plan Save the Sea? – spiegel.de
 
* Can a New Cleanup Plan Save the Sea? – spiegel.de
 
* List of all ferry lines in the Baltic Sea (Läänemere laevaliinide nimekiri).
 
* List of all ferry lines in the Baltic Sea (Läänemere laevaliinide nimekiri).
 
+
*[http://helcom.fi/ Baltic Marine Environment Protection Commission (HELCOM)]
* The Helsinki Commission (HELCOM)  
+
*[http://portal.liikennevirasto.fi/sivu/www/baltice Talvenavigatsiooni koduleht Baltice.org]
* Baltice.org – informatioon talvise navigatsiooni kohta.
 
 
* Baltic Sea Wind – Mere ilmateade
 
* Baltic Sea Wind – Mere ilmateade
 
* Ostseeflug – Lühifilm (55')Saksamaa rannajoonest ja linnadest Läänemere ääres.
 
* Ostseeflug – Lühifilm (55')Saksamaa rannajoonest ja linnadest Läänemere ääres.
  
Artikli autor Vaido Kraav
+
Autor: Vaido Kraav
 +
 
 +
[[Kategooria:Veekogud]]

Viimane redaktsioon: 14. detsember 2017, kell 21:43

Läänemeri 2004. aasta aprillis
Läänemere kaart
Läänemere sügavuskaart

Läänemeri (inglise keeles Baltic Sea) on Atlandi ookeani juurde kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv sisemeri, mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga. Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad Taani väinad (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja Kieli kanal. Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel.

  • Tüüp: Sisemeri
  • Pindala: 415 266 km2 (koos Taani väinade ja Kattegatiga)
  • Valgala: 1 641 650 km2
  • Suurim pikkus: 1600 km
  • Suurim laius. 193 km
  • Suurim sügavus: 459 m (Landsorti süvik)
  • Keskmine sügavus: 52 m
  • Maht: 21 721 km3
  • Rannajoone pikkus: ~ 8 000 km
  • Täiliku veevahetuse aeg: 25 aastat.

Eesti merealad Läänemeres: 36 261 km2, sealhulgas:

Rannajoone pikkus (koos saartega): 3 780 km.

Läänemere nimi piirnevate riikide keeltes

  • Eesti keeles: Läänemeri
  • Läti keeles: Baltijas jūra
  • Leedu keeles: Baltijos jūra
  • Poola keeles: Baltyckie Morze
  • Saksa keeles: Ostsee
  • Taani keeles: Østersjøn
  • Rootsi keeles: Östersjön
  • Soome keeles: Itämeri
  • Vene keeles: Балтийское море
  • Inglise keeles: Baltic Sea

Läänemere arenguetapid

Läänemeri on suhteliselt noor veekogu, mille kujunemist on mõjutanud kliimamuutused ning sellega seonduvad mandrijää pealetungid ja taandumised. Läänemere olulisemad arenguetapid on [2]:

  • Eemi meri – 130 000 – 115 000 aastat tagasi
  • Balti jääjärv – 12 600 – 10 300 aastat tagasi
  • Joldiameri – 10 300 - 9 500 aastat tagasi
  • Antsülusjärv – 9 500 – 8 000 aastat tagasi
  • Mastogloiameri – 8 000 – 7 500 aastat tagasi
  • Litoriinameri – 7 500 – 4 000 aastat tagasi
  • Limneameri ja nüüdismeri – 4 000 – kuni tänapäevani.

Nüüdisaegse Läänemere ulatus ei erine oluliselt Limneamere omast. Jääaja järelnähuna kerkib maapind aeglaselt mere põhjaosas, sealhulgas ka Loode-Eesti rannikul.

Liigestatus

Läänemere merealade nimetused
Läänemere merealade jaotuste nimetused

Läänemeri on tugevasti liigestatud rannajoonega sisemeri, mille suurimad lahed on Botnia laht ehk Põhjalaht (117 000 km2), Soome laht (296 000 km2) ja Liivi laht (18 100 km2). Läänemeres on arvukalt saari, eriti Rootsi ja Soome arhipelaagides ja Eesti läänerannikul. Rannajoone laadilt domineerib Rootsis ja Soomes skäärrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand ning Eestis murrutusrand (karbonaatkivimite ja moreeni alal).

Läänemere suuremad saared on Sjælland (7 016 km2), Gotland (3 001 km2), Fyn (2 976 km2), Saaremaa (2 673 km2), Öland (1 344 km2), Lolland (1 241 km2), Hiiumaa (968 km2) ja Rügen (926 km2).

Läänemere merealade piirid ja ingliskeelsed nimetused (Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni Läänemere Hüdrograafiakomisjoni ettepanekul) on ära toodud kõrvaloleval kaardil.

Läänemere alajaotuste kaart

  • Põhjalaht ehk Botnia laht - Pohjanlahti, Bottniska viken, Bay of Bothnia
  • Kvark - Merenkurkku, Kvarken, The Quark
  • Botnia meri - Selkämeri, Bottenhavet, Bothnia Sea
  • Ahvenameri - Ahvenanmeri, Ålands hav, Åland Sea
  • Saaristomeri - Saaristomeri, Skärgårdshavet, Archipelago Sea
  • Soome laht - Suomenlahti, Finska viken, Gulf of Finland
  • Läänemere põhjaosa - Northern Baltic
  • Väinameri - -, Moonsundet, Väinameri
  • Liivi laht - Rīgas jūras līcis, Riianlahti, Rigabukten, Gulf of Riga
  • Läänemere keskosa - Baltic Central
  • Läänemere kaguosa - South-Eastern Baltic
  • Gdanski laht - Zatoka Gdańska, Danziger Bucht, Gulf of Gdansk
  • Läänemere lääneosa - Western Baltic
  • Sundi väin - Øresund, Öresund, The Sound
  • Väike-Belt - Lille Bælt, The Little Belt
  • Suur-Belt - Store Bælt, The Great Belt
  • Kattegat - Kattegatt, Kattegat

Hüdroloogiline režiim

Läänemeri on riimveeline veekogu mille veebilansi olulise osa moodustab jõgede sissevool (kokku 14 000 m3/sek) ja sademete hulga domineerimine võrreldes aurumisega (+2 000 m3/sek). Soolase merevee sissevool Põhjamerest (soolsusega 35‰) on samas suurusjärgus mageda vee juurdevooluga (jõed ja sademed), mille tulemusena kujuneb välja suhteliselt stabiilne riimveelisus (8-10‰), kusjuures soolsus väheneb eemaldumisel Taani väinadest. Taani väinades on pinnasekihi soolsus 8-10‰, Läänemere avaosas 6-7‰ ning see väheneb 1-2‰ Soome ja Botnia lahe sopis.

Soolsuse vertikaalsuunaline erinevus on märkimisväärne, kusjuures soolsuse hüppekiht (halokliin) paikneb 30 meetri (mere lõunaosas) kuni 70 meetri (Soome lahes) sügavuses ning soolsus allpool hüppekihti muutub vahemikus 10-16‰ vähenedes seejuures reeglina põhja suunas.

Läänemerre suubuvatest jõgedest on suurima jõgikonnaga ja sellest tulenevalt ka suurima vooluhulgaga alljärgnevad jõed:

  • Neeva jõgikond 281 000 km2
  • Visla jõgikond 194 000 km2
  • Oder jõgikond 118 000 km2
  • Nemunas jõgikond 98 200 km2
  • Daugava jõgikond 87 900 km2
  • Narva jõgikond 56 200 km2

Läänemere pinnatemperatuur on:

  • mere lõunaosas: suvel 16-18ºC, sügisel 9ºC, talvel 2-3ºC
  • mere põhjaosas: suvel 13-15ºC, sügisel 6-7ºC, talvel: 0ºC või külmem.

Läänemere põhjakihtides (allpool halokliini) on temperatuur aastaringselt ca 5ºC. Sooja aastaaja algperioodil pinnavete soojenemisel päiksekiirguse toimel moodustub temperatuuri hüppekiht (termokliin), mis perioodi kestel langeb allapoole ja stabiliseerub 20-30 meetri sügavusel. Tänu temperatuuri hüppekihile võivad rannikumeres sõltuvalt tuule suunast (merelt maale või vastupidi) suveperioodil esineda olulised temperatuuri kõikumised. Eriti iseloomulik on see Soome lahe rannikul, kus maatuulte korral tänu tõusikvoolule (inglise upwelling) võib temperatuur poole ööpäeva jooksul langeda kümnekonna kraadi võrra.

Läänemere hoovused ja veetase

Läänemere üldisele tsirkulatsioonile avaldab olulist mõju jõgede sissevool ja veevahetus Põhjamerega, mistõttu pikaajaliste keskmiste hulgas domineerib antitsükloniline (vastu kellaosuti liikumise suunda) tsirkulatsioon. See tähendab, et mere idarannikul on hoovused suunatud põhja poole, Soome lahe lõunarannikul itta, Soome lahe põhjarannikul läände ja Rootsi rannikul lõunasse. Tegelik hoovuste pilt on aga palju keerulisem ja sõltub olulisel määral tuule suunast ja tugevusest.

Läänemere veetaseme kõikumise olulisemaid mõjutajaid on tuul. Tugeva ja kestva läänetuulega kerkib veetase mere idaosas ja langeb lääneosas ning vastupidi. Tuulest tingituna tõusis veetase 1824. aastal Neeva suudmealal 4,1 meetrini ja Pärnus 1967. aastal 2,53 meetrit üle keskmise. Lainekõrgus on enamasti 1-3 meetrit, tugeva tormi ajal võib lainekõrgus avamerel ulatuda 10 meetrini, Soome lahes 6 meetrini ja Liivi lahes 3 meetrini. Loodete mõju Läänemere veetasemele ei ole märkimisväärne, kõikumine ei ületa 10 cm.

Jääkate

Keskmiselt võib jäätuda kuni 45% kogu Läänemere pindalast. Tüüpiliselt on jääga kaetud külmal aastaajal Botnia, Soome ja Liivi lahed ning Väinameri, samuti Stokholmi ja Ahvenamaa saarestikud. Ülejäänud merealad normaalsel talvel üldjuhul ei jäätu, välja arvatud kitsad ja madalaveelised lahed. Jääkatte maksimum on veebruaris-märtsis, kusjuures jääkatte paksus Põhjalahe põhjaosas ulatub kuni 70 cm-ni. Soome ja Liivi lahe külmumine algab jaanuari teisel poolel. Eriti külmadel talvedel võib Läänemeri olla tervikuna jääga kaetud. Viimati juhtus see 1987. aastal.

Elustik

Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 taimeliiki ja 87 eri liiki vetikaid, sealhulgas sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetikat. Üks iseloomulikumaid põhjataimi on põisadru. Punavetikatest on tuntuim harilik agarik, mida kasutatakse tööstuslikult agar-agari tootmiseks.

Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub Läänemeres hallhülgeid ja viigrit.

Helsingi konventsioon

1974. aastal kirjutati esmakordselt maailma ajaloos alla kokkuleppele, milles kõik merd ümbritsevad reostusallikad olid võetud ühe kokkuleppe objektiks. See seitsme Läänemerd ümbritseva riigi allkirjastatud konventsioon jõustus 3. mail 1980.

Arvestades poliitilisi, rahvusvahelise õiguse ja keskkonnakaitse muutusi ning arenguid kirjutasid Läänemere riigid ja Euroopa Liit 1992. aastal alla uuele kokkuleppele, mis jõustus 17. jaanuaril 2000. Kokkulepe eesmärk on kaitsta Läänemere keskkonda, sealhulgas merepõhja igasuguse reostuse eest. Kokkuleppe juhtiv organ on Helsingi Komisjon ehk HELCOM.

Allikad ja viited

  • 1. Wikipedia Commonsi pildipank
  • 2. Anto Raukas. Eesti loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1995, lk. 218-238
  • 3. Mereleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996, lk. 232-235
  • 4. Eesti Entsüklopeedia, 6. köide, lk. 33-34
  • 5. Ahto Järvekülg ja I. Veldre. Elu Läänemeres. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963.

Vaata ka

Täiendavat informatsiooni võib leida järgmiste märksõnade abil:

  • Baltic region
  • Baltic Sea Action Group (BSAG)
  • Council of the Baltic Sea States
  • List of cities and towns around the Baltic Sea
  • List of rivers of the Baltic Sea
  • M/V Estonia
  • Nord Stream
  • Northern Europe
  • Ports of the Baltic Sea
  • SS Cap Arcona
  • Wilhelm Gustloff (ship)

Välislingid

  • Baltic Sea clickable map and details.
  • Protect the Baltic Sea while its still not too late.
  • The Baltic Sea Portal – a site maintained by the Finnish Institute of Marine Research (FIMR) (in English, Finnish, Swedish and Estonian)
  • Baltic Nest Institute
  • Encyclopedia of Baltic History
  • Old shipwrecks in the Baltic
  • How the Baltic Sea was changing – Prehistory of the Baltic from the Polish Geological Institute
  • Late Weichselian and Holocene shore displacement history of the Baltic Sea in Finland – more prehistory of the Baltic from the Department of Geography of the University of Helsinki
  • Baltic Environmental Atlas: Interactive map of the Baltic Sea region
  • Can a New Cleanup Plan Save the Sea? – spiegel.de
  • List of all ferry lines in the Baltic Sea (Läänemere laevaliinide nimekiri).
  • Baltic Marine Environment Protection Commission (HELCOM)
  • Talvenavigatsiooni koduleht Baltice.org
  • Baltic Sea Wind – Mere ilmateade
  • Ostseeflug – Lühifilm (55')Saksamaa rannajoonest ja linnadest Läänemere ääres.

Autor: Vaido Kraav