Erinevus lehekülje "Litoraal" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: '''Litoraal''', ökoloogiline sügavusvöönd merede ja järvede bentaalis, hõlmab valgustatud põhjaala veekogu ranniku- (kalda-) piirkonnas, kus on põhjataimestik. Meredes vastab l...)
 
P
 
(ei näidata 2 kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''Litoraal''', ökoloogiline sügavusvöönd merede ja järvede [[bentaal]]is, hõlmab valgustatud põhjaala veekogu ranniku- (kalda-) piirkonnas, kus on põhjataimestik. Meredes vastab litoraal geomorfoloogiliselt enamasti [[mandrilava]]le ehk šelfile ja ta jaotatakse 3 alamvööndiks: 1) supralitoraaliks ehk pritsmete vööndiks (ulatub lainepritsmete ülemisest piirist tõusuvee ülemise piirini), 2) eulitoraaliks ehk litoraaliks kitsamas mõttes ehk loodete vööndiks (ulatub tõusuvee ülemisest piirist mõõnavee alumise piirini ja jääb mõõna ajal kuivaks) ja 3) sublitoraaliks (ulatub mõõnavee alumisest piirist põhjataimestiku leviku alumise piirini). Läänemeres, kus looded avalduvad väga nõrgalt, eulitoraal puudub. Veetaseme aperioodilise kõikumise vööndit nimetatakse pseudolitoraaliks. Litoraali iseloomustavad suhteline toitainerikkus, muutlikud ökoloogilised tingimused, liigirikas elustik ja kõrge biproduktsioon.
+
'''Litoraal''' on ökoloogiline sügavusvöönd merede ja järvede [[bentaal]]is, mis hõlmab valgustatud põhjaala veekogu ranniku- (kalda-) piirkonnas, kus on põhjataimestik.
 +
 
 +
Meredes vastab litoraal geomorfoloogiliselt enamasti [[mandrilava]]le ehk šelfile ja see jaotatakse 3 alamvööndiks:
 +
* '''supralitoraaliks''' ehk pritsmete vööndiks (ulatub lainepritsmete ülemisest piirist tõusuvee ülemise piirini),
 +
* '''eulitoraaliks''' ehk litoraaliks kitsamas mõttes ehk loodete vööndiks (ulatub tõusuvee ülemisest piirist mõõnavee alumise piirini ja jääb mõõna ajal kuivaks),
 +
* '''sublitoraaliks''' (ulatub mõõnavee alumisest piirist põhjataimestiku leviku alumise piirini).
 +
 
 +
Läänemeres, kus [[looded]] avalduvad väga nõrgalt, eulitoraal puudub. Veetaseme aperioodilise kõikumise vööndit nimetatakse '''pseudolitoraaliks'''. Litoraali iseloomustavad suhteline toitainerikkus, muutlikud ökoloogilised tingimused, liigirikas elustik ja kõrge biproduktsioon.
  
 
{{Mereleksikon}}
 
{{Mereleksikon}}
 +
 +
[[Kategooria:Okeanograafia]]

Viimane redaktsioon: 1. mai 2017, kell 00:34

Litoraal on ökoloogiline sügavusvöönd merede ja järvede bentaalis, mis hõlmab valgustatud põhjaala veekogu ranniku- (kalda-) piirkonnas, kus on põhjataimestik.

Meredes vastab litoraal geomorfoloogiliselt enamasti mandrilavale ehk šelfile ja see jaotatakse 3 alamvööndiks:

  • supralitoraaliks ehk pritsmete vööndiks (ulatub lainepritsmete ülemisest piirist tõusuvee ülemise piirini),
  • eulitoraaliks ehk litoraaliks kitsamas mõttes ehk loodete vööndiks (ulatub tõusuvee ülemisest piirist mõõnavee alumise piirini ja jääb mõõna ajal kuivaks),
  • sublitoraaliks (ulatub mõõnavee alumisest piirist põhjataimestiku leviku alumise piirini).

Läänemeres, kus looded avalduvad väga nõrgalt, eulitoraal puudub. Veetaseme aperioodilise kõikumise vööndit nimetatakse pseudolitoraaliks. Litoraali iseloomustavad suhteline toitainerikkus, muutlikud ökoloogilised tingimused, liigirikas elustik ja kõrge biproduktsioon.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.