Erinevus lehekülje "Mereviki" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
1. rida: 1. rida:
 
[[Pilt:Suvalinelehekulg.JPG|right|300px|thumb|Mereviki artikkel [[päästerõngas]]t]]
 
[[Pilt:Suvalinelehekulg.JPG|right|300px|thumb|Mereviki artikkel [[päästerõngas]]t]]
'''Mereviki''' ehk ''mereentsüklopeedia veebis'' on mereteemaliste terminite, sündmuste, objektide, isikute jmt avalik andmekogu, mis asub [[Veeteede Amet]]i veebiruumis ja mille koostamist koordineerib ameti [[teatmeteoste talitus]]. Merevikit täiendatakse ja parandatakse pidevalt, see sisaldab eelkõige Eestiga seonduvat, aga ka muud.
+
'''Mereviki''' ehk ''mereentsüklopeedia veebis'' on mereteemaliste terminite, sündmuste, objektide, isikute jmt avalik andmekogu, mis asub [[Veeteede Amet]]i veebiruumis ja mille koostamist koordineerib ameti teatmeteoste talitus. Merevikit täiendatakse ja parandatakse pidevalt, see sisaldab eelkõige Eestiga seonduvat, aga ka muud.
 
<br>
 
<br>
  
Mereviki loomise idee tekkis mõnel Veeteede Ameti töötajal 2008. aasta algul, siis asuti koguma märksõnu. Samuti oli lõpusirgel [[Inglise-eesti meresõnaraamat]]u koostamine ja [[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukojal]] tekkis soov uue väljundi järele, et levitada ja propageerida eesti merekeelt.  Kuna igasugu eelarvete kokkutõmbamise ajal ei paistnud uue leksikonitaolise raamatu väljaandmine lähiaastail reaalne, aga ometi oli vaja artiklite koostamisega mingil kujul juba algust teha, otsustati selleks kasutada veebi võimalusi. Otsustati [http://www.mediawiki.org/wiki/MediaWiki mediaviki rakenduse] kasuks, mis on levinud kogu maailma veebientsüklopeediate koostajate seas.
+
Mereviki loomise idee tekkis mõnel Veeteede Ameti töötajal 2008. aasta algul, siis asuti koguma märksõnu. Samuti oli lõpusirgel [[Inglise-eesti meresõnaraamat]]u koostamine ja [[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukojal]] tekkis soov uue väljundi järele, et levitada ja propageerida eesti merekeelt.  Kuna igasugu eelarvete kokkutõmbamise ajal ei paistnud uue leksikonitaolise raamatu väljaandmine lähiaastail reaalne, aga ometi oli vaja artiklite koostamisega mingil kujul juba algust teha, otsustati selleks kasutada veebi võimalusi. Otsustati [http://www.mediawiki.org/wiki/MediaWiki mediaviki rakenduse] kasuks, mis on levinud kogu maailma veebientsüklopeediate koostajate seas. Võrguversiooni eelised paberkandja ees: artiklite mahtu ei ole vaja piirata, illustratiivset materjali saab lisada rohkem ja vajadusel operatiivselt vahetada, hea ja lihtne kättesaadavus, pidev täiustamisvõimalus, olematud trükikulud jne.
+
 
Merevikit asuti looma 1996. aastal välja antud [[Mereleksikon]]i põhjal, aga paljut seal avaldatust on siin tänapäevastatud ja kindlasti on vahepealse aja jooksul muid mereteemalisi materjale lisandunud, mida püütakse koguda. Ka märksõnastikku täiendatakse pidevalt. Töörühmas on praegu nii Veeteede Ameti töötajaid kui ka Merekeele nõukoja liikmeid ja ka mõned abilised väljaspoolt. <br>
+
Veeteede Ameti eestvõttel moodustati esialgne viieliikmeline korraldustoimkond koosseisus [[Malle Hunt]] – Veeteede ameti Teatmeteoste talituse juhataja, [[Jüri Kask]] – [[Eesti Mereakadeemia]] õppeprorektor, [[Enn Kreem]] [[Eesti Laevaomanike Liit]], [[Jaan Lutt]] – Veeteede Ameti [[Hüdrograafia]]osakonna juhataja, [[Vello Mäss]] – [[Eesti Meremuuseum]]i teadur.
 +
 
 +
Merevikit asuti looma 1996. aastal välja antud [[Mereleksikon]]i põhjal. See raamat käsitles tolle aja võimalustele ja autorite arusaamadele tuginevalt meretemaatikat. Tänaseks on ilmunu osaliselt iganenud, hulk vajalikke artikleid puudu, osa teemasid käsitletud vääralt, ebapiisavalt on käsitletud niisugused olulised teemad nagu „Eesti laevad", „Eesti meremehed" jmt. Vajadus uue ja põhjalikuma teatmeteose järele oli ja on ilmne.
 +
 
 +
Mereleksikonis avaldatud artikleid sisestatakse Merevikisse aegamööda ja vajadusel neid täiendatakse. Samuti on vahepealse aja jooksul muid mereteemalisi materjale lisandunud, mida siia püütakse koguda. Ka märksõnastikku täiendatakse pidevalt. Töörühmas on praegu nii Veeteede Ameti töötajaid kui ka Merekeele nõukoja liikmeid ja ka mõned abilised väljaspoolt. Mereviki toimetajad töötavad vabatahtlikkuse alusel - vabast ajast ja vabast tahtest. Seetõttu ollakse Mereviki koostamisega alles alguses.
  
 
==Kronoloogia==
 
==Kronoloogia==
11. rida: 15. rida:
 
*16. märtsil 2009 loodi esilehe põhi.
 
*16. märtsil 2009 loodi esilehe põhi.
 
*18. märtsil 2009 loodi esimene lehekülg - [[T%C3%A4hestik|märksõnade nimekiri]].
 
*18. märtsil 2009 loodi esimene lehekülg - [[T%C3%A4hestik|märksõnade nimekiri]].
 +
*8. aprillil ilmus [[Mereblog]]is artikkel Mereviki loomise kohta
 
*[[Fabian_Bellingshausen|Esimene artikkel]] koostati 22. aprillil 2009, siis koostati ka [http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Esileht&oldid=27 algne esileht] kutsega lüüa kaasa Mereviki koostamisel.
 
*[[Fabian_Bellingshausen|Esimene artikkel]] koostati 22. aprillil 2009, siis koostati ka [http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Esileht&oldid=27 algne esileht] kutsega lüüa kaasa Mereviki koostamisel.
  
16. rida: 21. rida:
 
*[[Eri:Statistics|Artiklite loomise statistika]]
 
*[[Eri:Statistics|Artiklite loomise statistika]]
 
*[[Eri:Listusers|Kaastöötajate nimekiri]]
 
*[[Eri:Listusers|Kaastöötajate nimekiri]]
 +
 +
==Välislingid==
 +
*[http://www.mereblog.com/2009/04/08/loomisel-uus-merendusalane-teatmeteos/ Mereblogi artikkel Mereviki loomise kohta]
  
 
[[Kategooria:Merekultuur]]
 
[[Kategooria:Merekultuur]]

Redaktsioon: 1. märts 2013, kell 21:13

Mereviki artikkel päästerõngast

Mereviki ehk mereentsüklopeedia veebis on mereteemaliste terminite, sündmuste, objektide, isikute jmt avalik andmekogu, mis asub Veeteede Ameti veebiruumis ja mille koostamist koordineerib ameti teatmeteoste talitus. Merevikit täiendatakse ja parandatakse pidevalt, see sisaldab eelkõige Eestiga seonduvat, aga ka muud.

Mereviki loomise idee tekkis mõnel Veeteede Ameti töötajal 2008. aasta algul, siis asuti koguma märksõnu. Samuti oli lõpusirgel Inglise-eesti meresõnaraamatu koostamine ja Merekeele nõukojal tekkis soov uue väljundi järele, et levitada ja propageerida eesti merekeelt. Kuna igasugu eelarvete kokkutõmbamise ajal ei paistnud uue leksikonitaolise raamatu väljaandmine lähiaastail reaalne, aga ometi oli vaja artiklite koostamisega mingil kujul juba algust teha, otsustati selleks kasutada veebi võimalusi. Otsustati mediaviki rakenduse kasuks, mis on levinud kogu maailma veebientsüklopeediate koostajate seas. Võrguversiooni eelised paberkandja ees: artiklite mahtu ei ole vaja piirata, illustratiivset materjali saab lisada rohkem ja vajadusel operatiivselt vahetada, hea ja lihtne kättesaadavus, pidev täiustamisvõimalus, olematud trükikulud jne.

Veeteede Ameti eestvõttel moodustati esialgne viieliikmeline korraldustoimkond koosseisus Malle Hunt – Veeteede ameti Teatmeteoste talituse juhataja, Jüri KaskEesti Mereakadeemia õppeprorektor, Enn Kreem Eesti Laevaomanike Liit, Jaan Lutt – Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna juhataja, Vello MässEesti Meremuuseumi teadur.

Merevikit asuti looma 1996. aastal välja antud Mereleksikoni põhjal. See raamat käsitles tolle aja võimalustele ja autorite arusaamadele tuginevalt meretemaatikat. Tänaseks on ilmunu osaliselt iganenud, hulk vajalikke artikleid puudu, osa teemasid käsitletud vääralt, ebapiisavalt on käsitletud niisugused olulised teemad nagu „Eesti laevad", „Eesti meremehed" jmt. Vajadus uue ja põhjalikuma teatmeteose järele oli ja on ilmne.

Mereleksikonis avaldatud artikleid sisestatakse Merevikisse aegamööda ja vajadusel neid täiendatakse. Samuti on vahepealse aja jooksul muid mereteemalisi materjale lisandunud, mida siia püütakse koguda. Ka märksõnastikku täiendatakse pidevalt. Töörühmas on praegu nii Veeteede Ameti töötajaid kui ka Merekeele nõukoja liikmeid ja ka mõned abilised väljaspoolt. Mereviki toimetajad töötavad vabatahtlikkuse alusel - vabast ajast ja vabast tahtest. Seetõttu ollakse Mereviki koostamisega alles alguses.

Kronoloogia

Vaata ka

Välislingid