Erinevus lehekülje "Laguun" redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: 'thumb|right|Veneetsia laguun '''Laguun''' (ladina ''lacus'' <järv) on rannikul paiknev, enamasti piklik ja tavaliselt madal soo...') |
P |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Lagoon-of-venice-landsat-1 Names.jpg|thumb|right|Veneetsia laguun]] | [[Pilt:Lagoon-of-venice-landsat-1 Names.jpg|thumb|right|Veneetsia laguun]] | ||
| − | '''Laguun''' (ladina ''lacus'' | + | '''Laguun''' (ladina ''lacus'' - järv) on [[rannik]]ul paiknev, enamasti piklik ja tavaliselt madal soolase või riimveega looduslik [[veekogu]], mis on põhiveekogust (tavaliselt [[meri|merest]]) eraldatud täielikult või osaliselt [[maasäär]]e või [[barr]]iga. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga kitsas [[väin]]. |
| − | Laguuniks nimetatakse ka atolli keskel või mere pinnani ulatuva kraatris asuvat veekogu. | + | Laguuniks nimetatakse ka atolli keskel või mere pinnani ulatuva kraatris asuvat veekogu. |
| − | Laguuni mõiste on alguse saanud Itaaliast (''laguna''), Veneetsiast. Algselt nimetati laguuniks üksnes Veneetsia lahte, seejärel hakati laguunideks nimetama sarnaseid veekogusid kogu maailmas, kuigi kasutatakse eri paigus ka erinevaid nimetusi - Musta mere ja Aasovi mere piirkonnas nimetatakse laguune tihti [[limaan]]ideks, Saksamaal on limaanide/laguunide vasteks haff, Eestis nimetatakse laguune lahtedeks, [[abajas|abajateks]], [[lõugas]]teks või [[rannikujärv]]edeks. | + | Laguuni mõiste on alguse saanud Itaaliast (''laguna''), Veneetsiast. Algselt nimetati laguuniks üksnes Veneetsia lahte, seejärel hakati laguunideks nimetama sarnaseid veekogusid kogu maailmas, kuigi kasutatakse eri paigus ka erinevaid nimetusi - Musta mere ja Aasovi mere piirkonnas nimetatakse laguune tihti [[limaan]]ideks, Saksamaal on limaanide/laguunide vasteks haff, Eestis nimetatakse laguune lahtedeks, [[abajas|abajateks]], [[lõugas]]teks või [[rannikujärv]]edeks. |
| − | Tänu oma suletusele võib laguun kujutada enesest unikaalset looduslikku biotoopi eripärase fauna ja flooraga. | + | Tänu oma suletusele võib laguun kujutada enesest unikaalset looduslikku biotoopi eripärase fauna ja flooraga. |
Autor: [[Jüri Kask]] | Autor: [[Jüri Kask]] | ||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
*[[MerLe]] | *[[MerLe]] | ||
*KALAPEEDIA | *KALAPEEDIA | ||
| − | *Морской | + | *Морской энциклопедический справочник. Судостроение. Лениград, 1986. |
| + | |||
[[Kategooria: Veekogud]] | [[Kategooria: Veekogud]] | ||
Viimane redaktsioon: 28. oktoober 2019, kell 02:00
Laguun (ladina lacus - järv) on rannikul paiknev, enamasti piklik ja tavaliselt madal soolase või riimveega looduslik veekogu, mis on põhiveekogust (tavaliselt merest) eraldatud täielikult või osaliselt maasääre või barriga. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga kitsas väin.
Laguuniks nimetatakse ka atolli keskel või mere pinnani ulatuva kraatris asuvat veekogu.
Laguuni mõiste on alguse saanud Itaaliast (laguna), Veneetsiast. Algselt nimetati laguuniks üksnes Veneetsia lahte, seejärel hakati laguunideks nimetama sarnaseid veekogusid kogu maailmas, kuigi kasutatakse eri paigus ka erinevaid nimetusi - Musta mere ja Aasovi mere piirkonnas nimetatakse laguune tihti limaanideks, Saksamaal on limaanide/laguunide vasteks haff, Eestis nimetatakse laguune lahtedeks, abajateks, lõugasteks või rannikujärvedeks.
Tänu oma suletusele võib laguun kujutada enesest unikaalset looduslikku biotoopi eripärase fauna ja flooraga.
Autor: Jüri Kask
Allikad
- MerLe
- KALAPEEDIA
- Морской энциклопедический справочник. Судостроение. Лениград, 1986.
