Merevesi

Merevesi, maailmamere vesi, mineraalhapete soolade, gaaside ja vähese hulga orgaanilise aine väga lahja lahus. Merevesi sisaldab ka orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga heljuvainet, see mõjutab merevee värvust, läbipaistvust ja hüdroakustilisi omadusi. Merevee soolsus on maailmamere eri osades erisugune (väikseim Läänemeres, suurim Punases meres, keskm 35‰), pinnakihi tº muutub 34 ºC-st (Pärsia lahes) vee külmumistemperatuurini, 1000 m sügavusel on vee tº umbes 5 ºC, sügavamal kui 3000 m 1—2 ºC maailmamere keskmine veetemperatuur on 3,8 ºC. Merevee füüsikalis-keemilistest omadustest olenevalt on selle külmumistº ja suurima tiheduse tº magevee vastavate tº-dega võrreldes märksa madalamad, nt 35‰-se soolsuse juures on merevee külmumistº – 1,9 ºC ja suurima tiheduse tº 3,5 ºC.

Allikas: Mereleksikon, 1996