Merekaru

Merekaru on kogenud ning pikka aega merd sõitnud meremehe austav rahvapärane nimetus. Teda kujutatakse pika laiaõlgse mehena, kes kuival maal kõnnib harkisjalu ning kõndides õõtsub küljelt küljele. Merekaru näonaha on troopikapäike ning vinged ja soolased meretuuled parkinud pruuniks, ta kannab panthabet (põskhabet), hambus on alati tossav piip, mis võetakse ära vaid söögiajaks või õlle joomiseks. Merekarusid on rohkesti kujutatud merekirjanduses, näiteks J. Londoni "Merehunt". Selline meremehe nimetus on tuntud paljudes keeltes, kuid põhisõna erineb: saksa, rootsi ja eesti keeles on see karu, vene keeles hunt, inglise keeles koer.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.