Meretarkused

meretarkused - igapäevases meremeheelus sajandite vältel omandatud teadmised ja kogemused, mis on kergendanud elu laeval ning mida on ajuti kasutatud ka hilisemas kuivamaaelus. Hõlmavad igapäevatööoskusi (nt purjede õmblemine, trosside punumine, sõlmede tegemine), laevatööd, toitumist, toiduainete ja joogivee säilitamist, tervishoidu, ilmaennustust. Eriti olulised olid tervishoiualased meretarkused, sest arstiabi kättesaamine oli raskendatud. Nii hakati külmetushaiguste vältimiseks kasutama ergutavaid jooke (puhast või veega segatud rummi, džinni), tõmmati ninna külma puhast merevett ja kuristati kurku, skorbuudi vältimiseks kasutati sidrunimahla. Märgade külmade trosside sikutamisest sõrmede ja peopesa naha pragunemist raviti oma kusega, kasutati ka omatehtud vaha-, hanerasva-, kirsipuuvaigu plaastreid või ämblikuvõrke. Ilma ennustamiseks jälgiti merelindude ja -loomade käitumist, nt kui delfiiniparv ujus ühes suunas, siis võis sellest suunast oodata tugevat tuult; kui kajakas laskus laevale ning peitis end, oli oodata äkktormi; kui taevavõlvil pilvede liikumine ei ühtinud tuule suunaga, võis oodata tormituult pilvede liikumise suunast; kui päike loojus pilvedeta silmapiirile, oli järgmisel päeval loota ilusat ilma; rannajoone ja saarte silmapiirist eraldumine tõotas pikemaajalist vihmasadu. Kaasajal on suur osa meretarkusi minetanud oma tähtsuse ja vajaduse.

Autor: Enn Oja

Allikas: Mereleksikon, 1996