Erinevus lehekülje "Mereveondus" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: '''mereveondus''' (/meretransport) - veonduse mahukamaid ja odavamaid liike maailmas, hõlmab inimeste ja kauba vedu ookeanidel ja meredel. Meritsi on võimalik vedada igasuguseid veoseid....)
 
1. rida: 1. rida:
'''mereveondus''' (/meretransport) - veonduse mahukamaid ja odavamaid liike maailmas, hõlmab inimeste ja kauba vedu ookeanidel ja meredel. Meritsi on võimalik vedada igasuguseid veoseid. Liigiti jaguneb mereveondus juhu- ja liinilaevanduseks, ranna- ja välisvedudeks. Mereveonduse mahtu väljendatakse tonnmiilides ja kogutonnides. Maailma mereveonduse valdava osa moodustab vedellast, maagid, vili, süsi, väetised. Segalasti on viimasel ajal hakatud rohkem vedama kastveosena (konteinerites), mis lihtsustab ning kiirendab kauba lastimist ja järgnevat kättetoimetamist. Mereveonduse areng on sõltuvuses veovahendusteenuste nõudmise ja pakkumise vahekorrast maailmaturul (/prahiturul).  
+
'''Mereveondus''', ka '''meretransport''' on veonduse mahukamaid ja odavamaid liike maailmas, mis hõlmab inimeste ja kauba vedu ookeanidel ja meredel. Meritsi on võimalik vedada igasuguseid veoseid. Liigiti jaguneb mereveondus juhu- ja liinilaevanduseks, ranna- ja välisvedudeks. Mereveonduse mahtu väljendatakse tonnmiilides ja kogutonnides. Maailma mereveonduse valdava osa moodustab vedellast, maagid, vili, süsi, väetised. Segalasti on viimasel ajal hakatud rohkem vedama kastveosena (konteinerites), mis lihtsustab ning kiirendab kauba lastimist ja järgnevat kättetoimetamist. Mereveonduse areng on sõltuvuses veovahendusteenuste nõudmise ja pakkumise vahekorrast maailmaturul (ka prahiturul).  
  
 
Autor: Enn Oja
 
Autor: Enn Oja
  
Allikas: Mereleksikon, 1996
+
{{mereleksikon}}

Redaktsioon: 3. märts 2013, kell 13:31

Mereveondus, ka meretransport on veonduse mahukamaid ja odavamaid liike maailmas, mis hõlmab inimeste ja kauba vedu ookeanidel ja meredel. Meritsi on võimalik vedada igasuguseid veoseid. Liigiti jaguneb mereveondus juhu- ja liinilaevanduseks, ranna- ja välisvedudeks. Mereveonduse mahtu väljendatakse tonnmiilides ja kogutonnides. Maailma mereveonduse valdava osa moodustab vedellast, maagid, vili, süsi, väetised. Segalasti on viimasel ajal hakatud rohkem vedama kastveosena (konteinerites), mis lihtsustab ning kiirendab kauba lastimist ja järgnevat kättetoimetamist. Mereveonduse areng on sõltuvuses veovahendusteenuste nõudmise ja pakkumise vahekorrast maailmaturul (ka prahiturul).

Autor: Enn Oja

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.