Erinevus lehekülje "Mõrd" redaktsioonide vahel
(New page: '''mõrd''' - jäigale võrule tuginev vitstest, võrgust, peergudest, puidust, traadist, metallist või plastist lehtrikujulise suudmeavaga ja keres kala tagasipääsu takistavate pujuste...) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Mõrd''' on jäigale võrule tuginev vitstest, võrgust, peergudest, puidust, traadist, metallist või plastist lehtrikujulise suudmeavaga ja keres kala tagasipääsu takistavate pujustega lõkspüünis, mida kasutatakse peamiselt sise- ja rannavetes, harilikult koos kalatõketega. Pikisuunas kokkusurutavat võrkmõrda kutsutakse Põhja-Eestis rüsaks, Hiiumaa idaosas ja Saaremaal on rüsa väike võrk- või vitsmõrd. Mõrd on tuntud kiviajast, Eestis tuli mõrd merekalanduses kasutusele 19. sajandil, esmalt Hiiumaal, Muhus ja Kihnus. Kaasaja randlased nimetavad võrkmõrda puuvitstest painutatud mõrrarõngaste tõttu vitsmõrraks ja kastmõrda seisevnoodaks. Ääremõrd sobib rannalähipüügiks, seda nimetatakse tavaliselt püütava kala järgi: angerjamõrd, lõhemõrd, siiamõrd. Ääremõrra suue on loogakujuline või neljakandiline raam, kõrgusega 0,5-3 meetrit. Suurte räimemõrdade ava kõrgus ulatub viie meetrini. Uuemad mõrrasarnased püünised on põhjavõrk (/bottengarn) ja seisevnoot. Põhjarannikul kinnitatakse mõrd [[ankur|ankrutega]], läänerannikul ka vaiadega. |
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| − | + | {{Mereleksikon}} | |
[[Pilt:mqrd1.jpg|thumb|left]] | [[Pilt:mqrd1.jpg|thumb|left]] | ||
[[Pilt:mqrd2.jpg|thumb|left]] | [[Pilt:mqrd2.jpg|thumb|left]] | ||
Redaktsioon: 14. november 2012, kell 22:45
Mõrd on jäigale võrule tuginev vitstest, võrgust, peergudest, puidust, traadist, metallist või plastist lehtrikujulise suudmeavaga ja keres kala tagasipääsu takistavate pujustega lõkspüünis, mida kasutatakse peamiselt sise- ja rannavetes, harilikult koos kalatõketega. Pikisuunas kokkusurutavat võrkmõrda kutsutakse Põhja-Eestis rüsaks, Hiiumaa idaosas ja Saaremaal on rüsa väike võrk- või vitsmõrd. Mõrd on tuntud kiviajast, Eestis tuli mõrd merekalanduses kasutusele 19. sajandil, esmalt Hiiumaal, Muhus ja Kihnus. Kaasaja randlased nimetavad võrkmõrda puuvitstest painutatud mõrrarõngaste tõttu vitsmõrraks ja kastmõrda seisevnoodaks. Ääremõrd sobib rannalähipüügiks, seda nimetatakse tavaliselt püütava kala järgi: angerjamõrd, lõhemõrd, siiamõrd. Ääremõrra suue on loogakujuline või neljakandiline raam, kõrgusega 0,5-3 meetrit. Suurte räimemõrdade ava kõrgus ulatub viie meetrini. Uuemad mõrrasarnased püünised on põhjavõrk (/bottengarn) ja seisevnoot. Põhjarannikul kinnitatakse mõrd ankrutega, läänerannikul ka vaiadega.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
