Erinevus lehekülje "Merekeele nõukoda" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
14. rida: 14. rida:
 
Loodi Meremuuseumi juures 1973. aastal. Algul oli nimeks Eesti merendusterminoloogiakomisjon.  
 
Loodi Meremuuseumi juures 1973. aastal. Algul oli nimeks Eesti merendusterminoloogiakomisjon.  
  
Komisjon on koos [[Eesti Entsüklopeediakirjastus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Ents%C3%BCklopeediakirjastus]]ega välja andnud 1996. a Mereleksikoni, mille andis välja Eesti Entsüklopeediakirjastus. 31. maist 2002. a koordineerib komisjoni tööd Veeteede Amet eesmärgiga arendada ja täiustada eestikeelset merendusterminoloogiat. 2008. a detsembris ilmus “Inglise-eesti meresõnaraamat”.  
+
Komisjon on koos [Eesti Entsüklopeediakirjastus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Ents%C3%BCklopeediakirjastus] ega välja andnud 1996. a Mereleksikoni, mille andis välja Eesti Entsüklopeediakirjastus. 31. maist 2002. a koordineerib komisjoni tööd Veeteede Amet eesmärgiga arendada ja täiustada eestikeelset merendusterminoloogiat. 2008. a detsembris ilmus “Inglise-eesti meresõnaraamat”.  
  
 
Merekeele nõukoja põhikiri võeti vastu 11.01.2005, nõukoja liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid.
 
Merekeele nõukoja põhikiri võeti vastu 11.01.2005, nõukoja liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid.

Redaktsioon: 11. märts 2010, kell 10:34

  See artikkel on pooleli.


Merekeele nõukoda on ühiskondlikel alustel töötav merendusterminoloogia komisjon.


Loodi Meremuuseumi juures 1973. aastal. Algul oli nimeks Eesti merendusterminoloogiakomisjon.

Komisjon on koos [Eesti Entsüklopeediakirjastus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Ents%C3%BCklopeediakirjastus] ega välja andnud 1996. a Mereleksikoni, mille andis välja Eesti Entsüklopeediakirjastus. 31. maist 2002. a koordineerib komisjoni tööd Veeteede Amet eesmärgiga arendada ja täiustada eestikeelset merendusterminoloogiat. 2008. a detsembris ilmus “Inglise-eesti meresõnaraamat”.

Merekeele nõukoja põhikiri võeti vastu 11.01.2005, nõukoja liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid.

Koostöö merekeele nõukojaga annab Veeteede Ametile võimaluse paremini kasutada merendusterminoloogia ekspertide teadmisi. Veeteede Ameti ja nõukoja vaheline kontaktisik on teatmeteoste talituse juhataja Malle Hunt.

Merekeele nõukoja välja pakutud terminid on soovitusliku iseloomuga, samuti annab nõu Eesti Keele Instituudi keelenõu infotelefon (631 3731).


Vastavalt Veeteede Ameti peadirektori Andrus Maide 14. veebruari 2005. a käskkirjale nr 26-OP hakkavad merekeele nõukoja (endise nimega mereterminoloogia komisjon) koosolekud toimuma Veeteede Ameti ruumides Tallinnas, aadressil Valge 4.