Meremiilits

Meremiilits oli sõjalaevastiku täienduseks ja eelkõige rannakaitseks asutatud ajutine maakaitseväelaadne sõjaväeline üksus Venemaal Krimmi sõja ajal. Meremiilits koosnes umbes 1/3 kutselistest sõjaväelastest ja 2/3 värvatud vabatahtlikest. Meremiilitsas kasutati sõudekahurpaate (1-2 kahurit, 70 meest), sõjaväelastel olid tulirelvad, abiväel kirved. 1854. aastal moodustatud Sankt-Peterburgi laevastikus oli 64 sõudekahurpaati umbes 4500 mehega ja Riia laevastikus 16 sõudekahurpaati 900 vabatahtlikuga, kellest 254 olid pärit Eestist. Sankt-Peterburgi meremiilitsalaevastiku ülesanne oli kaitsta Soome lahe rannikut Turuni, Riia meremiilitsalaevastikul kaitsta Riia sadamat ja Daugavgriiva (Daugavgrīva) kindlust. Lahingutegevuses osales vaid Riia meremiilits, kes Daugava suudme lähistel 29. juulil 1855 peletas 12 kahurpaadiga eemale kaks Briti sõjalaeva. Umbes viiendik meremiilitsast suri nakkushaigustesse, peamiselt koolerasse.

Autor: Enn Oja

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.