Erinevus lehekülje "Laugur" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Uus lehekülg: ''''Laugur''', ka '''laugurlaev''', on sõiduk, mis oma põhiliikumisviisil lendab vahetult veepinna kohal kiirusega 200-300 sõlme, kasutades pinnamõju toimet. Lauguri liik...')
 
(Pilt lisatud)
1. rida: 1. rida:
'''Laugur''', ka '''laugurlaev''', on sõiduk, mis oma põhiliikumisviisil lendab vahetult veepinna kohal kiirusega 200-300 [[sõlm]]e, kasutades pinnamõju toimet.
+
[[Pilt:Pennec Navion WiG.jpg|thumb|400px|Ühekohaline laugur]]'''Laugur''', ka '''laugurlaev''', on sõiduk, mis oma põhiliikumisviisil lendab vahetult veepinna kohal kiirusega 200-300 [[sõlm]]e, kasutades pinnamõju toimet.
  
 
Lauguri liikumispõhimõte erineb [[hõljuk]]i omast. Laugureid on seni ehitatud pigem militaarotstarbel. Tsiviilsektoris pärsib laugurite kasutuselevõttu nende sõidukite tehnilisi- ja mehitamisnõudeid puudutava seadusandliku baasi puudumine ja laugurite suurest kiirusest tulenevad ohutusriskid, mis omakorda tulenevad samal tasapinnal liikuvate laugurite ja tavaliste [[laev]]ade väga erinevatest sõidukiirustest ja manööverdusomadustest. Laugurid on üpris tundlikud ka lainetuse suhtes.<ref name="paat">Roosipuu, T., Ots, J. M. Laugurid meie vetesse? – ''[[Paat (ajakiri)|Paat ja Meremees]]'', 2016, nr 42, lk 60.</ref>
 
Lauguri liikumispõhimõte erineb [[hõljuk]]i omast. Laugureid on seni ehitatud pigem militaarotstarbel. Tsiviilsektoris pärsib laugurite kasutuselevõttu nende sõidukite tehnilisi- ja mehitamisnõudeid puudutava seadusandliku baasi puudumine ja laugurite suurest kiirusest tulenevad ohutusriskid, mis omakorda tulenevad samal tasapinnal liikuvate laugurite ja tavaliste [[laev]]ade väga erinevatest sõidukiirustest ja manööverdusomadustest. Laugurid on üpris tundlikud ka lainetuse suhtes.<ref name="paat">Roosipuu, T., Ots, J. M. Laugurid meie vetesse? – ''[[Paat (ajakiri)|Paat ja Meremees]]'', 2016, nr 42, lk 60.</ref>

Redaktsioon: 14. jaanuar 2018, kell 22:58

Ühekohaline laugur

Laugur, ka laugurlaev, on sõiduk, mis oma põhiliikumisviisil lendab vahetult veepinna kohal kiirusega 200-300 sõlme, kasutades pinnamõju toimet.

Lauguri liikumispõhimõte erineb hõljuki omast. Laugureid on seni ehitatud pigem militaarotstarbel. Tsiviilsektoris pärsib laugurite kasutuselevõttu nende sõidukite tehnilisi- ja mehitamisnõudeid puudutava seadusandliku baasi puudumine ja laugurite suurest kiirusest tulenevad ohutusriskid, mis omakorda tulenevad samal tasapinnal liikuvate laugurite ja tavaliste laevade väga erinevatest sõidukiirustest ja manööverdusomadustest. Laugurid on üpris tundlikud ka lainetuse suhtes.[1]

Rahvusvahelises laevakokkupõrgete vältimise eeskirjas

Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja (COLREG) eestikeelses tõlkes on selle sõiduki eestikeelseks vasteks lendlaev, mida võib pidada sisult ebatäpseks.[2] Seetõttu on Merekeele nõukoda soovitanud kasutada mõistet laugur või laugurlaev.[3]

COLREGi kohaselt peab laugur lendu tõustes, vette laskudes ja veepinna lähedal lennates hoiduma kõikidest teistest laevadest eemale ning mitte takistama nende liikumist. Veepinnal liikuv laugur peab järgima COLREGi juhtimis- ja sõidureeglite (B) osa reegleid nagu jõuajamiga laev.

Laugur peab ainult lendutõusmisel, vettelaskumisel ja veepinna lähedal lennates kandma lisaks käigus oleval jõuajamiga laeval nõutud tuledele tugevat punast plinkivat ringtuld. Kui vesilennukil või lauguril ei ole võimalik kanda tulesid ja märke nii, nagu COLREGi tulede ja märkide (C) osa reeglites on nende omaduste ja asukoha kohta ette nähtud, peab ta kandma tulesid ja märke, mille omadused ja asukoht on võimalikult nõuetelähedased.

Teistes keeltes

  • inglise wing-in-ground (WIG) craft/vehicle; ground-effect vehicle (GEV) - rohkem ingliskeelseid vasteid leiab Inglise-eesti meresõnaraamatust
  • vene экранопла́н

Viited

  1. Roosipuu, T., Ots, J. M. Laugurid meie vetesse? – Paat ja Meremees, 2016, nr 42, lk 60.
  2. Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon1. 16. detsembril 1991. a Eestis jõustunud välisleping – RT II 2005, 19, 64.
  3. Laugur. – Inglise-eesti meresõnaraamat. (22.06.2016)