Erinevus lehekülje "Merevesi" redaktsioonide vahel
(toim) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Merevesi''' | + | '''Merevesi''' on maailmamere vesi, mineraalhapete soolade, gaaside ja vähese hulga orgaanilise aine väga lahja lahus. Merevesi sisaldab ka orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga heljuvainet, see mõjutab merevee värvust, läbipaistvust ja hüdroakustilisi omadusi. Merevee soolsus on maailmamere eri osades erisugune (väikseim [[Läänemeri|Läänemeres]], suurim Punases meres, keskmiselt 35‰), pinnakihi temperatuur muutub 34ºC-st (Pärsia lahes) vee külmumistemperatuurini, 1000 meetri sügavusel on vee temperatuur umbes 5ºC, sügavamal kui 3000 meetrit 1-2ºC. Maailmamere keskmine veetemperatuur on 3,8ºC. Merevee füüsikalis-keemilistest omadustest olenevalt on selle külmumistemperatuur ja suurima tiheduse temperatuur magevee vastavate temperatuuridega võrreldes märksa madalamad, näiteks 35‰-se soolsuse juures on merevee külmumistemperatuur -1,9ºC ja suurima tiheduse temperatuur 3,5ºC. |
| − | + | {{mereleksikon}} | |
Redaktsioon: 8. detsember 2013, kell 14:29
Merevesi on maailmamere vesi, mineraalhapete soolade, gaaside ja vähese hulga orgaanilise aine väga lahja lahus. Merevesi sisaldab ka orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga heljuvainet, see mõjutab merevee värvust, läbipaistvust ja hüdroakustilisi omadusi. Merevee soolsus on maailmamere eri osades erisugune (väikseim Läänemeres, suurim Punases meres, keskmiselt 35‰), pinnakihi temperatuur muutub 34ºC-st (Pärsia lahes) vee külmumistemperatuurini, 1000 meetri sügavusel on vee temperatuur umbes 5ºC, sügavamal kui 3000 meetrit 1-2ºC. Maailmamere keskmine veetemperatuur on 3,8ºC. Merevee füüsikalis-keemilistest omadustest olenevalt on selle külmumistemperatuur ja suurima tiheduse temperatuur magevee vastavate temperatuuridega võrreldes märksa madalamad, näiteks 35‰-se soolsuse juures on merevee külmumistemperatuur -1,9ºC ja suurima tiheduse temperatuur 3,5ºC.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
